Muud › Muud hagiasjad

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Tsiviilasja number

2-05-526

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuasi

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16.aprillil 2007 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. KÜ hagi OF vastu 17 633,11 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KÜ , seaduslik esindaja JD

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord

Kostja: OF lepinguline esindaja NP Kolmas isik: NK (endine S ), lepinguline esindaja O S 05.märts 2007 Hagi rahuldada ja välja mõista OF 17 633,11 (seitseteist tuhat kuussada kolmkümmend kolm krooni ja 11 senti) KÜ kasuks Välja mõista OF kohtukulu riigilõiv 1400,00 (üks tuhat nelisada) krooni KÜ kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt omandas kostja kolmandalt isikult, kes oli endine korteriomanik ja korteriühistu liige, korteri asuvas elamus ja kanti korteriomanikuna Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnas registriossa . Kostja on korteri omandamisest alates korteriühistu liige. Vastavalt Korteriühistu otsusele haldab elamut hageja. Kolmas isik jättis korteriomandi võõrandamisel ühistule tasumata osaliselt osutatud teenuste ja hoolduskulude eest, kokku 22 692,14 krooni, millest kostja tasus müügilepingu järgi 5000,00 krooni. Hageja raamatupidamise andmetel on seisuga korteriomandil võlgnevus ühistule kokku 17 633, 11 krooni, sellest 10 921,13 krooni moodustab võlgnevus vee eest, kuna kolmas isik esitas hagejale vee kulutamise kohta valeandmeid. Kostja oli korteriomandi soetamise ajal teadlik kolmanda isiku võlgnevusest, kuna veearvesti näitusid kontrolliti üheskoos. Hageja nõuab korteriühistu seaduse § 51 ja 7 lõikele 3 tuginedes kostjalt võlgnevuse tasumist ja kohtukulud kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited

Kostja tunnistas hagi osaliselt summas 7389,37 krooni. Kostja ei tunnista võlgnevust vee eest summas 10 921,13 krooni. Vastuväidete kohaselt esitas hageja arve , millest nähtuvalt võlgnevus seisuga puudub. Kostja on arvamusel, et hageja soovib kustutada kogu elamu vee tarbimise ja majas olevate veearvestite näitude vahet korteri 52 arvelt. Hageja pole tõendanud ühistu veearvestust perioodil ega arvestuse aluseid. Kolmanda isiku vastuväited Kolmas isik hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt esitas hageja arve , mille kohaselt võlgnevus seisuga puudub. Kohtuotsuse põhjendused Korteriühistuseaduse (KÜS) § 51 (jõustunud 29.11.2000) sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kohtule esitatud kolmepoolse aktiga, mis koostati korteris elamus ja mille juures viibisid kõik menetlusosalised on tõendatud, et külma vee lõppnäit oli ja sooja vee lõppnäit . Akti alusel koostas hageja ja esitas kostjale vee eest tasumiseks arve summas 10921,13 krooni. Sellel arvel ei ole kajastatud kolmanda isiku võlgnevusi teiste hoolduskulude ja teenuste eest, mis kajastuvad aga arvetel . Kohtule esitatud hageja raamatupidaja vee arvestusega korteri kohta on tõendatud, et kolmas isik ei esitanud vee tarbimise kohta andmeid ei ega aastal, mistõttu ei saanud hageja esitada talle vee eest arveid vastavalt tegelikule vee kasutamisele ja mis nähtub ka kohtule tõenditena esitatud arvetelt. Seega maksis kolmas isik aastaid vee eest vähem kui ta tegelikult vett kulutas, mis ilmnes veearvesti lõppnäitude fikseerimisel. Eelnimetatud tõenditega loeb kohus hageja nõude vee eest tõendatuks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust kui palju kulutasid vett elamu elanikud kokku, sest vee arvestus, mis kajastus arvel on koostatud korterisse paigaldatud veearvesti näitude alusel. Võlgnevus muude teenuste ja hoolduskulude eest on tõendatud kostja võla omaksvõtuga summas 7389,37 krooni. Seega tulenevalt KÜS §-dest 51 ja 7 lõikest 3 on kostjal kohustus tasuda korteriühistule korteriomandi võõrandanud kolmanda isiku tasumata jäänud majandamiskulude ja vee eest täies ulatuses. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kuna kostja tasus osa võlgnevusest kohtumenetluse ajal, siis tuleb temalt hageja kohtukulu riigilõiv 1400,00 krooni välja mõista täies ulatuses. Kohtunik: /allkiri/