Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

I. Asjaolud Asjaolud, aolud, hageja nõue ja kohtumenetluse käik. käik. 18.12.2006 esitas OÜ Nauri Viru Maakohtule hagi OÜ Rimo Kaubandus vastu lepingu mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva kahju 4890.48 krooni hüvitamise nõudes. 28.12.2006 võeti kohtu korraldava määrusega hagi menetlusse ning väljastati TsMS § 392 lg 2 ja 394 tulenevalt kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud ning soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. OÜ Nauri poolt hagiavalduses esitatud nõude asjaolud ja põhjendid: 02.02.2005 on pooled sõlminud kirjalikult ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamiseks teenuslepingu nr.93, mille p 2.1 kohaselt kohustus hageja müüma kostjale vett ja vastu võtma heitvett aadressil Ubja küla Sõmeru vald, samuti kohustus tagama kostja varustamise veega ühisveevärgi kaudu, tagama vee nõuetekohase kvaliteedi ja selle regulaarse kontrolli ning heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu. Kostja kohustused on sätestatud lepingu p.4.1.1 kuni 4.1.10. Kostja kohustus kasutama kinnistu (krundi) veevärki ja kanalisatsiooni selliselt, et oleks tagatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning teiste klientide veevärkide ja kanalisatsioonide ohutus, samuti teiste klientide häirimatu veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine. Kostja kohustus tagama ka kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku, vastavuse tehnilistele normidele, eeskirjadele ning muudele kehtivatele nõuetele. Samad nõuded sätestab kinnistute omanikele ja klientidele Sõmeru Vallavolikogu määrusega nr. 10, 13.03.2001 kinnitatud “Sõmeru valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” p. 2.7.2.2 ja 2.7.2.3 (edaspidi: Eeskiri). Nimetatud eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile valla juriidilistele ja ka füüsilistele isikutele. Ka pooled on lepingu täitmisel kohustunud sellest eeskirjast juhinduma (lepingu p.1.2). Eeskirja p 2.2.5 kohaselt on lubatud ühiskanalisatsiooni kanaliseerida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta kanalisatsiooniehitisi ning on puhastusseadmetes puhastatav. Punkti 2.2.6 kohaselt on keelatud kanaliseerida ühiskanalisatsiooni heitvett, mis sisaldab põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid, torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid, biloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid ning heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 C ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgme kui 8,5 jms. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund ja lokaalsete puhastite jäätmeid.

Kostja on rikkunud lepingut oma kohustuste mittenõetekohase täitmisega. 23.03.2006 tekkis Ubja külas ühiskanalisatsiooni avarii, mille teggepõhjuste selgitamiseks võeti mitme kinnistu ja krundi vaatluskaevust heitveeproove. Kostja valduses olevast tootmishoone vaatluskaevust 31.03.2006 võetud proovid saadeti ekspertiisi ning sellest teavitati kirjaga kostjat. Analüüsi teostas Rakvere Veterinaar – ja Toidulaboratoorium ajavahemikul 03.04.2006 kuni 10.04..2006. Vastavalt analüüsitulemustele (katseprotokoll nr 5-06-957/KHV-138) oli avarii põhjustajaks kostja, kuna nende terrirooriumil vaatluskaevust võetud heitveeproovist nähtuvalt oli kanaliseeritud heitvee torustikule kleepuvat ja ummistust tekitavaid aineid sisaldanud heitvett, mis ületas oluliselt reoainete lubatud piirkontsentratsiooni ning ei olnud seetõttu puhastusseadmetes puhastatav. Eeskirja p.1.3.15 sätestab, et kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas ka sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. 20.04.2006 koostas hageja akti kostja haldamisel oleva tootmishoone heitvee kanaliseerimise sulgemisest. Kuna kostja esindaja aktile alla kirjutama ei nõustunud, saatis hageja kostjale ka kirjaliku teatise poolte vahel sõlmitud lepingu nr 93 lõpetamise kohta. Samuti teavitati kostjat ühiskanalisatsiooni avariiga põhjustatud kahjudest, esitades 26.04.2007 kostjale tasumiseks arve summas 7074.34 krooni. Kostja arvet ei tasunud, mistõttu hageja pöördus kohtu poole kostjalt avarii likvideerimiskulude sissenõudmiseks. Kostjale tasumiseks esitatud arvel oli ekslikult kajastatud kahjunõudelt tasumiseks arvestatud käibemaks. Tegelik kahju, mille hüvitamist kostjalt nõutakse, moodustab kokku 4890.48 krooni ning tuleneb surveauto kasutamise teenuse tasust 24.03.2006 ja 07.04.2006 (kokku 10 tundi, summas 3500 krooni), FIE V R `I poolt kanalisatsiooni tühjendamisega seotud tööde eest tasutud summast ( 432 krooni) ning analüüsi teostamise tasust (summas – 958.48 krooni ). Hageja tugineb oma nõude esitamisel VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1,3 ja 4 ja 115 lg 1 sätestatule, esitades ka vastavate sätete tekstid. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – pooltevaheline leping, Sõmeru valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, hageja poolt kostjale saadetud kirjad 31.03.2006, 20.04.2006, 26.04.2006 (viimane koos arvega), Rakvere Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi koostatud katseprotokoll nr 5-06-957/KHV-138 ja arve, FIE V R `I arve, riigilõivu tasumise maksekorraldus. Kostja oma kirjalikes vastuväidetes 15.01.2007 märkis, et hageja ei ole oma kohustusi ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi hooldamisel nõuetekohaselt täitnud, samuti tekkis ummistus kanalisatsiooni äravajumise tõttu. Kostja väitel ei ole ka lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimunud nõuetekohaselt, mistõttu on hageja põhjustanud kostjale kahju 15 864.50 krooni ulatuses (lisandub veel käibemaks). Hageja 01.02.2007 oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kostja vastuväidetega: hageja on kanalisatsioonisüsteemi korrasolekut regulaarselt kontrollinud, avarii ei tekkinud väidetavast kanalisatsiooni äravajumisest, vaid reoainete piirkontsentratsiooni ületava heitvee kanalisatsiooni sattumisest tekkinud ummistusest, samuti on leping kostjaga lõpetatud selleks ettenähtud 15-päevast etteteatamisaega järgides, kuigi lepingu p. 5.8.1 sätestab võimaluse ka etteteatamisajata lepingu lõpetamiseks; hageja ei ole ka süüdi

