OÜ * hagi Eesti Vabariigi vastu alusetult sissenõutu tagastamise ning viivitusintressi nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. veebruari 2007.a määrus kaja rahuldamise ning menetluse taastamise kohta tsiviilasjas nr 2-06-39234
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ * määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja) OÜ * (reg k xxxxxxxx), esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Ants Mailend Vastustaja (kostja) Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu), esindajad vandeadvokaadid Tarmo Sild ja Kristi Martin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ * määruskaebus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates vandeadvokaadi vahendusel.
Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ * esitas Harju Maakohtule 21.12.2006.a hagi Eesti Vabariigi vastu alusetult sissenõutu tagastamise ning viivitusintressi nõudes. Kohus rahuldas 20.02.2007.a tagaseljaotsusega hagi, sest kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte 22.02.2007.a. Kostja esitas 23.02.2007.a tagaseljaotsusele kaja ja kirjaliku vastuse hagile.
2.26.02.2007.a määrusega rahuldas Harju Maakohus kaja ning taastas tsiviilasjas menetluse. Kohus leidis, et kaja on esitatud õiges vormis ning õigel ajal. Kohus märkis, et TsMS § 417 lg 2 kohaselt ei ole menetluse taastamiseks kaja alusel vajalik mõjuv põhjus, kui ka kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu, mistõttu TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võis kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Määruskaebuse põhjendused
3.Hageja OÜ * esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata.
4.Määruskaebuse esitaja leidis, et kohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Kaebaja arvates on TsMS § 417 lg 4 koostoimes TsMS § 660 lgga 1 vastuolus Põhiseadusega (§§ 15 ja 24 lg 5), mistõttu tuleb nimetatud säte jätta kohaldamata. Otstarbekas oleks enne asja sisulist arutamist lahendada küsimus menetluse taastamise seaduslikkusest ning alles pärast menetluse taastamise seaduslikkusele lõpliku hinnangu andmist jätkata menetlust sisuliselt. Menetluse taastamise peale edasikaebamise välistatuse korral ei ole õigustatud TsMS § 417 lõikes 5 sätestatud piirang, mille kohaselt ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda hiljem menetluses tehtud lahendile kaevates. Hageja leiab, et kuna vastavalt TsMS § 464 lg-le 1 võib määruse teha kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata, TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt ei pea kaja rahuldamist ja menetluse taastamist põhjendama ning menetluse taastamise kohtumäärus ei ole edasikaevatav, aga samas ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda ka lahendile edasi kaevates, sõltub menetluse taastamine või mittetaastamine liigselt kohtu suvast ning muudab tagaseljaotsuse instituudi mõttetuks. Kui seaduses on sätestatud võimalus tagaseljaotsuse tegemiseks, siis peab õiguskindluse ja ettenähtavuse põhimõttest tulenevalt olema kontrollitav ka see, kas kaja alusel taastatakse menetlus õigesti või ebaõigesti.
5.Samuti leiab hageja, et põhjendamatu kaja rahuldamine ja menetluse taastamine rikub hageja õigusi, tuues hagejale kaasa nii aja- kui ressursikulu, mida saanuks vältida menetluse taastamata jätmisega tulenevalt kostja lohakusest ja organiseerimatusest.
6.Tagaseljaotsuse instituudi eesmärk on muu hulgas menetlusosaliste distsiplineerimine. See eesmärk ei saa realiseeruda, kui kohtul on mistahes põhjusel võimalik menetlus taastada. Uue TsMS jõustumisel sooviti teadlikult muuta varasemat põhimõtet, mille kohaselt kaja alusel kuulus menetlus automaatselt taastamisele sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.
7.Kohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes välja selgitamata hageja seisukoha ning motiveerimata kohtumääruse. Kaja esitamisest kohus hagejat ei teavitanud. Poole üldine õigus vaielda vastu vastaspoole taotlustele ja põhjendustele tuleneb TsMS § 199 lg 1 p-st 6. TsMS § 328 lg 2 kohaselt on kohtul ühtlasi kohustus tagada pooltele võimalus vastata vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele. Ehkki määruse võib kohus teha ilma kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi ära kuulamata (TsMS § 646 lg 1), tuleb kohtul ka seejuures pidada kinni tsiviilkohtumenetluse üldistest põhimõtetest, sh asja lahendamine õigesti mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ning poolte võrdne kohtlemine.
