Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära ületavas osas.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta riigilõivust 65% Meelis Orava kanda ja 35% OÜ Aktiva Finants kanda. Jätta esindajakulud poolte endi kanda.
6.Mõista Meelis Oravalt (Orav) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 65 eurot.
7.Mõista Meelis Oravalt (Orav) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 26. septembril 2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Meelis Oravalt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas 1. novembri 2016. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas vastuväite. Kohus andis asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
2.Hageja esitas 22. novembril 2016. oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 176 eurot, sh tasumata järelmaksu 170 eurot ja meeldetuletuste tasu 6 eurot, võla sissenõudmise kulud kohtueelses menetluses 30 eurot, viivise kuni 22. novembri 2016. a seisuga 175,95 eurot ning viivise alates 23. novembrist 2016 kuni põhinõude 176 eurot tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 26. oktoobril 2011. a liitumislepingu nr XXX ja liitumislepingu lisa nr XXX. Hageja põhivõlg koosneb liitumislepingu lisa nr XXX alusel Sony Ericssoni eest tasumisele kuuluvatest osamaksetest summas 170 eurot ja meeldetuletuste tasust 6 eurot. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid lepingu 24 kuuks. Lepingu lõppemisega muutusid kõik nõuded sissenõutavaks. Kostja ei ole sellele vaatamata võlgnevust tasunud. Elisa Eesti AS loovutas 18. novembril 2015. a põhinõude summas 176 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja saatis kostjale võla sissenõudmiseks kolm tasulist kirja, milles esimese eest palub hageja mõista välja 15 eurot ning kahe järgmise eest kokku 10 eurot. Hagejal on tekkinud ka muud kulud seoses võla sissenõudmisega, sh nõude ja andmete töötlemise ning kontrollimise kulud ning kontaktandmete otsingu ja päringukulud (sh rahvastikuregistri päringud). Hagejal on tekkinud seega sissenõudmiskulud kokku summas 30 eurot. Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute üldtingimuste p 7.8 näeb ette, et kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 22.11.2016 järgmiselt. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 305,27 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet kuni 175,95 euroni.
3.Kostja on märkinud, et tunnistab põhivõlga ning on nõus selle tasuma. Kostja on samuti nõus tasuma võla sissenõudmise kulud. Kostja leiab aga, et viivised on liiga suured. Kostja on nõus tasuma seadusejärgsed viivised.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 26. oktoobril 2011. a liitumislepingu nr XXX ja liitumislepingu lisa nr XXX (tl-d 15 – 16; 22 – 24). Liitumislepingu lisa nr XXX järelmaksuga müügilepingu järgi kohustus Elisa Eesti AS andma kostjale üle kauba Sony Ericsson Neo V ning kostja kohustus tasuma kauba eest 24 kuu jooksul 10 euro suuruste osamaksetena 240 eurot (tl-d 79, 24). Hageja on märkinud, et lepingu lõppemisega muutusid kõik kostja vastu esitatud nõuded sissenõutavaks (tl 79). Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud osamaksed summas 170 eurot tasumata (tl 63). Elisa Eesti AS on 18. novembril 2015. a loovutanud nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 15, 21). Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kostja on osamaksete tasumata jätmist tunnistanud (tl-d 74, 85, 88). Sisuliselt on kostja selles osas hagi õigeks võtnud. Hageja võib seega liitumislepingu lisa nr XXX ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nõuda osamaksete, kokku summas 170 eurot, tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
6.Asja materjalidest nähtuvalt on Elisa Eesti AS saatnud kostjale meeldetuletusi. Meeldetuletuste saatmise tasu on 6 eurot (tl 63). Elisa Eesti AS on 18. novembril 2015. a loovutanud nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 15, 21). Kostja ei ole meeldetuletuste tasu osas vastuväiteid esitanud. Kostja on nõus meeldetuletuste tasu maksma (tl-d 85, 88), st sisuliselt on kostja hagi ka selles osas õigeks võtnud. Hageja võib seega liitumislepingu lisa nr XXX ja VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel nõuda meeldetuletuste tasu summas 6 eurot tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
7.Asja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjale pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiseks kolm tasulist kirja. Hageja saatis kostjale 22. detsembril 2015 võlateatise,
31.detsembril 2015 hagihoiatuse ning 28. juunil 2016 uue hagihoiatuse. Kirjade kostjale saatmise kulu oli esimese kirja osas 15 eurot, teise kirja osas 5 eurot ning kolmanda kirja osas 5 eurot. Hageja on kandnud seoses võla sissenõudmisega, sh nõude ja andmete töötlemise ning kontrollimise ning kontaktandmete otsingu ja päringutega (sh rahvastikuregistri päringute), lisaks kulusid summas 5 eurot (tl 79). Kostja ei ole hageja võla sissenõudmiskulude osas vastuväiteid esitanud. Kostja on nõus võla sissenõudmise kulud tasuma (tl-d 85,88), st kostja on ka selles osas sisuliselt hagi õigeks võtnud. Hageja võib seega liitumislepingu lisa nr XXX ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuda võla sissenõudmiskulude summas 30 eurot tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
8.Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole tervikuna põhjendatud.
9.Hagi kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
10.Viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Viivise eesmärk ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud viivise nõue on seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise nõude summaga, ning ka väiksem viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
11.Liitumislepingutest tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Elisa Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75% aastas. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise nõude suurusega.
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi saavutamiseks.
13.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ainuüksi viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16). Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis näitaks, et nimetatud viivisemäär oleks VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes mõistliku suurusega. Hageja võib seega viivist nõuda üksnes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja on arvestanud viivist alates kostjale esitatud arvete maksetähtpäevale järgnevast päevas kuni 22. novembrini 2016. Hageja esitatud viivisearvestuse kohaselt on seadusejärgne viivis selle aja eest 44,78 eurot. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada selle summa osas. Seda ületavas osas jääb hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise põhivõlalt alates 23.novembrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna tegemist on seadusjärgse viivisenõudega, tuleb selles osas hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jaotab kohus menetluskulud TsMS § 163 alusel. Kohus leiab, et hageja tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi kohaselt jagada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise proportsiooniga. Hagi on rahuldatud ca 65% ulatuses. Seega jääb riigilõivust 65% kostja kanda ja 35% hageja kanda. Poolte esindajakulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi kohaselt poolte endi kanda. Kostja on algusest peale hagi tunnistanud õiguslikult põhjendatud osas ning vaielnud vastu üksnes hageja põhjendamatule viivisenõudele. Kuigi kostja on tinginud hageja kohtusse pöördumise vajaduse sellega, et on jätnud võla tasumata, mistõttu ei kohaldu TsMS § 168 lg 6, mis võimaldaks jätta kõik menetluskulud hageja kanda, leiab kohus, et sellises olukorras on hagi osalise rahuldamise korral esindajakulude osas kõige õiglasem jätta need menetlusosaliste endi kanda, nagu võimaldab TsMS § 163 lg 1 kolmas alternatiiv.
16.Hageja on tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Sellest 65% jääb kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 65 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.