Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.mai 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-26467
Tsiviilasi
ERGO Kindlustuse AS-i hagi AS-i Sampo Pank vastu 204 640.02 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
204 640.02 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. aprilli 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Sampo Pank apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant AS Sampo Pank (AS Sampo Liising õigusjärglane, registrikood 10040839, asukoht Narva mnt 11 Tallinn); Vastustaja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 118c Tallinn), lepinguline esindaja Ivo Viires
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1.Jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2007.a otsus muutmata. 2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ERGO Kindlustuse AS ja J. N. kodukindlustuse lepingu, millega kindlustati korter aadressil Xxxxx xxx xx/xxxxxxxxxxxx xx-xx Tallinnas. 15.02.2006.a esitati hagejale taotlus kindlustushüvitise saamiseks seoses kindlustuskohas toimunud veekahjuga. Hageja hüvitas tulenevalt kodukindlustuse lepingust antud veekahju tagajärjel tekkinud kahju summas 204 640.02 krooni. Kahjukäsitluse käigus selgus, et veekahju tekkis XXXXXXXXXXXX XX-XX asuvas korteris toimunud radiaatori õhutusventiili rikke tõttu. Nimetatud korteri omanik oli AS Sampo Liising ning hagi esitati lähtudes VÕS § 492 lg 1 AS Sampo Liising õigusjärglase AS-i Sampo Pank vastu. Hageja on osundanud, et Riigikohus on oma 6.09.2006.a otsuses olnud seisukohal, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Seega nii KOS § 11 lg 3 kui VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabaneb korteriomanik vastutusest üksnes juhl, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kuna hagiavalduse esitamise hetkeks ei olnud hagejale esitatud tõendeid, millest nähtuks, et tegemist oleks KOS § 11 lg-s 3 sätestatud vääramatu jõuga, leidis hageja, et kostja vastutab tekkinud kahju eest. Hagiavalduse kohaselt moodustas kostja põhivõlgnevus ERGO Kindlustuse AS-i ees 204 640.02 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS §-dest 113 ja 94 oli viivise suuruseks alates 01.07.2006.a 9,75% aastas võlgnetavalt summalt. Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista hageja poolt kantud kahju summas
204 640.02 krooni ja viivis alates 27.09.2006.a kuni põhinõude täitmiseni 54,66 krooni päevas. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ta on täielikult täitnud KOS § 11 lg 1 p 1 nimetatud kohustused ja ta ei ole toime pannud vastutuse aluseks olevat rikkumist. Kostja oli seisukohal, et kui kohus tuvastab kostja kohustuste rikkumise KOS § 11 lg 1 p 1 alusel, tuleb rikkumine lugeda vabandatavaks. Kui korteriomanik hoolitseb selle eest, et temale kuuluva korteriomandi reaalosas asuva küttesüsteemi osad on tehniliselt korras ja kvaliteetsed ning neid kasutatakse sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, siis on korteriomanik teinud kõik, mida korteriomanikult on mõistlik nõuda tema korteriomandi reaalosa korrashoidmiseks ning ta on seega ka täitnud KOS § 11 lg 1 p 1 nimetatud kohustused. Veeavarii toimus küttesüsteemis kui tervikus tegevuse käigus, mis oli mõeldud kõigi korteriomanike ühiste huvide kaitseks. Asjaolude kokkusattumise tõttu tekkis süsteemis rike, mis juhuslikult toimus küttesüsteemi selles osas, mis asus kostja korteris. Oleks ebaõiglane, kui toimunu eest peaks vastutama kostja üksi ning seda sõltumata tema süüst. Seejuures küttesüsteem ei kuulu tegelikult vastavalt KOS § 2 korteriomandi reaalosa hulka ning seetõttu ei peaks antud juhul ka rakenduma KOS § 11 lg 1. Kostja arvates ei ole tema seisukohad vastuolus hageja poolt viidatud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohtadega. Kostja oli seisukohal, et kui ta rikkus KOS § 11 lg 1 kohustusi, kuulub kohaldamisele KOS § 11 lg 3. Antud juhtumil oli kahju põhjustatud rikkest küttesüsteemis. Selle rikke tekkimise eeldamist ei saanud kostjalt oodata. Eksperthinnang Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik tagantjärele (seisuga 21.