8.Kohus jättis kontrollimata kaja põhjendatuse. Kostjale toimetatud hagimaterjalid võttis 10.01.2007.a vastu Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna asjaajamisbüroo spetsialist H. K. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et kohus oleks välja selgitanud selle, kes on dokumendid vastu võtnud isik ja kas temale menetlusdokumentide üleandmist võib käsitada kostjale või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetamisena TsMS § 415 lg 1 tähenduses. Ka 20.02.2007.a tagaseljaotsuses märgitu kohaselt on hagi materjalid kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kostja ei ole esitanud mingeid selgitusi selle kohta, millistel asjaoludel ei ole toimikus oleva väljastusteate järgi nõuetekohaselt kättetoimetatud hagi materjalid temani jõudnud, mida on nende asjaolude väljaselgitamiseks tehtud ja millal kostja hagi tegelikult kätte sai. Kostja on kohut hagi mittekättesaamise osas teadlikult eksitanud. Hagi vastu võtnud 2 (4)
asjaajamisbüroo spetsialisti näol on tegemist isikuga, kellel oli kostja sisemise töökorralduse järgi õigus dokumente vastu võtta. Ka tagaseljaotsuse võttis kostja eest vastu sama isik. Teadlikkust hagi esitamisest ja sellele lisatud dokumentidest kinnitab ka kaja ning vastuse esitamine 23.02.2007.a, mis ei oleks nimetatud dokumentide puudumisel võimalik olnud.
9.Kaja on rahuldatud ebaõigesti. TsMS § 415 lg 1 kontekstis ei oma tähendust advokaadi kohustus toimetada dokumendid kostja esindajale otse kätte. TsMS § 337 alusel ei olnud hageja esindajal ka vastavat kohustust, kuna menetluse algstaadiumis ei ole teada, kes konkreetses kohtuvaidluses kostjat esindab. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on kohtu, mitte vastaspoole advokaadi ülesanne. TsMS § 318 lg 2 kohaselt tuleb juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument toimetada kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui seadustikust endast ei tulene teisiti. TsMS § 319 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kätte toimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Eeldatakse, et dokumendi saajalt üldvolituse saanud isikul, samuti saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus. TsMS § 415 lg 1 kohaselt ei ole kaja esitamise õigust juhul, kui menetlusdokument on kätte toimetatud kostjale või tema esindajale. Hageja ei nõustu Riigikohtu määruses nr 3-2-1-152-06 esitatud seisukohaga, mille kohaselt TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja. Eelnimetatud seisukoht viib tulemuseni, et juriidiliste isikute ja ametiasutuste puhul ei olegi sisuliselt võimalik tagaseljaotsuste kehtimajäämine, kuna reeglina ei võta menetlusdokumente isiklikult vastu ministrid, juhatuse liikmed või advokaadid. Samuti on dokumendihaldus ja –korraldus iga juriidilise isiku ja ametiasutuse siseasi. Eeltoodust tulenevalt tuli hagimaterjalid lugeda kostjale isiklikult kättetoimetatuks 10.01.2007.a.
10.Kohus ei ole järginud TsMS § 416 lg 3 sätestatut. Kostja esitatud kaja ei vasta TsMS § 416 lg-le 2, mille kohaselt tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. TsMS § 416 lg-s 3 kohaselt tulnuks määrata kaja esitanud kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, jättes seniks kaja käiguta. Käesoleval juhul on kohus kohe samal päeval kaja rahuldanud. Samas on kohus kaja rahuldamist ja menetluse taastamist puudutavas määruses andnud kostjale 14 päeva aega sisulise vastuse esitamiseks hagile. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna ringkonnakohtu arvates on maakohus võtnud määruskaebuse menetlusse ebaõigesti.