kostjal kahjude tekkimises, kuna hageja poolt tehti kostjale ettekirjutus täiendavate abinõude tarvituselevõtmiseks (heitvee setiti paigaldamiseks, 20.04.2006) , mida kostja ei täitnud. 26.02.2007 eelistungil esitas hageja täiendavalt Lääne—Virumaa Keskkonnainspektsiooni poolt hagejale välja antud “Veevõtu või heitvee ja teisi vett saastavaid aineid suublasse juhtimise vee erikasutusloa nr L.VV.LV-39068”, millest nähtuvad Ubja piirkonnas kehtivad heitvees lubatud saasteainete piirnormid. Kostja esindaja tunnistas samal istungil kohtus, et ummistus oli tekkinud kostja maal oleval trassilõigul, kuid samasse settekaevu suubuvat veel ühe eraisiku kanalisatsioonitrass, samuti olevat tegemist kanalisatsioonitrassi üldise äravajumisega. Kostja väitel ei ole põhjendatud nõuda temalt analüüside eest tasu, kuna analüüse ei tellinud kostja, samuti ei ole põhjendatud survepesu auto töötundide arv ja tunnitasu suurus. Kostja oli valmis oma väidete tõendamiseks esitama tunnistajaid. 20.04.2007 kohtuistungile kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei ole ta kohtule ega hagejale teatanud. Hageja volitatud esindaja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludel, samuti kohtukulude kostja kanda jätmist. Hageja leiab, et kostja esitatud vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata ning kohtuistungi ajaks lubatud tõendeid kostja ei ole esitanud.

II. Maakohtu tagaseljakohtuotsuse põhjendused Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus kuna alates 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumentluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 410 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungist on kostja seaduslikku esindajat – juhatuse liiget T V i teavitatud allkirja vastu 26.02.2007 toimunud eelistungil. Seega on kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Teda on ka kohtukutse väljastamisel hoiatatud TsMS § 410 sätestatud kohtusse mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega oma vastuväidete osas tõendite esitamiseks, mistõttu asja arutamise edasilükkamine ei ole enam põhjendatud. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kostja kohustused tulenevad poolte vahel sõlmitud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise teenuslepingust nr.93 ning selle täitmise aluseks olevast „Sõmeru valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast“. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele . VÕS § 101 lg 1 p 1,3 ja 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või

öelda lepingu üles, kusjuures võlausaldaja võib kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral ka tekitatud kahju hüvitamist. Eelnevast tuleneval leidis kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja on õiguslikult põhjendatud. Kostja poolt 26.02.2007 eelistungil esitatud vastuväited on jäänud paljasõnaliseks ning on tõendamata. Hageja jääb esitatud nõude ja tõendite juurde ning esitas menetluse käigus ka täiendava kirjaliku selgituse surveauto kasutamise eest esitatud arvel märgitud tunnitasu kujunemisest, samuti hageja registrikaardi B osa väljavõtte hageja registrijärgsete tegevusalade kohta ( s.h. vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine). Nimetatud dokumendid on kostja kätte saanud 27.03.2007; taotlusi ega vastuväiteid nimetatud dokumentide kohta ei ole esitatud..

Kohtukulude jaotusest Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hageja poolt on esitatud taotlus nii hagi esitamisel tasutud riigilõivu kui õigusabi tasu hüvitamiseks, kokku summas 8338 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi rahuldamisel kuuluvad asjas esinenud menetluskulud tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus juhindus TsMS § 410; 442; 444 lg1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 28. mail 2007.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.