Harju Maakohus Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.04.2007.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-05-19157
AS hagi AS (pankrotis) vastu 739 647,40 krooni nõudes Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende hageja AS hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat IO esindajad kostja AS (pankrotis), kostja seaduslik esindaja: pankrotihaldur: RP
Hagi rahuldada. Mõista AS-lt (pankrotis) AS kasuks välja 739 647 (seitsesada kolmkümmend üheksa tuhat kuussada nelikümmend seitse) krooni ja 40 senti. Mõista AS-lt (pankrotis) AS kasuks välja kohtukuludena 72 982,37 krooni ( seitsekümmend kaks tuhat üheksasada kolmkümmend kaks ) krooni ja 37 senti . Edasikaebamise kord Pool võib esitada 5 tööpäeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule ( alates 01.01.2006.a. Harju Maakohus) esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja gaasiettevõtja, kes varustab Maagaasiseaduse (MGS) § 8 lg 1 järgi kostjat küttegaasiga sõlmitud maagaasi ostu-müügilepingu (edaspidi leping) alusel. Tallinna Linnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2/4/28-2216/2002 algatati kostja suhtes pankrotimenetlus ning kuulutati välja kostja pankrot. Pärast kostja pankroti väljakuulutamist esitas pankrotihaldur nõude lepingu täitmiseks. Pärast taolise nõude esitamist on hagejale maagaasi ostu-müügilepingu täitmine kohustuslik, mistõttu hageja ei võinud oma kohustuste täitmisest keelduda ning hageja jätkas lepingu täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 1 p 2 kohaselt pidi kostja tasuma maagaasi eest 5 päeva enne gaasi tarbimise kuu algust. Hageja esitas kostjale arved, milles oli eraldi välja toodud kostja võlgnevus. Kuna kostja pankrotihaldur on teatanud, et nõuab maagaasi ostmüügilepingu täitmist, on lepingust tulenevad kohustused massikohustused ja nende täitmist võib võlgnikult nõuda üldkorras kogu pankrotimenetluse kestel. Lepingu p 4.11 kohaselt kohustub kostja tasuma viivist 0,1% maksmisele kuuluvalt summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni maksmise päevani kaasa arvatud hageja poolt esitatud viivisarvete alusel. Hageja palub täpsustatud hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista hageja kasuks 369 823,70 krooni põhivõlga ja 369 823,70 krooni viivist, kokku 739 647,40 krooni.
Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata täies ulatuses. Menetluse käigus esitas kostja kohtule täiendava kirjaliku vastuse hagile, milles tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab hagi põhivõlgnevuse osas. Kostja leiab, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ning viivisenõue on tõendamata, kuivõrd hageja ei esitanud vastuolus pooltevahelise lepingu p 4.11 ja sõlmitud kokkuleppe p 4.8 viivisarveid. Kostjal toimus majandustegevus, kui hageja oleks esitanud hoiatuse, oleks kostja asunud põhivõlga tasuma. Kohtuistungil nõustus kostja tasuma viiviseid 275 049,31 krooni. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled on sõlminud maagaasiga ostu-müügi lepingu (tl 11-15), mida on pooled täiendanud lisaga kokkuleppega, (tl 20 – 24). Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/4/28-2216/2202 kuulutati välja kostja pankrot. Pooled jätkasid lepingu täitmist ka pärast kostja pankroti väljakuulutamist. Pooltel puudub vaidlus ka selle üle, et kostja võlgneb hagejale müüdud maagaasi eest esitatud arvete alusel 369 823,70 krooni. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd kostja on nõuet põhivõla osas tunnistanud, kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel selles osas rahuldamisele täies ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas viivise nõue on põhjendatud ja kas see on mõistlikus suuruses. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja oleks saanud oma kohustuse täitmisest keeldumise ja/või kostjale märgukirja saatmise teel viivisenõuet vähendada. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis), et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt pooltevahelise lepingu p-st 4.11 ja selle lisaks oleva 12.07.2002.a. kokkuleppe p-st 4.8 kohustub kostja hagejale gaasi eest maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,1 protsenti maksmisele kuuluvalt summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni maksmise päevani kaasa arvatud hageja pool tesitatud viivisarvete alusel. Eeltoodust tulenevalt on viivise nõudmise õigus hagejal tulenevalt seadusest ja hageja ning kostja vahel sõlmitud maagaasi ostumüügilepingust poolte poolt kokkulepitud määras on 0,1% päevas. Kohus ei nõustu kostja väitega selle kohta, et kostja ei pea tasuma viivist, kuna hageja ei esitanud viivisarveid. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei esitanud viivisarveid, ei muuda olematuks lepingu p 4.11 ja selle lisa kokkuleppe p 4.8 täheldatud hageja õigust nõuda viivist. Pooltevahelises lepingus ei ole seatud viivise tasumise kohustust sõltuvusse viivisarve esitamisest. Kostja oli teadlik juba lepingu allkirjastamisel asjaolust, et lepingu p 4.11 kohaselt on tal kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumise kohustus, mistõttu nimetatud väide on vastuolus hea usu põhimõttega.
Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt oleks hageja saanud vältida viivise tekkimist lepingu p 4.12 (02.05.2002.a. muudetud sõnastuses – tl 20) alusel maagaasi tarne katkestamisega kostjale. Esiteks võib VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et leping ei piira ega tühista hageja kahju hüvitamise nõude õigust. Teiseks ei ole kohtu seisukohalt hageja poolt viivisarvete esialgne esitamata jätmine käsitletav VÕS § 139 lg 1 ja 2 täheldatud kostja vastutuse piiramise alusena. Kolmandaks oleks maagaasi tarne katkestamine vastuolus maagaasiseaduse § 8 lg 1 ja § 22 lg 1, mille kohaselt oli hagejal kohustus kostjale maagaasi müüa. PankrS (02.02.2003.a. kehtinud reaktsioonis) § 22 lg 3 kohaselt peab isik, kellel on kohustus võlgniku ees, jätkama oma kohustuse täitmist, kui haldur jätkab võlgniku kohustuse täitmist või teatab, et kavatseb võlgniku kohustusi täita. Kohus leiab, et hageja on oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud ja kuivõrd kostja oma maksekohustust täitnud ei ole, on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivise tasumist. Kohus arvestab viivise väljamõistmisel ka asjaoluga, et kostja on Harju Maakohtule . esitatud jaotusettepanekus ( tl 262-272) tunnistanud hageja viivise nõuet täies ulatuses. Kohus leiab, et nimetatuga on kostja nõustunud täitma hageja ees vaidlusalusest lepingust tulenevat kohustust nii põhivõla kui ka hagetavate viiviste osas. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka asjaolu, et viivise nõue on esitatud põhivõlaga võrdses suuruses, leiab kohus, et viivise nõue on põhjendatud ja ei ole ebamõistlikult suur, mistõttu hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioonis) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioonis) § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 36 000 krooni ja teda menetluses esindanud advokaadile õigusabi eest 117 152,20 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista kohtukuludena 153 152,00 krooni. Kuna kohus rahuldab hageja nõude summas 739 647,40 krooni, kuulub hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikuluna 739 647,40 x 0,05 = 36 982,37 krooni. Samuti kuulub kostjalt
väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv 36 000 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 72 982,37 krooni. Kuna pooled on kokku leppinud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 tööpäevale, kuulub TsMS § 64 lg 2 alusel nimetatud tähtaeg vastavalt lühendamisele, kuivõrd poolte kokkuleppel võib seaduses sätestatud menetlustähtaega lühendada. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.