12.TsMS § 417 lg 4 esimese lause kohaselt võib tagaseljaotsusele kaja esitamise korral esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata. Sama lõike teise lause kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta Riigikohtule edasi kaevata, v.a juhul, kui määruskaebuse järgi ei võinud tagaseljaotsust seaduse kohaselt teha või kui kaja menetluse taastamiseks tulnuks rahuldada TsMS § 415 lg 1 p-des 1 või 2 sätestatud alusel. TsMS § 417 lg 5 kohaselt ei saa menetluse ebaõigele taastamisele tugineda hiljem menetluses tehtud lahendi peale kaevates. Nimetatud normidest tuleneb, et määruskaebust ei saa esitada niisuguste määruste peale, millega kohus kaja alusel menetluse taastas. Seetõttu ei olnud hagejal õigust maakohtu määruse peale esitada ringkonnakohtule määruskaebust ning maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse.
13.Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks TsMS § 417 lg 4 koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1 vastuolus Põhiseadusega. Piirang, mille kohaselt ei saa vaidlustada menetluse
3 (4)
taastamist kaja alusel ega menetluse ebaõigele taastamisele ka hilisemas kohtumenetluses tugineda, ei kahjusta põhiseadusevastaselt hageja õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse ega kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuste peale seadusega sätestatud korras edasi kõrgemalseisvale kohtule. Ringkonnakohus märgib, et Põhiseaduse § 24 lg 5 on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus, kus seaduse reservatsioon tuleneb formuleeringust "seadusega sätestatud korras". Seega võib seadusandja edasikaebeõigust piirata igal mõeldaval põhjusel, eksimata seejuures proportsionaalsuse põhimõtte vastu.
14.TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tagaseljaotsuse tegemisel lahendatakse asi üksnes hageja poolt esiletoodud asjaolude põhjal, millisel juhul ei ole aga tagatud tsiviilasja õige lahendamine. Tsiviilkohtumenetluse eesmärk ei ole lahendada vaidlusi igal võimalikul juhul tagaseljaotsusega, samuti puudub kohtul kohustus teha tagaseljaotsus alati, kui seda taotleb hageja. Seega ei ole menetlusosalisel ringkonnakohtu arvates subjektiivset õigust tsiviilasja lahendamisele tagaseljaotsusega. Poolte subjektiivseid menetlusõigusi ega menetluspõhiõigusi ei saa rikkuda asja sisuline läbivaatamine selle asemel, et asi lahendatakse tagaseljaotsusega. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium ka kaebaja väitega, mille kohaselt rikub kaja põhjendamatu rahuldamine ja menetluse taastamine hageja õigusi, tuues hagejale kaasa aja- ja ressursikulu. Kaebaja on ka ise märkinud, et hagiga kohtusse pöördumisega kaasnebki üldjuhul nii aja- kui ressursikulu. Neid kulusid ei ole mõeldav tsiviilkohtumenetluses täiesti vältida ja see ei ole ka tsiviilkohtumenetluse eesmärk.
15.Ringkonnakohtu arvates on TsMS § 417 lg 4 koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1 kooskõlas tsiviilkohtumenetluse põhimõttega lahendada tsiviilasjad mõistliku aja jooksul. Kuna menetluse ebaõige taastamine ei saa põhimõtteliselt rikkuda poolte olulisi tsiviilkohtumenetlusõigusi, puudub vajadus võimaldada pooltel menetluse taastamise peale edasi kaevata; samuti menetluse taastamist ulatuslikult põhjendada. Kolleegium leiab, et nii nagu on kohtu pädevuses otsustada tagaseljaotsuse tegemise põhjendatuse üle, on kohus samuti pädev otsustama menetluse taastamise põhjendatuse üle. Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt analüüsida ka määruskaebuse väiteid selle kohta, kas kaja rahuldamine ja menetluse taastamine olid tegelikult põhjendatud või mitte.
16.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohus rahuldas kaja TsMS § 416 lg-s 3 sätestatut järgimata, s.o ei jätnud kaja selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja möödumiseni käiguta.
M. Seppik
A. Tänav
K. Kullerkupp
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.