Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2007, Tallinn Tsiviilasja number
2-05-3630
Tsiviilasi
OÜ hagi NGvastu 4926,39 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ seaduslik esindaja ME
esindajad
Kostja NG
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista NG 4926,39 (neli tuhat üheksasada kakskümmend kuus krooni ja 39 senti) krooni OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista NG 420 (nelisada kakskümmend) krooni OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinn ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Kostja omandas pärimise teel AF järgi korteri asukohaga . Hageja õiguseellane AS oli eluruumide erastamise kohustatud subjekt ning tegeles korteri haldamise ja hooldamisega. Hageja tegi kulutusi elamu korrashoiuks ja säilitamiseks, majaümbruse hooldamiseks ning vahendas elanikele kommunaalteenuseid Hageja ja kostja vahel puudus kirjalik leping haldus- ja hooldustööde eest tasumiseks kogusummas 4926,39 krooni perioodil . Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid vahendatud teenuste ja teostatud tööde eest. Kostja ei ole neid tasunud. Hageja leiab, et kostja on alusetult säästnud hageja arvelt.
2-05-3630
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab oma kirjalikus vastuses, et kirjaliku lepingu puudumisel võib oletada, et võlgnevust ei olnud. Kostja võõrandas korteri ning korteri müügi ajal ei olnud talle teada võla olemasolu. Kaheksa aasta pärast nõude esitamine tähendab samuti seda, et võlga ei olnud.
Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ning kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja õiguseellane oli eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Seega oli hagejal eluruumide erastamise seaduse (perioodil 01.01.1996 kuni 01.03.1998 kehtinud redaktsioonis) § 15 lg 1 tulenev kohustus tegeleda Pae 56 elamu haldamise ja hooldamisega ning elanikele kommunaalteenuste vahendamisega kuni korteriühistu moodustamiseni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on AF pärija. Kohtule esitatud raamatupidamise õiendist nähtub, et hageja on esitanud kostjale arveid vahendatud teenuste ja elamu hooldamise eest. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks esitatud arvete eest tasunud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peavad mõlemad pooled tõendama oma väiteid. Kostja on küll esitanud vastuväited, et temale teadaolevalt võlgnevusi ei olnud, kuid jätnud selle väite tõendamata. Asjaolu, et korteri müügil ei tõusetunud võlgnevuse olemasolu küsimust ei tõenda, et võlgnevust ei olnud. EES § 15 lg järgi oli hagejal kohustus tegeleda elamu haldamisega. Hageja on oma kohustuse täitnud. Vaidlusalusel perioodil reguleeris pooltevahelisi suhteid tsiviilkoodeks. Kostja ei tasunud temale osutatud ja vahendatud teenuste eest, seega on kostja oma vara hageja arvelt säästnud st kostja ei ole teinud kulutusi, mida oleks pidanud tegema. TsK § 477 lg 6 järgi on kostja kohustatud hagejale hüvitama alusetult säästetud vara. PäS § 1 lg 1 ja § 2 järgi lähevad pärijale üle pärandaja õiguse ja kohustused e pärandaja vara. Kostja on AF pärija ja seetõttu läkis talle üle ka pärandaja kohustuse hüvitada hagejale hageja arvelt säästetu. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4926,39 krooni. TsMS rakendusseaduse § 3 järgi tuleb kohaldada menetluskulude väljamõistmisel kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni. TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni. Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.