Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (18. aprill 2007.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud xxx esitas 22.08.2006 Harju Maakohtule hagi xxx ja xxx vastu solidaarselt 598 702.23 krooni nõudes. Lisaks nõuab hageja kostjatelt solidaarselt intressi seisuga 21.08.2006 summas 16 007.05 krooni ja kuni kohtuotsuse täitmiseni 45.74 krooni päevas ning viivist seisuga 21.08.2006 summas 37 775.95 krooni ja kuni kohtuotsuse täitmiseni 162.13 krooni päevas. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx (edaspidi „hageja“) tellijana ja OÜ xxx (edaspidi „kostja I“) töövõtjana 04.08.2005 ehituse töövõtulepingu nr 3/040805, mille objektiks oli xxx asuva elamu ehitamine koos selle juurde kuuluvaga ning töövõtulepingu nr 4/040805, mille objektiks oli xxx asuva elamu ehitamine koos selle juurde kuuluvaga. Kostja I esitas vastavalt sõlmitud lepingutele hagejale ettemaksu tasumiseks arve nr 18 summas 354 200 krooni, mille hageja tasus 09.08.2005, ja arve nr 19 summas 363 400 krooni, mille hageja tasus 11.08.2005. Kokku tasus hageja ettemaksuna 717 600 krooni. Hageja väidete kohaselt hakkas kostja I koheselt oma lepingulisi kohustusi rikkuma. Omanikujärelevalve teostaja 07.09.2005 kirjaga saadeti kostjale I järelepärimine selle kohta, millal jõuavad tööd graafikusse ja millised on töövõtja takistused tööde mitteteostamiseks. 14.09.2005 omanikujärelevalve teostaja kirjaga fikseeriti asjaolu, et ajavahemikus 08.14.09.2005 ei ole objektil töid teostatud. 16.09.2005 saatis omanikujärelevalve teostaja kostjale I kirja, mille kohaselt 1,5 kuud pärast objekti üleandmist töövõtjale (objekt anti töövõtjale üle 06.08.2005) ollakse graafikust maas enam kui 4 nädalat, ehituse juhtimiseks puudub töövõtjal vastav pädevus, dokumentatsioon ja tööde järelevalve nõuded on täitmata. Olukorrad fikseeriti objektinõupidamiste protokollidega. 29.09.2005 protokollis nr 3 lepiti kokku, et töövõtja likvideerib graafikutest mahajäämuse mõlema objekti osas 40. nädalaks, esitab firma ehituslitsentsi andmed ning tagab tööde igapäevase juhtimise. 06.10.2005 saatis omanikujärelevalve teostaja akti, millest nähtuvalt kostja I on sisuliselt peatanud ehitustegevuse objektidel, tööd on graafikutest maas vastavalt 3 ja 5 nädalat, 29.09.2005 objektinõupidamisel antud tähtaja jooksul ei ole töödega graafikusse jõutud. 27.10.2005 objektinõudpidamise protokollis nr 5 fikseeritu kohaselt kostja I ei ole täitnud endale võetud lepingulisi kohustusi ega ka jooksvalt antud lubadusi. Nimetatud protokollis teatas hageja töövõtulepingute lõpetamisest ning palub tagastada tasutud ettemaksu 01.11.2005. Hageja aktsepteeris osaliselt tehtud töid ning nõudis kostjalt I ettemaksu tagastamist summas 598 702.23 krooni. Kostja I ettemaksu ei tagastanud. 29.12.2005 saatis hageja esindaja kostjale I nõude, milles kinnitas veelkord hageja tahet mõlema ehituse töövõtulepingu ülesütlemiseks ja ettemaksu tagastamiseks. 04.08.2005 on kostja I juhatuse liige xxx (edaspidi „kostja II“) allkirjastanud isikliku käenduse, mille kohaselt ta käendas kostjale I hageja poolt tasutud summat 717 600 krooni. 25.01.2006 andis kostja II hagejale omakäelise kinnituse, milles tunnistas, et on hagejale võlgu 600 000 krooni. Nimetatud võlakinnitus on tõendiks käendusest tuleneva kohustuse tunnistamise kohta. 30.03.2007 täpsustas hageja kõrvalnõudeid ja nende arvestust. Hageja palub põhinõudelt välja mõista intress alates 11.08.2005 kuni 04.11.2005 ning seaduses sätestatud viivise alates 05.11.2005, mis 30.03.2007 seisuga on 82 983.08 krooni, kuni kohustuse täitmiseni. Kostjate vastused

