AS Starman hagi Tiit Krintal'i vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
457,07 eurot Hageja Aktsiaselts Starman, registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost * Kostja Tiit Krintal, isikukood *, elukoht *, tegelik elu- või viibimiskoht *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Starman hagi Tiit Krintal'i vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Tiit Krintal (isikukood *) Aktsiaselts Starman ja Tiit Krintal'i vahel 16.02.2012. a sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise leping nr * alusel hageja Aktsiaselts Starman kasuks:
2.1.võlgnevus summas 249,74 (kakssada nelikümmend üheksa eurot 74 senti);
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 14.03.2017. a summas 161,75 (ükssada kuuskümmend üks eurot 75 senti) eurot;
2.3.viivis 0,05% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (14.03.2017. a seisuga 249,74 eurot) alates 15.03.2017. a, kuid mitte rohkem kui 87,99 eurot.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada kostjale Tiit Krintal TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda
kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
5.Edastada otsus hageja esindajale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta hageja Aktsiaselts Starman menetluskulud kostja Tiit Krintal'i kanda.
2.Välja mõista kostjalt Tiit Krintal hageja Aktsiaselts Starman kasuks hageja menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 55 eurot ning hageja õigusabikulud summas 200 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Tiit Krintal tasuda hagejale Aktsiaselts Starman menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata menetluskulude summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Kirjeldav ja põhjendav osa
1.1.24.10.2016. a esitas Aktsiaselts Starman Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Tiit Krintal 419,84 euro saamiseks. Kohus tegi 01.11.2016. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 01.03.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS Starman nõude Tiit Krintal'i vastu üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
1.2.14.03.2017. a esitas hageja AS Starman lepingulise esindaja vahendusel maakohtule hagiavalduse kostja Tiit Krintal'i vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 249,74 eurot, viivise nõudes summas 161,75 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 15.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas. Nõude aluseks on AS Starman ja Tiit Krintal'i vahel 16.02.2012. a sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise leping nr *. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 475 eurot. Menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
1.3.Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Tiit Krintal hagimaterjale kätte toimetada isiklikult allkirja vastu üleandmisega, kuna kostja ei ole kättesaadav kohtule teadaolevas kostja elukohas, mida kostja on ka ise telefoni teel kinnitanud /tlk 49/. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 16.05.2017. a /tlk 72-75, 78-79/. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14.06.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
1.4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) väljamõistmise nõude kostjalt, põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist rahuldamata jätmist.
1.5.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
1.6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 475 eurot.
Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus /tlk 57/. Hageja esitas kohtule menetluskulude detailse koosseisu /tlk 64/, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 1 tund, tasu koos käibemaksuga 120 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 0,5 tundi, tasu koos käibemaksuga 60 eurot; nõude analüüs ning hagejaga konsultatsioonid telefoni ja e-maili teel 1 tund, tasu koos käibemaksuga 115 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1,5 tundi, tasu koos käibemaksuga 180 eurot. Kokku 4 tundi, summa koos käibemaksuga 475 eurot (ilma käibemaksuta 393 eurot). Hageja tunnitasuks nimetab 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane.
1.7.Kohus on seisukohal, et kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks menetluskulude välja mõistmine ilma käibemaksuta, s.o summas 393 eurot. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 393 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks, konsultatsioonideks hagejaga ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kohtule ei kulu kohtu hinnangul enam kui 2 tundi, arvestades kohtumääruse p 1.7 teises lõigus toodud põhjendatustega (ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning nõude aluseks on vaid telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping).
Hageja esindaja on tunnitasuks nimetanud 100 eurot, kuid arvestades, et hageja on esitanud 4 tunni tasuks 393 eurot, on hageja tunnitasu 98,25 eurot (393 eurot / 4 tunniga). Kohtu hinnangul on tunnitasu ülemäära suur, sest isegi keerukates õigusvaidlustes ei ole kohus pidanud esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks enam kui 120 eurot tund. Seega kuna käesolevas asjas ei ole tegemist keerulise õigusvaidlusega, ei pea kohus esindaja tunnitasu põhjendatuks enam kui 90 eurot tund. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses ja maksekäsu kulud summas 20 eurot, kokku seega 200 eurot (2 h* 90 eurot/tund + 20 eurot).
1.8.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulu summas 200 eurot, kokku 300 eurot.
1.9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.