-23.jaanuar 2006.a) välja selgitada, mis põhjustas otseselt korteris nr XX ühel keskkütteradiaatoril õhutusventiili korpuse küljest keermestatud ja tihendit omava õhutusnipli eraldumise. Küll saab ekspertiis väita, et hoone katelseadme juures keskküttesüsteemi tsirkulatsioonipumba asendus seda õhutusnipli eraldumist otseselt ega kaudselt ei saanud põhjustada. Hoone keskküttesüsteem oli 2005.a sügisel uue kütteperioodi alguses töökorras. Antud radiaator vastab nõudmistele, mis on esitatud analoogsetes tavatingimustes vesikeskküttesüsteemides kasutamiseks. Esimese astme kohtu otsus Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et veekahju sai alguse 21.-23.01.2006.a Tallinnas XXXXX XXX XX/XXXXXXXXXXXX XX-XX asuvast ja kostjale kuuluvast korterist ning et selle põhjustas õhutusventiili eraldumine radiaatorist. Samuti ei vaidle pooled kahju nõude suuruse üle. Vaidlus oli poolte vahel selles, kas küttesüsteem tervikuna on korteriomanike kaasomand või on radiaatorid korteriomandi reaalosa ja kas kostja on kohustatud hüvitama kahju. Kohus leidis, et vastavalt KOS § 1 lg 1 on elamusisese küttesüsteemi püstikud korteriomanike kaasomandis. Vastavalt KOS § 2 lg 1 küttesüsteemi osaks olevad korterites asuvad radiaatorid aga kuuluvad korteriomandi reaalosa hulka, mistõttu kuulub kohaldamisele KOS § 11. Seega on korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju
tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kindlustuspoliisist ja väljamakse otsustest nähtus, et hageja hüvitas kindlustusvõtjale vaidlusaluse veeavarii kahju, mistõttu läks nõue kostja vastu hagejale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Lahendades vaidlust KOS § 11 alusel ei ole oluline kahju tekitaja süü, vaid asjaolu, et KOS § 11 lg-s 3 sätestatud kohustuse rikkumise puhul vabaneb rikkuja vastutusest vaid juhul, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. Vastavalt VÕS § 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kuivõrd poolte vahel puudus vaidlus kahju suuruse ja selle üle, et kahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist radiaatorilt õhutusventiili eraldumise näol ning eksperthinnangust nähtus, et küttesüsteemi rikked kahju ei põhjustanud, luges kohus nimetatud asjaolud tõendatuks. Eksperdile oli teadmata radiaatori osadeks olevate õhutusventiili ja termoregulaatori seisukord veelekke alguses. Tulenevalt KOS § 11 lg-st 1 oleks kostja pidanud tagama selle, et temale kuuluvas korteris radiaatori osadeks olevad õhutusventiil ja termoregulaator oleksid töökorras. Kostja väide, et ta ei näinud ette, et õhutusventiil võiks eralduda radiaatorist ning mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanudki sellega arvestamist kostjalt nõuda, on ebausaldusväärne, kuna kostja pidi ette nägema keskkütteradiaatori õhutusventiili ja termoregulaatori ebaprofessionaalsel käsitsemisel veelekke tekkimise võimaluse. Kohus asus seisukohale, et kostja ei täitnud hoolsuskohustust ega taganud keskkütteradiaatori õhutusventiili ja termoregulaatori korrasolekut. Seega ei olnud tegemist kostjapoolse kohustuse rikkumise vabandatavusega. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud ka eelnimetatud kohustuse rikkumise vabandatavust. Kohus asus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele kahju summas 204 640.02 krooni. Kohus mõistis vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, § 94 ja TsMS §-le 367 kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 27.09.2006.a kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud jäid kostja kanda. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 17.04.2007.a otsuse täies ulatuses. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et ta on rikkunud KOS § 11 lg 1 sätestatud kohustust. Apellant on täitnud kõik KOS § 11 lg 1 nimetatud kohustused ja tal puudus põhjus arvata, et küttesüsteem võiks hakata lekkima ning sellega kellelegi kahju põhjustada. Avarii toimus küttesüsteemis, mis on kõikide korteri omanike kaasomandis ja toimib nende kõigi ühistes huvides. Seetõttu oleks ebaõiglane kui toimunu eest peaks vastutama apellant üksi, sõltumata tema süüst. Seejuures küttesüsteem ei kuulu tegelikult vastavalt KOS § 2 korteriomandi reaalosa hulka ning seetõttu ei peaks rakenduma KOS § 11 lg 1.