Kostjad jätsid hagiavalduse vastuse andmata. Kohtudokumendid aadressilt xxx võttis vastu xxx edastamiseks tema ema 26.08.2006 ja OÜ xxx juhatuse liikme xxx edastamiseks võttis vastu xxx isa 10.01.2007. Menetluse käik Kohtuistungile jätsid kostjad ilmumata. Mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitatud. Kutsed kohtuistungile on kostjatele kätte toimetatud 01.03.2007 vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 kättetoimetamisega xxx emale xxx. Hageja esindaja taotles istungil asja sisulist lahendamist kostjate osavõtuta. Tulenevalt TsMS § 414 lg 1 kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus ei tuvastanud TsMS § 414 lg 2 p 1-3 sätestatud sisulist lahendamist välistavaid asjaolusid. Maakohtu põhjendused Käesolevas asjas on kohus tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: 1) Hageja ja kostja I on 04.08.2005 sõlminud ehituse tööettevõtulepingu nr 3/040805 elamu ehitamiseks koos selle juurde kuuluvaga xxx (t lk 7-20); 2) Hageja ja kostja I on 04.08.2005 sõlminud ehituse tööettevõtulepingu nr 4/040805 elamu ehitamiseks koos selle juurde kuuluvaga xxx (t lk 21-31, 84-86); 3) Kostja I esitas hagejale 04.08.2005 ettemaksu arve tööde alustamiseks lepingu nr 3/040805 osas summas 354 200 krooni ja lepingu nr 4/040805 osas summas 363 400 krooni (t lk 32, 34); 4) Hageja tasus kostjale I 09.08.2005 354 200 krooni ja 11.08.2005 363 400 krooni, kogusummas 717 600 krooni (t lk 33, 35); 5) 04.08.2005 on kostja I andnud isikliku käenduse hagejalt ettemaksuna saadud 717 600 krooni osas (t lk 49) 6) 27.10.2005 objektinõudpidamise protokollis nr 5 on hageja kostjaga I lepingud lõpetanud ning nõuab tagasi lepingute alusel tasutud ettemaksu (t lk 45); Hageja on väljastanud 01.11.2005 arve ning andnud raha summas 598 702.23 krooni tagastamiseks tähtaja 04.11.2005 (t lk 46). VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud 04.08.2005 töövõtulepingud ning hageja on ettemaksuna tasunud kostja I pangaarvele 717 600 krooni. Tulenevalt 27.10.2005 objektinõupidamise protokollist on hageja väljendanud oma tahet lepingud lõpetada ja nõuda tagasi lepingute alusel makstu. Kostja I esindajana on protokollile alla kirjutanud kostja II. Lepingute p 15.4 on sätestatud alused, millal pool võib lepingu ühepoolselt lõpetada. Lepingute p 15.4.2 kohaselt juhul, kui pool ei täida endale lepinguga võetud kohustusi, eeldusel, et lepingu rikkumist ei lõpetata hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul alates teise poole kirjaliku nõudmise saamisest ning p 15.4.3 kohaselt tööettevõtja ei lõpeta tööd tähtajaks või töö kulgeb sellise tempoga, et on tekkinud lepingu lisaks oleva tööde teostamise kalendergraafikust oluline (üle nelja nädala) mahajäämus ja ilmselt pole võimalik töö tähtaegne lõpetamine. Kohus leiab, et nimetatud ühepoolset lepingu lõpetamist tuleks käsitleda lepingu ülesütlemisena. Tulenevalt VÕS § 195 lg 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus leiab, et hageja poolt lepingute ülesütlemise materiaalne ja formaalne eeldus on täidetud. Kostja I on võtnud endale lepinguga kohustuse alustama ehitustöid lepingus kindlaks määratud ajal ja teostama kõik lepingus määratletud tööd lepingus kehtestatud hindade ja kvaliteediga ja kooskõlas teiste lepingu tingimustega ning andma objekti hagejale (tellijale) üle määratud ajaks (lepingute p 4.1). 