Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Sotsiaalkindlustusamet

287,70

OÜ Aktiva Finants

BIGBANK AS

Kokku

103,65

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu.

Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu suuruseks 560 eurot, millele lisandub käibemaks summas 112 eurot, tasu kokku 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot.

2-16-12997

Pankrotimenetluse kulud summas 120 eurot olid kinnitatud Viru Maakohtu 20.03.2017 määrusega. Ajutise halduri tasu ja kulud summas 1020 eurot olid kinnitatud Viru Maakohtu 10.11.2016 pankrotimäärusega, ajutise halduri tasu ja kulud olid summas 476,40 eurot (koos käibemaksuga) hüvitatud riigi vahenditest.

Jätta pankrotimenetluse kulud (s.h hüvitamata ajutise halduri tasu ja kulud) kokku summas 1335,60 eurot võlgnik A P (pankrotis) kanda.

Rahuldada pankrotihaldur Ly Müürsoo menetlusabi taotlus. Anda A P (pankrotis) menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel kokku summas 792 eurot kohustusega hüvitada riigituludesse pankrotimenetluse kulud 50-euroste osamaksetena 15 kuu jooksul ja viimase osamakse suurus 42 eurot 16. kuu jooksul. Esimene osamakse tuleb teha käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. Osamaksed tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks, makseinfo on lisatud eraldi lehel. Ülejäänud osas, s.o summas 543,60 eurot jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda menetlusabi andmata.

Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta OÜ Sentire MK arvelduskontole nr XXX Swedbank AS pankrotimenetluse kulud kokku summas 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot.

2-16-12997 tulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A P esitas 29.08.2016 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus võttis 21.10.2016 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Kohus kuulutas 10.11.2016 A P pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 15.02.2017. Tähtaegselt oli esitatud 3 nõudeavaldust: Sotsiaalkindlustusameti nõue 287,70 eurot; OÜ Aktiva Finants nõue 103,65 eurot ja BIGBANK AS-i nõue 399,45 eurot, nõuded olid tunnustatud, kõik nõuded kuuluvad II järku. Viru Maakohus kinnitas 20.03.2017 jaotusettepaneku. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist esitas pankrotihaldur kohtule teate, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning taotles lõpetada menetlus raugemisega. Kohus tegi 18.04.2017 määrusega ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiiti 1300 eurot pankrotimenetluse rahastamiseks, kuid võlausaldajad ei ole raha tasunud. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, lg 4, § 162 lg 2)

2-16-12997 Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul konto Swedbank AS-is, mille saldo oli 20,96 eurot. Haldur lubas võlgnikul võtta kontolt raha alampalga ulatuses ja lisaks sellele ühe lapse ülalpidamiseks 1/3 alampalgast kuus, s.o maksimaalselt 625 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud A P tulu pankrotimenetluse ajal. Muud müüdud või müümata vara ei ole ning laekumisi pankrotivarasse toimunud ei ole. Seega vahendid väljamakseteks pankrotivarast puuduvad. PankrS 146 lg 1 p-de 1-3 alusel väljamakseid tehtud ei olnud; pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 1812 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud moodustasid 1020 eurot, millest 476,40 koos käibemaksuga oli välja makstud riigivahenditest, pankrotihalduri tasu moodustab koos käibemaksuga 672 eurot ning kulud – 120 eurot. Vara välistamise taotlusi pankrotimenetluses ja sellest tulenevaid nõudeid ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõuded, pandiga tagatud eset pankrotivaras ei olnud ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei olnud. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Müümata vara ei ole, samuti ei ole kolmandatelt isikutelt saada olevat vara. Võlgnikul on elatisvõlgnevus summas 10 242,27 eurot. Pankrotimenetluses ei olnud hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulusid samuti ei ole. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Haldur on avaldanud kolmel korral teate Ametlikes Teadaannetes võlausaldajate koosoleku toimumise kohta, kus päevakorras oli muuhulgas usaldusisiku määramine. Kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud, seega puudub võlausaldajatel huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Pankrotihaldur ei ole nimetanud asjaolusid, mis võiksid välistada võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Haldur märkis, et kohus võib jätta usaldusisiku määramata ning kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega ning kinnitada pankrotihalduri tasuks 672 eurot koos käibemaksuga. Haldur palus anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulude katteks kokku 792 eurot, millest 476,40 eurot jätta riigi kanda kohustuseta kulud riigituludesse tagasi maksta. Ajutise halduri tasu hüvitamata osa 543,60 eurot palus haldur jätta võlgniku kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 158 lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa.

2-16-12997

Pankrotihaldur kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku pankrotimenetluse rahastamise otsustamiseks, mille kohta avaldas teate Ametlikes Teadaannetes, kuid ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud, seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu. Kohus avaldas ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 1800 eurot pankrotimenetluse rahastamiseks, keegi ei ole raha tasunud. Ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse jätkamist rahastada, mistõttu tuleb A P pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Eeltoodu alusel lõpetab kohus A P pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustusest A P pankrotimenetluses.

Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 560 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotimenetluse kulud 120 eurot olid kinnitatud 20.03.2017 määruses. PankrS § 65 lg 11 alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et tasu suurus on põhjendatud arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. Halduri tasule lisandub käibemaks, kuna haldur tegutseb büroo kaudu. Seega moodustab tasu kokku 672 eurot. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 1335,60 eurot (hüvitamata ajutise halduri tasu ja kulud, pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu) tuleb jätta võlgniku kanda.

2-16-12997

Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi summale 792 eurot, millest 476,40 eurot jätta riigi kanda, ülejäänud osas s.o 315,60 kohustusega hüvitada pankrotimenetluse kulud riigituludesse. Ülejäänud osas s.o 543,60 eurot jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 ls 2 ja 3 alusel tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotihaldur on palunud menetlusabi 792 eurot. Ülejäänud osas s.o 543,60 eurot palus haldur jätta kulud võlgniku kanda. Kohus annab võlgnikule menetlusabi 792 eurot kohustusega hüvitada nimetatud summa osamaksetena riigituludesse. Kohus selgitab, et kuna võlgnikule oli pankrotimääruses juba antud menetlusabi 476,40 eurot kohustuseta hüvitada kulud riigivahenditesse, ei saa võlgnikule teist korda selles samas summas menetlusabi anda kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Seaduse mõte on anda võlgnikule menetlusabi selliselt, et kogu pankrotimenetluse kestel s.t alates avalduse kohtusse esitamist kuni lõpuni, oleks üks kord antud menetlusabi 476,40 eurot kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa tasumisest vabastamist ei saa taotleda kaks korda – enne ja pärast pankrotti väljakuulutamist. Kuna antud juhul oli juba pankrotimääruses võlgnik vabastatud nimetatud summa tasumisest, tuleb pärast pankroti väljakuulutamist antud summa võlgnikult riigituludesse välja mõista – s.t anda menetlusabi osade kaupa kohustusega kulud riigituludesse tasuda.

Kohustusest vabastamise menetluse algatamine A P esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole A P kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A P kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõi6

2-16-12997 ge juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et A P võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta. Kohus märgib, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.