Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-24579
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi xxx (endine aktsiaselts xxx) hagi xxxl vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja aktsiaselts xxx (endine aktsiaselts xxx; registrikood xxx; asukoht xxx); hageja esindaja Janek Alvela (kontaktaadress Tornimäe 2, Tallinn 15010); kostja xxx (isikukoodxxx; elukoht xxx); kostja esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office, Ahtri 12, Tallinn 10151).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
20. märts 2007
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Janek Alvela; kostja esindaja Marko Jaani.
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Mõista välja aktsiaseltsilt xxx xxx kasuks kohtukulud summas 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.
Edasikaebamise kord
2-05-24579 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts xxx (edaspidi AS xxx) esitas 12.01.2005 Tallinna Linnakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 27 000 krooni nõudes. 12.05.2005 tagaseljaotsusega on Tallinna Linnakohus hagi rahuldanud. 11.11.2005 esitas xxx Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse. 16.02.2006 Riigikohtu otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 12.05.2005 otsus ja saadeti asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
II Hageja nõue ja põhjendused AS xxx on esitanud Tallinna Linnakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse 27 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kommertspank xxx ja xxx 29.06.1993 laenulepingu nr 24, summas 42 000 krooni, intressiga 7% aastas, tagastamise tähtajaga 28.06.1998. Laenu tagastamise tähtajaks kostja laenu summas 27 000 krooni ei tagastanud. 17.11.1994 ühines kommertspank xxx (selleks hetkeks uue nimega xxx) Eesti xxx 30.03.1995 loovutas xxx krediidilepingust tuleneva nõude aktsiaseltsile xxx, kelle õigusjärglane on AS xxx. AS xxx esitas 27.01.2004 ja 01.11.2004 kostjale nõuded võlgnevuse tasumiseks. Kostja oma kohustust ei täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 27 000 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. 26.02.2007 on hageja esitanud kohtule taotluse, milles hageja vaidlustab kostja esitatud koostöölepingu dokumendi ehtsuse, kuna leiab, et on alust pidada seda võltsituks. Vastavalt koostöölepingule on selle allkirjastanud xxx poolt xxx, kuid 24.01.2007 toimunud kohtuistungil kinnistas tunnistaja xxx, et tema on selle allkirjastanud. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks kohtule järgmised dokumendid: laenuleping nr 24 (tl 5); väljavõte lõpetatud krediidiasutuste kohta (tl 6-8); xxx ja AS xxx vahel 30.03.1995 sõlmitud vara ostu-müügi ja nõuete loovutamise ning kohustuste ülekandmise lepingu lisa nr 5 ja laenude nimekiri (tl 9-10); teatised kostjale (tl 12-13).
II Kostja vastuväited Kostja leiab, et esitatud hagiavaldus on põhjendamata ja tõendamata ning esitatud kohtusse pahatahtlikult. Kostja vaidleb hagile vastu alljärgnevatel põhjustel.
2-05-24579 Kommertspanga xxx ja kostja vahel 29.06.1993 sõlmitud laenulepingu nr 24 p 2 kohaselt oli laenu kasutamise objektiks garaaži ostmine. 30.07.1993 sõlmisid kommertspank xxx ja kostja lisaks veel koostöölepingu, mille kohaselt andis kostja kommertspangale xxx kaheks aastaks rendile omandiõiguse alusel kostjale kuuluva garaažiboksi Tallinnas, xxx garaažiühistus xxx. Nimetatud koostöölepingu p 2 kohaselt andis kommertspank xxx kostjale laenu vastavalt laenulepingule nr 24 ning p 3 kohaselt kustutas kommertspank xxx renditasu asemel vastavalt laenulepingule nr 24 antud laenu summas 27 000 krooni ning laenuprotsendid. Seega leiab kostja, et on oma võlgnevuse hageja ees nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele ja lepingule täitnud ega pole kohustise täitmisest ühepoolselt keeldunud. Kostja palub jätta AS-i xxx hagiavaldus xxx vastu täielikult rahuldamata, jätta hageja kohtukulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja kasuks õigusabikulud. Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks kohtule tõendina koostöölepingu (tl 66)
IV Kohtuistung 20.03.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus selle rahuldada ning kohtukulud kostjalt välja mõista. Kostja jäi oma vastuväidete juure ja palus jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hagejalt välja mõista.
V Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕS RS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne VÕS RS jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 216 sätestas, et nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule on lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega. TsK § 219 sätestas, et võlgnikul on õigus esitada uue kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu nõude loovutamisest teate saamise momendil.
Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kommertspank xxx ja xxx 29.06.1993 laenulepingu nr 24, summas 42 000 krooni, intressiga 7% aastas, tagastamise tähtajaga 28.06.1998. Samuti puudub vaidlus selles, et AS xxx on omandanud nõude (singulaarse) õigusjärgluse teel. Hageja väidetel on kostjal käesoleva ajani täitmata 29.03.1993 sõlmitud laenulepingust nr 24 tulenev kohustus summas 27 000 krooni. Kostja väidetel ei pidanudki ta nimetatud summat tagastama tulenevalt kommertspank xxx ja tema vahel 30.07.1993 sõlmitud koostöölepingust, mille järgi pidi pank kustutama vastavalt laenulepingule nr 24 antud laenu summas 27 000 krooni ning laenuprotsendid. 26.02.2007 on hageja esitanud kohtule taotluse, milles hageja vaidlustab kostja esitatud koostöölepingu dokumendi ehtsuse, kuna leiab, et on alust pidada seda võltsituks, vastavalt koostöölepingule on selle lepingu allkirjastanud xxx poolt xxx, kuid
2-05-24579 24.01.2007 toimunud kohtuistungil kinnistas tunnistaja xxx, et tema on selle allkirjastanud. Kohus leiab, et hageja eelnimetatud seisukoht ei ole põhjendatud. Vaidlus puudub selles, et asjas tunnistajana üle kuulatud xxx oli kommertspanga xxx juhatuse esimehe asetäitja ajal, mil koostööleping sõlmiti, s.o 30.07.1993. Kohus leiab, et asjaolu, et kommertspank xxx on 30.07.1993 sõlminud koostöölepingu kostjaga, mille kohaselt esindas panka lepingu sõlmimisel juhatuse esimees xxx, kuid tunnistaja xxx seletuste kohaselt (tl 92-93) allkirjastas leping panga juhatuse esimehe asetäitja xxx, ei anna alust arvata, et tegemist on võltsitud dokumendiga. Kuna vaidlus puudub selles, et xxx oli vaidlusaluse lepingu sõlmise ajal panga juhatuse esimehe asetäitja, siis pole alust kahelda, et nimetatud asjaolust võis tulla tema õigus panka esindada. Kohus leiab, et hageja, kui nõude omandaja, kohustuseks on tõendada volituse puudumist. Hageja lepinguline esindaja on 20.03.2007 toimunud kohtuistungil selgitanud, et ei soovi tõendada volituse puudumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud ei ole asjaolu, et kommertspank xxx ja xxx vahel 30.07.1993 sõlmitud koostööleping oleks võltsitud. Samuti leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et lepingu pealdises on märgitud panga esindajaks allakirjutajast erinev isik, ei anna alust arvata, et tegemist on võltsitud dokumendiga. Lepingu sõlminud isiku xxx sellekohtaste volituste puudumist ei ole tõendatud. Tunnistajate xxx ja xxx ütlustega (tl 92-93; 94-95) on tõendatud, et kommertspank xxx on kasutanud 30.07.1993 koostöölepingu järgi rendile võetud garaaži, seega leiab kohus, et hageja õiguseellane on ka tegudega koostöölepingu olemasolu tunnistanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on omandanud nõude kostja vastu tulenevalt kommertspank xxx ja kostja xxx vahel 29.06.1993 sõlmitud laenulepingust nr 24 summas 27 000 krooni. Samade isikute vahel oli 30.07.1993 sõlmitud koostööleping, mille kohaselt kostja andis hageja õiguseellasele rendile garaažiboksi, mille eest kommertspank xxx kohustus kustutama laenulepingu järgse laenu summas 27 000 krooni. Tunnistajate xxx ja xxx ütlustega (tl 92-93; 94-95) on tõendatud, et kommertspank xxx on kasutanud 30.07.1993 koostöölepingu järgi rendile võetud garaaži. Järelikult on hageja õiguseeellane koostöölepingu sõlmimisega võtnud endale kohustuse kostja laenujäägi kustutamiseks 27 000 krooni ulatuses, mistõttu pole tõendatud, et hagejal oleks nõue kostja vastu eelnimetatud summas. Kostja on palunud hagejalt välja mõista kohtukulud summas 1 350 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne 1. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Õigusabi eest tasumine sätestati enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustiku TsMS §-s 61. Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistis kohus TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabi eest hinnaga hagis kuni viis protsenti hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud osast. Kohus leiab, et kuna kohus on otsustanud hagi rahuldamata jätta, siis on põhjendatud kostja kasuks välja mõista põhjendatud ja vajalikud kohtukulud. Kohus leiab, et kostja poolt tehtud kulutused õigusabile on põhjendatud ja vajalikud. Vastavalt kostja taotlusele ja sellele lisatud arvele (tl 78-80) moodustavad kostja kohtukulud kokku 2281.23 krooni. Kostja on kooskõlas TsMS § 61 lg 1 p 1 palunud tema poolt kantud kohtukulud välja mõista osaliselt, s.o 5 % ulatuses esitatud hagi hinnast. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada kostja taotlus ja mõista hagejalt välja kohtukulud viie protsendi ulatuses hagi rahuldamata jäetud osast, kuna kohtuotsuse
2-05-24579 vormistamise ajal ei ole teada, kas kohtuotsus hiljem vaidlustatakse ning kas see võib kaasa tuua kostjal täiendavalt menetluskulude tekkimise.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.