Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-3168 (endine number 2/22-6091/05)
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.04.2007.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
OÜ hagi SJ vastu 12 800,57 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise kuupäev
07.12.2007.a.
Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär LK, hageja esindaja TI kostja esindaja VK
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest.
XXX sõlmisid AS ja kostja XXX pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu allakirjutamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja panga hinnakirja. Pärast arvelduskonto avamisest ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaadist välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 9550,00 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Hageja palub kostjalt välja mõista 9550,0 krooni põhivõlga, 3250,57 krooni viiviseid ja kohtukulu.
Kostja vaidleb hagile vastu. XXX saadetud kirjalikes vastuväidetes teatab kostja, et ta ei ole teinud tehinguid, millest on tekkinud Eesti Ühispank nõue. Ajal, kui kostja arveldusarvelt on deebetkaardiga võetud konto jääki ületav summa, viibis kostja haiglas Kostja kontole on Ühispangas XXX. 9600 krooni kandnud keegi P.K selgitusega „p “. Vahetult pärast ülekannet on võetud välja sama summa kahekordses ulatuses.
Vahetult pärast juhtumit kinnitas Ühispanga esindaja kostjale, et sellised kuritarvitamiseks häkkerite poolt on sagedased ning et kahju tekkimises puudub kostja süü. Ei ole põhjust olla üheselt veendunud, et raha ei ole võimalik välja võtta muul viisil kui PIN koodi kasutades, Ühispank loobus sissenõudmisest ja kohustus lõppes kokkuleppega TsK § 238 lg.1 alusel. XXX kirjalikes vastuväidetes asub kohus seisukohale, et ta ei ole Eesti Ühispangas pangakaardi kasutamise lepingule alla kirjutanud, kuna hageja on esitanud ainult lepingu koopia. Tegemist on debitoorse lepinguga, kuna selle järgi on võimalik maksta vaid seda, mis on arvel. Muu raha väljamaksmise eest kostja ei vastuta. Kostjat ei ole tutvustatud pangakaardi kasutamise lepingu tingimustega. Kostja on alla kirjutanud ainult pangakaardi saamise taotlusele, mitte lepingule. Kostjalt varastati pangakaart, mitte PIN-kood, mistõttu sai seda operatsiooni läbi viia häkker.
TsK § 477 lg.1 kohaselt on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Alusetu rikastumise sätete kohaldamiseks tuleb tuvastada, et hageja vara on vähenenud. XXX sõlmisid kostja ja AS XXX pangakaardi kasutamise lepingu. (toimiku lk.51). Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaadist välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 9550,00 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.7.4 järgi pidi kostja järgima panga poolt määratud arvelduste korda. Lepingu punkti 7.9 järgi peab kostja korvama hagejale kaardi valdaja kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Kostja vastuväited, et ta allkirjastas pangas ainult Taotluse on ümber lükatud hageja poolt esitatud lepinguga nr. XXX, millel on kostja allkiri tõendamaks, et ta on tutvunud ja täitmiseks võtnud pangakaardi kasutamise lepingu ja hinnakirja. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole teinud tehinguid, millest on tekkinud käesolev nõue. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte haigusloost (toimiku lk.64), mille kohaselt viibis kostja haiglas ravil XXX – XXX. Kostja soovib nimetatud tõendiga tõendada, et tema ei saanud nimetatud perioodil raha kontolt võtta. Samas väidab kostja, et temalt varastati pangakaart. Kostja ei ole esitanud kohtule avaldust politseisse, avaldust pangale, mis kinnitaksid, et kostja haiglas viibimise ajal varastati tema rahakott koos pangakaardiga. Kostja ei ole tõendanud, et tema kohustus oleks lõppenud. Kostja ei esitanud kohtule kokkulepet AS . Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud lepingul oma allkirja. Kostja ei vaidlusta fakti, et ta on Eesti Ühispangast pangakaardi saanud. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte haigusloost (toimiku lk.64), mille kohaselt viibis kostja haiglas ravil XXX – XXX. Kostja soovib nimetatud tõendiga tõendada, et tema ei saanud vaidlusalusel perioodil raha kontolt võtta. Samas väidab kostja, et temalt varastati kaart. Pangakaardi kasutamise lepingus nr. XXX punktis 7.3 leppisid pooled kokku, et kaardi valdaja kohustub informeerima koheselt Ühispanka, kui ta on kaotanud valduse kaardi üle. Kostja on jätnud oma informatsioonikohustuse täitmata. Kostja arvelt sularahaautomaadist raha väljavõtmine oli võimalik ainult pangakaarti vallates ning PIN-koodi teades. Kostja on võimaldanud ligipääsu PIN-koodile, mis on vastuolus Lepingu punktis 7.2 sätestatud kohustusega hoida saladuses ja kaardist eraldi temale kuuluvat PIN-koodi ja mis on tekitanud kahju kreeditorile. Kohus leiab, et kohtuistungil on leidnud tõendamist AS ja kostja vahel XXX pangakaardi lepingu sõlmimine, kostja maksekaardiga sularahaautomaadist konto jääki ületava summa 9 800 krooni võtmine , millega tekkis kahju AS-le .
9 800 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks ka kohtukulu- riigilõiv 1050,- krooni ja õigusabi kulu 250,- krooni. Kohus leiab, et mõistlikkuse printsiibist lähtudes tuleb võlgnevus sisse nõuda mõistliku aja jooksul, vältimaks 7 aasta viiviseid, mistõttu viivised jätab kohus välja mõistmata. Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.