Muud › Muud hagiasjad

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2007.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-05-11294 (endine number 2/276-6345/05)

Tsiviilasi

AS hagi IB`i ja LI vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

hageja AS (registrikood XXX asukoht XXX)

esindajad

hageja esindaja vandeadvokaat IK kostja IB (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja LI(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

Võtta vastu AS hagist loobumine AS hagis IB`i ja LI vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-11294 AS hagis IB`i ja LI vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Välja mõista LI`lt menetluskulud 7655 (seitse tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni ASkasuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud AS esitas XXX kohtule hagiavalduse IB`i ja LI vastu, milles palus tunnustada hageja omandiõigust XXX asuva elamu XXX suurusele mõttelisele osale, millele vastab kokkuleppeliselt eluruum nr XXX. Samuti palus hageja nõuda XXX asuva elamu XXX suurune mõtteline osa välja LI ebaseaduslikust valdusest ning eluruumi vabastamisest keeldumise korral tõsta LI eluruumist välja.

Kostjad ei vaielnud hagile vastu. XXX esitas hageja avalduse hagist loobumiseks seoses sellega, et kostjad on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Samas palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 10 000 krooni ja õigusabikulud 5 310 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-le 3 teatas kohus kostjatele hagist loobumise avalduse esitamisest ning andis vastamise tähtaja. Kostja IB vaidles vastu menetluskulude väljamõistmisele. Kostja ei teadnud, et hageja on elamu kaasomanik, mistõttu ei saanud kostja hagejat ostu-müügi tehingust ka teavitada. Samuti on hageja XXX lepingu lõpetamise kokkuleppes ning ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitavas omandi üleandmise kokkuleppes märkinud, et hagejal puuduvad rahalised nõuded tema vastu. Kostja LI ei olnud nõus menetluskulusid kandma, kuna mõttelise osa ostmisel ei teatatud temale, et kellelgi on selle ostueesõigus. XXX esitas hageja kohtule teatise, milles märkis, et loobub IBilt kohtukulude väljamõistmise nõudest, kuna XXX sõlmitud lepingus lepiti kokku, et hagejal puuduvad nõuded IBi vastu. Hageja palus kohtukulud välja mõista LIlt, kuna enne kohtusse pöördumist tegi hageja korduvalt ettepaneku asi kohtuväliselt lahendada, millest LI keeldus. LI ei nõustunud menetluskulusid kandma. Kostjale teatati võimalusest lahendada vaidlus XXX notari juures. See päev kostjale ei sobinud, kuna ta viibis XXX – XXX. XXX. Kostja palus toimingud edasi lükata. XXX pöördus kostja esindaja hageja poole kompromissi ettepanekuga, et lahendada asi kohtuväliselt. Hagejal puudus põhjus pöörduda kohtu poole. Kohtu põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 62 lg 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on hageja nõuded pärast hagi esitamist vabatahtlikult täitnud. Samuti nähtub notar MM tõendist, et LI oli palutud notaribüroosse XXX seoses ostueesõiguse teostamise avalduse esitamisega, kuid LI ei ilmunud sinna. Seega on hageja pakkunud vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalust. Eeltoodule tuginedes ei saa väita, et LI ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega on põhjendatud, et LIlt mõistetakse välja