Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega nii KOS § 11 lg 3 kui VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabaneb korteriomanik vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kuna hagiavalduse esitamise hetkeks ei ole hagejale esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tegemist oleks KOS § 11 lg-s 3 sätestatud vääramatu jõuga, leiab hageja, et kostja vastutab tekkinud kahju eest. Hagiavalduse kohaselt moodustab kostja põhivõlgnevus E AS ees 204 640,02 krooni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS §-dest 113 ja 94 on viivise suuruseks alates 01.07.2006 9,75% aastas võlgnetavalt summalt. Seega on alates 01.07.2006 viivise suuruseks ühe päeva eest 0,0267123% võlgnetavalt summalt ehk 54,66 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista alates 27.09.2006 kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VÕS § 113 lg 1, § 492 lg 1 ja § 1043, KOS § 2 lg 1 ja § 11 lg 1 1 ning TsMS §-dele 162 lg 1 ja 367 palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt kantud kahju summas 204 640,02 krooni, viivis alates 27.09.2006 kuni põhinõude täitmiseni 54,66 krooni päevas. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Sellest lähtuvalt on kostja eesmärgiks on tõendada, et radiaator, millelt eraldus õhutusventiil, oli tehniliselt korras ja sobilik kasutamiseks antud tingimustes. Veeavarii, mis põhjustas kahju nii kostjale kui kostjale kuulunud korteri all asuva korteri omanikule, oli põhjustatud küttesüsteemist. Küttesüsteem kui tervik töötab kõigi korteriomanike huvides. Antud juhul ka sissepõlemisest tingitud pumbavahetuse järel süsteemi taaskäivitamine oli toime pandud süsteemi kui terviku suhtes ning avarii toimus süsteemis kui tervikus tegevuse käigus, mis oli mõeldud kõigi korteriomanike ühiste huvide kaitseks. Asjaolude kokkusattumise tõttu tekkis süsteemis rike, mis juhuslikult toimus küttesüsteemi selles osas, mis asus kostja korteris. Oleks ebaõiglane, kui toimunu eest peaks vastutama kostja üksi ning seda sõltumata tema süüst. Pealegi on kostja ise samuti kahjukannataja, sest ka talle kuuluv korteriomand sai kahjustada. Seejuures küttesüsteem ei kuulu tegelikult vastavalt KOS § 2 korteriomandi reaalosa hulka ning seetõttu ei peaks antud juhul ka rakenduma KOS § 11 lg 1. Kostja on arvates ei ole tema seisukohad vastuolus Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06 tehtud otsuses väljendatud seisukohtadega. Juhul, kui siiski kohus leiab, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg p 1 sätestatud kohustusi, siis on kostja arvates rikkumine vabandatav ning kohaldamisele kuulub KOS § 11 lg 3, mille kohaselt korteriomanik ei vastuta rikkumisest tuleneva kahju eest, kui ta tõendab, et rikkumise põhjustasid asjaolud, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Antud juhtumil oli kahju põhjustatud rikkest küttesüsteemis. Selle rikke tekkimise eeldamist ei saanud kostjalt oodata. Kuna kostjat ei hoiatatud eelnevalt asjaolust, et toimub süsteemi taaskäivitamine, siis ei saanud kostja ka midagi ette võtta võimaliku lekke ennetamiseks või tekkinud lekke tagajärgede vähendamiseks. Eksperthinnang

•

•

Katlaseadmes ja temaga ühenduses oleva hoone terviklikus keskküttesüsteemis ei saa tekkida hüdraulilisi lööke. Seega kinni keeratud keermeühendused radiaatorite juures iseenesest ei saa end lahti keerata. Ka võimalikul tsirkulatsioonipumba asendusel ei saa tekkida selliseid hüdraulilisi lööke – mis võiksid tekitada hetkelist, tugevat survet küttesüsteemi keermeühendustele. Õhutusventiili peale keeratava nipli keere on suhteliselt madal – ja arvatavalt on seegi võimalus, et niplis vee külmumisel nippel korpusest lükkub välja – ilma et nipli ja õhutusventiili korpuses (muhv) keere puruneks.

Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik tagantjärele (seisuga 21-23.jaanuar 2006.a.) välja selgitada, mis põhjustas otseselt korteris nr 21 ühel keskkütteradiaatoril õhutusventiili korpuse küljest keermestatud ja tihendit omava õhutusnipli eraldumise. Küll saab ekspertiis väita, et hoone katelseadme juures keskküttesüsteemi tsirkulatsioonipumba asendus seda õhutusnipli eraldumist otseselt ega kaudselt ei saanud põhjustada. Hoone keskküttesüsteem oli 2005.a. sügisel – uue kütteperioodi alguses töökorras (keskküttesüsteemis lekke võimaluse välistasid automaatse katelseadme rõhuandurid ja näidud juhtimispuldis). Märgitust saab järeldada, et korter nr. 21 ruumides ei saanud olla keskküttesüsteemist vee leket enne automaatse häirega avastatud avariid. Ei ole teada, mis asendis oli avariilise radiaatori termoregulaator ja ka mis tehnilises seisundis oli õhutusventiil veelekke alguses. Hoones olev, alates 2002.a. töötav keskküttesüsteem enne käikuandmist katsetatakse tavaliselt hüdrauliliselt kuni 6 atü survega (RYL-2002 lubab ka 1⁄2 tunnilist töösurvega hüdraulilist katsetamist); peale käikuandmist keskküttesüsteem õhutatakse õhutusventiilide ja katelseadme kaudu ning reguleeritakse (häälestatakse) töökorda (reeglina häälestatakse, kui välisõhus on juba –5°C). Sellist tüüpi ja tehniliselt korras radiaator peab, koos oma keermestatud ühendusosadega, vastu tavatingimustel keskküttesüsteemis tekkivale veesurvele. Korteri nr. 21 tasapinnas on veesurve keskküttesüsteemis ~1,6 atü. Antud radiaator vastab nõudmistele, mis on esitatud analoogsetes tavatingimustes vesikeskküttesüsteemides kasutamiseks. Kohtu põhjendused

Vaidlus on poolte vahel selles, kas küttesüsteem tervikuna on korteriomanike kaasomand või on radiaatorid korteriomandi reaalosa ja kas kostja on kohustatud hüvitama kahju. KOS § 1 lg 1 järgi korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1, mille kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest tuleneb, et elamusisese küttesüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis. Küttesüsteemi osaks olevad korterites asuvad radiaatorid aga kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et küttesüsteemi osaks olevate radiaatorite näol on tegemist korteriomandi reaalosaga, mistõttu kuulub kohaldamisele KOS § 11. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-38-05. Ebaõige on hageja viide VÕS § 1043, mille kohaselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine tähendab seda, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele kuna kohaldamisele kuulub KOS. Tulenevalt VÕS § 492 lg-st 1 kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kindlustuspoliisist

(t lk 9), väljamakseotsusest nr 1 (t lk 11) ja väljamakse otsusest nr 2 ( t lk 15) nähtub, et hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale vaidlusaluse veeavarii kahju, mistõttu on nõue kostja vastu läinud hagejale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Lahendades vaidlust KOS § 11 alusel ei ole oluline kahju tekitaja süü, vaid asjaolu, et KOS § 11 lg-s 3 sätestatud kohustuse rikkumise puhul vabaneb rikkuja vastutusest vaid juhul, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-69-06. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et ei ole võimalik tagantjärele (seisuga 21-23.jaanuar 2006.a.) välja selgitada, mis põhjustas otseselt korteris nr 21 ühel keskkütteradiaatoril õhutusventiili korpuse küljest keermestatud ja tihendit omava õhutusnipli eraldumise. Küll aga kinnitab ekspert, et hoone katelseadme juures keskküttesüsteemi tsirkulatsioonipumba asendus seda õhutusnipli eraldumist otseselt ega kaudselt ei saanud põhjustada. Hoone keskküttesüsteem oli 2005.a. sügisel – uue kütteperioodi alguses töökorras (keskküttesüsteemis lekke võimaluse välistasid automaatse katelseadme rõhuandurid ja näidud juhtimispuldis). Märgitust teeb ekspert järelduse, et korteri nr 21 ruumides ei saanud olla keskküttesüsteemist vee leket enne automaatse häirega avastatud avariid. Ei ole teada, mis asendis oli avariilise radiaatori termoregulaator ja ka mis tehnilises seisundis oli õhutusventiil veelekke alguses. Hoones olev, alates 2002.a. töötav keskküttesüsteem enne käikuandmist katsetatakse tavaliselt hüdrauliliselt kuni 6 atü survega (RYL-2002 lubab ka 1⁄2 tunnilist töösurvega hüdraulilist katsetamist); pärast käikuandmist keskküttesüsteem õhutatakse õhutusventiilide ja katelseadme kaudu ning reguleeritakse (häälestatakse) töökorda (reeglina häälestatakse, kui välisõhus on juba –5°C). Sellist tüüpi ja tehniliselt korras radiaator peab, koos oma keermestatud ühendusosadega, vastu tavatingimustel keskküttesüsteemis tekkivale veesurvele. Korteri nr. 21 tasapinnas on veesurve keskküttesüsteemis ~1,6 atü.

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 27.09.2006 kuni põhinõude täitmiseni.

Viivi Villemson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.