Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
10. november 2016, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-12997
Tsiviilasi
A P pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: A P (IK XXX, elukoht XXX)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja halduri nimetamine
2-16-12997
Käesolevale määrusele peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlus-abi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja.
A P esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Üheaegselt pankrotiavaldusega esitas A P ka kohustustest vabastamise avalduse.
Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise halduri poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist: Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et A P omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 27.10.2016.a. oli 20,96. eurot (kontol broneering 33,60 eurot pangakaardi kuutasudest). Kuna arvelduskontol on broneering pangakaadi kuutasudest, siis ei arvesta ajutine pankrotihaldur konto jääki lõppjärelduses vara hulka. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole A P 2016 väljkamakseid deklareeritud ja tal puudub tagastamisele kuuluv enamkinnipeetud üksikisiku tulumaks. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et liiklusregistris A P nimele ega vas-tutava
2-16-12997 kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. A P on abielus M P (ik XXX). Abieluvararegistri registrikaardi nr 428750 kohaselt on A P ja M P poolt valitud varasuhteks - varalahususe va-rasuhe, 12.08.2016.a. perekonnaseisuametniku teate alusel sisse kantud 17.08.2016. A P omas AS-is SEB Pank arvelduskontot, mis suleti 03.06.2015, Danske Bank A/S Ees-ti filiaalis arvelduskontot, mis suleti 17.11.2010.a. ja AS-is Eesti Krediidipank arvelduskontot, mis su-leti 12.12.2014.a.. Tulenevalt eeltoodust A P ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole.
Kohustused Maksu- ja Tolliameti esitatud saldoteatise järgi on nõuete saldo 15 729,93 eurot, mis on kohtutäiturite arestinõuded. Ajutine pankrotihaldur ei arvesta lõppjäreldustes kohtutäiturite arestinõuetega, sest need nõuded on kajastatud eraldi. Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele: Swedbank AS-le 33,60 eurot (kaardi kuutasudest). Kuna konto jääk oli 20,96 eurot, siis arvestab ajutine pankrotihaldur võlgnevuseks 12,64 eurot; BIGBANK AS-le 399,45 eurot; Telia Eesti AS-le 528,16 eurot. Kohtutäitur Natalja Malahhova teatas, et täiteasjas 042/2011/2797 on AS EMT nõude jääk 580,09 eurot (ts.asi 2-08-63965). Lindorff Eesti AS teatas, et nende menetluses on Natalja Malahhova täiteasi, mis on algatatud ts.asja 2-08-65965 alusel ja nõude jääk on 580,10 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et tegemist on ühe ja sama nõudega ning arvestab lõppjäreldustes Lindorff Eesti AS summaga; Elisa Eesti AS teatas, et loovutas 16.07.2008.a. kõnevõla Lindorff Eesti AS-le ja 20.01.2009.a. järelmaksuvõla Julianus Inkasso OÜ-le. Lindorff Eesti AS teatas, et nende menetluses on 2 nõuet, millest üks on Elisa Eesti AS poolt 16.07.2008.a. loovutatud nõue ja mille võlgnevuse jääk on 291 eurot.; Tele2 Eesti AS teatas, et võlgnevus on loovutatud 29.04.2005.a. Julianus Inkasso OÜ-le; Julianus Inkasso OÜ teatas, et Tele2 Eesti AS poolt loovutatud nõue on 103,64 eurot ja Elisa Eesti AS poolt loovutatud nõue on 770,57 eurot. Mõlemad nõuded on kohtutäitur Krista Järveti menetluses; Sotsiaalkindlustusametile on võlgnevus 287,70 eurot; ERGO Insurance SE-le 1884,72 eurot. Kohtutäitur Krista Järveti andmetel on Ergo Kindlustus AS nõuded kokku 1965,09 eurto. Ajutine pankrotihaldur võtab aluseks võlausaldaja poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on S P nõue (elatisraha võlgnevus) 9382,98 eurot. TSÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega vajab pankrotimenetluses väljaselgitamist, kas Elisa Eesti AS poolt Lindorff Eesti AS-le loovutatud nõue ei ole aegunud. Võlgnevused kohtutäituritele: Kohtutäitur Andrei Krekile 1833,30 eurot; Kohtutäitur Risto Kütile 136,90 eurot;
2-16-12997