16.09.2005 omanikujärelevalve pretensioonist tulenevalt on ehitus graafikust maas enam kui 4 nädalat (t lk 39). Nimetatud pretensioonile on kostja I esindaja alla kirjutanud. Samuti on kajastatud objektinõupidamise 26.09.2005 protokollis nr 2, et tööd on graafikust maas üle 4 nädala (t lk 40). 29.09.2005 objektinõupidamise protokollis nr 3 on vastu võetud otsus, et hageja kooskõlastab tööde graafikud ning nendest maha jäänud tööd likvideerib kostja I 40.nädalaks. Kostja I esindaja on sellele alla kirjutanud. Samuti on sätestatud tähtajad teiste tööde osas (t lk 41). 06.10.2005 omanikujärelevalve teatest tulenevalt on ehitustööd jätkuvalt graafikust maas ja ei ole jõudnud 40.nädalal graafikusse. 13.10.2005 objektinõupidamise protokolli nr 4 kohaselt on ehitustööd jätkuvalt graafikust maas (t lk 44). 27.10.2005 objektinõupidamise protokoll nr 5 on käsitletav kui lepingute ülesütlemise avaldus. Kostjat I teavitati lepingute rikkumisest, talle anti täiendav tähtaeg kohustuste täitmiseks ning pärast kohustuste rikkumise lõpetamiseks määratud tähtaja tulemusteta lõppemist on hageja lepingud üles öelnud. Kostja I seaduslik esindaja xxx on pretensioonid ja objektinõupidamise protokollid allkirjastanud, seega saab eeldada, et ta on nende sisust teadlik ja nendega nõustunud. Samuti on kostja I kätte saanud ülesütlemisavalduse (protokoll nr 5). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna xxx on 04.08.2005 võtnud hageja ees kohustuse vastutada lepingute alusel kostjale I ettemakstud summa ning sellega kaasnevate tagajärgede osas, tuleb kostjatelt põhinõue koos kõrvalkohustustega (intress ja viivised) välja nõuda solidaarselt. VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. 01.11.2005 arvest nähtuvalt tuleb kostjal I hagejale tagastada 598 702.23 krooni. Nimetatud arve on kostja I vastu võtnud, mida kinnitab arvel kostja I esindaja allkiri. Tulenevalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

Hageja palub arvestada intressi tagastatavalt rahalt alates 11.08.2005 kuni 04.11.2005, mis on põhjendatud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt intressimäära avaldamise teatele tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi 2,25%. Seega tuleb tagastatavalt rahalt arvestada intressi (598 702.23 x 0,00616% x 86 päeva) 3 171.68 krooni. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja I on viivituses alates 05.11.2005. Viivist tuleb arvestada 2005.a eest (598 702.23 x 0,025% x 55 päeva) 8 232.40 krooni, 2006.a eest kuni 01.07.2006 (598 702.23 x 0,027% x 181 päeva) 29 258.65 krooni ja pärast 01.07.2006 (598 702.23 x 0,029% x 184 päeva) 31 946.08 krooni ja 2007.a eest kuni 30.03.2007 (598 702.23 x 0,029% x 89 päeva) 15 452.18 krooni, kokku 84 889.31 krooni. Kohus lähtub aga hageja poolt kohtuistungil avaldatust, mille kohaselt palub ta välja mõista viivist seisuga 30.03.2007 82 983.08 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 165 lg 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt ning hageja menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.