Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-06-25558
Tsiviilasi
N.P. hagi L.T. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja N.P. , esindaja vandeadv Kaljo Kuusmaa, Aleksandri 1-2, 51004 Tartu; kostja L.T. , kostja esindaja riigi õigusabi andmise korras vandeadv Anne Tammer, AB Anne Tammer, Kalevi 9, 51010 Tartu.
Kohtuistungi toimumise aeg
04. aprill 2007
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 434, 438, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata N.P. e hagi L.T. u vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Rahuldada N.P. e hagi L.T. u vastu üürivõla väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista L.T. ult N.P. e kasuks üürivõla katteks 9178 (üheksa tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa) krooni. Poolte poolt kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse sisu
Hagejale tagastati Tartu linnas E. asuv majavaldus Tartu Linnavalitsuse poolt aktiga 13.09.1993. Tegemist oli õigusvastaselt võõrandatud varaga. Maja tagastamise ajal elas E. korteris 3 üürnikuna kostja L.T. . Lähtudes ORAS-es ja Elamuseaduses sätestatud üürilepingu tähtaegadest arvestas hageja, et kostja üürileping lõppes 12. septembril 2006, so 13 aasta möödumisel eluruumi tagastamisest. 12. mail 2006 teatas hageja kostjale, et üürilepingut tähtaja möödumisel ei pikendata ega uuendata. 6. septembril 2006 saatis hageja kostjale veel ühe meeldetuletuse, et
Üüri suurendamise teatis (tl 34) on koostatud 05.06.2002 ja L.T. u poolt vastu võetud 28.06.2002 (postiteatis tl-l 35). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 kohaselt kuuluvad asjas kohaldamisele 30. juunini 2002 kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Elamuseadus (ES) ja Vabariigi Valitsuse
rahuldamata. ES § 37 lg 2 kohaselt arvutatakse üüri eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Eluruumi üürilepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et üürilepingu objektiks on: tubade pind 37 m2, köök 6,8 m2, WC 1,2 m2, kuur/kelder vastavalt 6/3,2 m2, esik 17,9 m2, abiruum 2,1 m2, üldpind 65 m2. Hageja on arvestanud kuuri ja keldri pinna koefitsiendiga 0,5 ning on võtnud proportsionaalse osa mitme üürniku poolt kasutatavatest ruumidest (09.09.2002 kiri üüripinna arvestuse kohta, esitatud kohtule kostja poolt), saades tulemuseks 55,86 m2. Üüri on arvutatud esialgu 54 m2 suuruse pinna eest. Kohtumenetluse käigus on hageja oma nõuet vähendanud kostja poolt taotletud suuruseni. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tugineb üürilepingus kokkulepitud üürileantava pinna suurusele ja kostja poolt kuni 04.04.2007 tunnistatud üüritud ruutmeetrite arvule (vt ka L. T avaldus A.K., kuupäevata). Hageja on nõudnud 810 krooni suurust üüri, 51 m2 eest oli tal õigus nõuda (15x51) 765 krooni suurust üüri. Kostja on tasunud 510 krooni kuus üüri katteks. Kostja võlg alates 15.09.2003 kuni 15.09.2006 on arvestuslikult (36x255) 9180 krooni. Arvestades kostja tegelikku tasumist hageja arvutuste kohaselt on võlg 9178 krooni. Viimatinimetatud summa tuleb kostjalt üürivõla katteks perioodi eest 15.09.2003 kuni 15.09.2006 välja mõista. Kuigi üüri tõstmisest teatamine toimus Elamuseaduse ajal, on tegemist kestvuslepinguga, seega tugineda saab ka Võlaõigusseaduses sätestatule. VÕS § 301 lg 2 kohaselt üüri suurus ei ole ülemäärane, kui see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist. Kohus on seisukohal, et 765 krooni suurune üür kahe toa, ühisköögi ja kuivkäimla kasutamise võimalusega eluruumi eest ei ole käesoleval ajal Tartu linnas ülemäärane, sest see ei ole kõrgem samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumi tavalisest üürist. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et eluruumi väljanõudmise hagi rahuldamata jätmise ja üürivõla osalise väljamõistmise tõttu tuleb hageja kohtukulud jätta hageja kanda. Üürivõla nõude osalise (ja suuremas osas) rahuldamise tõttu jätab kohus L.T. ule tagastamise kohustuseta määratud õigusabi tasu riigi kanda ning ei nõua seda osaliselt välja hagejalt.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.