Kohtutäitur Natalja Malahhovale 166,48 eurot; Kohtutäitur Krista Järvatile 891,22 eurot.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) nõue 3294,41 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskus teatas, et nõue on aegunud. Ka kohtutäitur Andrei Krek teatas, et nõue on aegunud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et kohtutäitur Andrei Krek’i menetluses oli Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri nõue 40 eurot. Politsei- ja Piirivalveamet teatas, et Andrei Pilags’il ei ole võlgnevusi Politsei- ja Piirivalve aneti ees. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad A P ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku 16 740,70 eurot. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused A P vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 12 täitemenetlust: Kohtutäitur Krista Järvat’i menetluses oli Julianus Inkasso OÜ 2 nõuet kokku 390,43 eurot, kohtutäitur Krista Järvet’i 2 nõuet kokku 78,09 eurot ja Ergo Kindlustus AS (uus ärinimi ERGO Insurance SE) 2 nõuet kokku 1977,87 eurot; Kohtutäitur Risto Kütt’i menetluses oli Balti Investeeringute Grupi Pank AS (uus ärinimi BIGBANK AS) nõue 399,45 eurot; Kohtutäitur Andrei Krek’i menetluses oli Sotsiaalkindlustusameti nõue 287,70 eurot, Sergei Pilags’i nõue, millel puudub summa, Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri nõue 40 eurot ja Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) nõue 3294,41 eurot; Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses oli EMT AS (uus ärinimi Telia Eesti AS) nõue 630,09 eurot. Võttes aluseks Viru Maakohtu 21.10.2016.a. määruse, esitas ajutine pankrotihaldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.
Majanduslik olukord Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole A P 2016.a. väljkamakseid deklareeritud. Seisuga 31.10.2016.a. ei ole A P ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 16 740,70 eurot. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. A P on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et A P on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele haldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjus. Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.
2-16-12997
Ajutine pankrotihaldur teatab kohtule, et A P pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur selgitas välja, et A P on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võla-usaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Samas märgib PankrS § 170 lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna A P on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on A P kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, siis peab kohus A P pankroti välja kuulutama. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesolevas pankrotimenetluses esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ülesannete täitmiseks kulutatud 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist 397 eurot (s.h. seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) riigi vahenditest, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Kuigi antud juhul ajutine pankrotihaldur ei taotle menetluse lõpetamist raugemise tõttu, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks ning ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks osaliselt riigi vahenditest, sest menetluse lõpetamist raugemise tõttu takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks . Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eelduseks PankrS § 170 kohaselt on võlgniku poolt vastava avalduse esitamine. A P esitas koos pankrotiavaldusega Viru Maakohtule kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine
2-16-12997 pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (reg.kood 10539935).
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Ly Müürsoo tuleb nimetada A P pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku reedel, 2. detsembril 2015. a kell 12.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas saalis nr 1, asukohaga 1. Mai 2, Narva. Enne võlausaldajate üldkoosolekut annab võlgnik pankrotivande. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast
2-16-12997 pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuhu märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 33 lg 2,3). Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).
Ajutise halduri kulud ja tasu PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud kümme tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist 397 eurot (s.h. seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) riigi vahenditest, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS §65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutine pankrotihaldur taotles halduri tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, kuna võlgnikul selleks vahendeid ei ole.
2-16-12997 PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning PankrS § 23 lg 1-3 ja § 65 lg 11 alusel määrab ajutise pankrotihalduri tasuks ning kulutuste katteks riigi vahendite arvelt 397 eurot, kuna võlgnikul ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks vahendeid ei ole.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.