Apellant leiab, et kui ta siiski on rikkunud KOS § 11 lg 1, siis kohaldub KOS § 11 lg 3. Antud juhtumil on kahju põhjustatud rikkest küttesüsteemis. Rikke eeldamist ei saanud kostjalt oodata. Apellandile kuuluva korteriomandi reaalosas paiknevad küttesüsteemiosad olid kvaliteetsed ja korras, mida tõendab eksperthinnang.
Vastustaja seisukoht Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja esimese astme kohtule esitatud väiteid, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja otsuses selgitanud, et ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus 6.09.2006.a lahendis nr 3-2-1-69-06. Kolleegium leiab, et kostja seisukoht selles, et küttesüsteemi osaks olevad radiaatorid, mis asuvad korterites sees, ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka, ei ole õige. KOS § 2 lg 1 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Kohus leidis õigesti, et korteriomanik võib omal initsiatiivil korteris asuvat keskkütteradiaatori õhutusventiili ja termoregulaatorit käsitseda ilma, et ta sellega teisi korteriomanikke kahjustaks. Korteris asuv keskkütteradiaator kuulub korteriomandi reaalosa hulka veel ka seepärast, et seda on võimalik tulenevalt KOS § 2 lg 1 mõtte kohaselt eemaldada või vahetada kaasomandis olevat püstikut ja teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KOS § 11 lg 1 p 1). Vaidlust ei ole selles, et veekahju tekkis kostjale kuuluvas korteris asuva keskütteradiaatori õhutusventiili korpuse küljest keermestatud ja tihendit omava õhutusnipli eraldumise tagajärjel. Kostja seletusest ja kaebusest nähtuvalt oli temale kuuluv korter veeavarii toimumise ajal tühi ja möbleerimata, st seda ei kasutatud alaliselt elamiseks. Eksperthinnangust (tl 60-66) nähtuvalt ei ole teada, mis asendis oli avariilise radiaatori termoregulaator ning millises tehnilises seisundis oli radiaatori õhutusventiil veelekke alguses. Kolleegium leiab, et kostjal oli õigus ja kohustus seda vajaliku hoolsusega korras hoida vaatamata sellele, et talle kuuluvas korteris veekahju toimumise ajal keegi sees ei elanud. Apellandi väide, et kostjale kuuluva korteriomandi reaalosas hiljuti vahetatud torustik ja radiaatorid olid kvaliteetsed, millest tulenevalt puudus tal põhjus arvata, et need võiksid hakata lekkima ning sellega kellelegi kahju põhjustada, on hüpoteetiline. Eelnimetatud eksperthinnangust nähtub samuti, et hoone katelseadme juures keskkütte tsirkulatsioonipumba asendus kostja korteris asuva radiaatori õhutusnipli eraldumist otseselt ega kaudselt ei saanud põhjustada. Seetõttu on toimunu eest vastutav kostja.
Kolleegiumi arvates leidis kohus õigesti, et kostja rikkus KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi sellega, et jättis täitmata oma hoolsuskohustuse ega taganud radiaatori osaks oleva õhutusventiili ja termoregulaatori töökorras oleku. Kaebuse väide, et see rikkumine on vabandatav, ei tulene seadusest. KOS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral ei ole oluline kahju tekitaja süü. KOS § 11 lg 3 esimese lause kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kohustuse rikkumise vabandatavuse vääramatu jõu tõttu sätestab ka VÕS § 103 lg 2. Kostja puhul oleks rikkumine vabandatav juhul, kui ta oleks oma hoolsuskohustust rikkunud nn vääramatu jõuna käsitatava asjaolu tõttu, mis takistanuks teda kontrollimast talle kuuluvas korteris radiaatori õhutusventiili ja termoregulaatori töökorras olekut ka ajal, kui seal keegi ei elanud. Selliseid asjaolusid ei ole kostja kohtule ega ka kaebuses esitanud. Et kostja esindaja oli Tallinnas, puudus kostjal igasugune takistus korterit igal ajal vaatamas käia ja radiaatori töökorras olekut kontrollida. Et kostja ei ole tõendanud vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist on ta vastutav rikkumisest tuleneva kahju eest. Kahjunõude suurust 204 640.02 krooni kostja vaidlustanud ei ole. Et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 tuleb kõik menetluskulud jätta kostja AS Sampo Pank kanda.
Ülle Jänes
Ande Tänav
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.