Muud › Muud hagiasjad

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Kostjal lasus kohustus 3 tööpäeva jooksul pärast 30.04.2009 hagejale garantiikiri tagastada (RHS § 34 lg 6 p 1). RHS § 34 lg 5 sätestatud tagatise realiseerimise õigus on piiratud sama paragrahvi 6.lõikes toodud asjaoludega. Garantiikirja p 3 viimane lõik sätestas, et juhul kui garantii tellija (või temaga ühispakkumuses osaleja) on kõrvaldatud hankemenetlusest, peab garantii saaja nõudele olema lisatud koopia garantii saaja sellekohasest otsusest. Kostja esitas otsuse hageja riigihanke menetlusest kõrvaldamise kohta AS-le Hansapank ja nõudeavaldus garantiikirja realiseerimiseks esitati 4.05.2009. Lähtudes asjaolust, et riigihankes sõlmitud hankeleping jõustus 30.04.2009, ei olnud kostjal õigust asuda 4.05.2009 realiseerima hageja poolt antud pakkumuse tagatist, garantiikirja. Kostja tegevus garantiikirja realiseerimiseks 4.05.2009 avalduse esitamisel oli vastuolus RHS § 34 lg 6 p-s 1 sätestatud põhimõttega. Seega kaotab hankija õiguse nõuda tagatise realiseerimist, kui ta ei ole seda teinud enne hankelepingu jõustumist. Kuna konkreetsel juhul jõustus hankeleping 30.04.2009 ja kostja esitas tagatise realiseerimiseks nõutava avalduse alles 4.05.2009, siis oli kostja selleks hetkeks juba tagatise realiseerimise õiguse kaotanud. Tagatis tagab pakkujal hankemenetluse käigus ehk ajal lasuvate kohustuste täitmist (RHS § 34 lg 1). Hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisel (RHS § 29 lg 3 p 1). Garantiikirja realiseerimine on vastuolus ka kehtiva tava ja praktikaga. Ühe miljoni krooni äravõtmine tekitab tänases majanduskliimas enam kui kunagi varem kahju sellele ettevõttele, kellelt see õigustamatult ära võetakse. Seda tõendab hagejale Tallinna Teeninduskooli poolt 23.04.2009 hageja garantiikirja (oli esitatud samuti summas 1 000 000 krooni) tagastamine vaatamata sellele, et hageja kõrvaldati hiljuti Tallinna Teeninduskooli poolt läbi viidud riigihankest „Tallinna Teeninduskooli õppekompleksi B-korpuse rekonstrueerimine ja juurdeehitus“ 4.03.2009 ja Riigihangete Ameti juures tegutseva vaidlustuskomisjoni 3.04.2009 otsusega hageja vaidlustust hankemenetlusest kõrvaldamise otsusele ei rahuldatud. Kostja tegevus on vastuolus VÕS § 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja on oma 7.05.2009 kirjas möönnud, et garantiikirja realiseerimine on arvestades asjaolusid ebaproportsionaalselt raske tagajärg. Kostja ise tunnistab, et tegemist ei ole mõistliku tagajärjega. Hageja on tõendanud, et ka teised hankijad ei realiseeri analoogsetes olukordades esitatud tagatisi, garantiikirju. Ka kostja ei ole enne nn majandussurutise tekkimist kunagi realiseerinud pakkumuse tagatist olukorras, kus hankija on kõrvaldatud hankemenetlusest põhjusel, et hankija on nimetanud enda alltöövõtjana teist pakkujat. Kui kostja oleks olnud seisukohal, et tal on tulenevalt asjaolust, et hageja kõrvaldati hankemenetlusest õigus garantiikiri realiseerida, miks esitati pangale nõudekiri alles 2 kuud hiljem (nõudekiri esitatud 4.05.2009, hageja riigihanke menetlusest kõrvaldamise otsus tehti aga juba 6.03.2009). Garantiikirja õigustamatu realiseerimisega rikastuks kostja alusetult hageja arvel VÕS § 1028 lg 1 mõistes. Analoogsete olukordadega oli tegemist tsiviilasjades, mis lahendati Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-39234 OÜ RealWAY hagis Eesti Vabariigi vastu 31,5 miljoni krooni tagastamiseks ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5.11.2008 otsusega nr 3-2-1-89-08 (p 13). Kuivõrd garantiist tuleneva õiguse realiseerimine on oma olemuselt tsiviilõiguslik toiming, siis kohalduvad vastavale toimingule TsÜS ja VÕS sätestatud põhimõtted. TsÜS § 138 lg 1 põhjal tuleb õiguste ja kohustuste täitmisel käituda heas usus (analoogse põhimõtte sätestab võlasuhete osas ka VÕS § 6 lg 1). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Vastavalt VÕS § 6 lg-le 2 ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Seadusandja tahet riigihankemenetluses rakendatava tagatise eesmärkide osas selgitab ka kehtiva RHS eelnõu 816 SE seletuskiri. Eelnõu § 34 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt pakkumuse tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude

täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks. Seega ei tagata sellise pakkumuse tagatisega mitte lepingu täitmist, vaid eelkõige pakkuja poolsest lepingu sõlmimist välistavast teost tuleneva kahju hüvitamist. 17.02.2010 läbis Riigikogus esimese lugemise RHS eelnõu 665SE, mille seletuskirjas on märgitud järgmist. Punktiga 7 muudetakse RHS § 34 lõike 5 sõnastust, kuivõrd sätte senine sõnastus andis põhjust erinevateks tõlgendusteks. Nimelt võis senisest sätte sõnastusest lugeda välja, et pakkumuse tagastamine toimub hankija sellesisulise kaalutlusotsuse alusel ning samas, et tegemist on hankija kohustusega pakkumuse tagatist mitte tagastada. Eelnõuga sätestatakse, et hankija ei tagasta pakkumust või realiseerib selle, kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. Sõnastus hõlmab ka olukorda, kus pakkuja keeldub sõlmimast hankelepingut, mis vastab tema poolt esitatud pakkumusele. RHS § 53 lõige 1 sätestab juhised puhuks, kui edukas pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt arvatakse RHS § 53 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kahjust maha pakkujale tagastamata pakkumuse tagatis. Uue sõnastuse kohaselt on pakkumuse tagastamata jätmisel tegemist hankija seadusest tuleneva kohustusega ning hankijal puudub võimalus pakkumuse tagatise tagastamise kohta kaalutlusotsuse tegemiseks. Juhul, kui pakkuja kõrvaldatakse RHS § 38 alusel hankemenetlusest, kuulub pakkumuse tagatis tagastamisele § 34 lõikes 6 sätestatud korras. Eelnimetatud seaduseelnõu kinnitab, et kehtiva RHS regulatsiooni kohaselt on hankijal kaalutusõigus tagatise realiseerimiseks. Kuna seaduseandja ise möönab, et kehtivat RHS-i on võimalik mitmeti tõlgendada, on ilmselgelt alusetu tõlgendada seadust antud hetkel kohustatud isikut koormavamalt. Pahatahtlikud on kostja väited nagu oleks hageja teadlikult rikkunud hankemenetluses kehtivaid reegleid. RHS § 38 sätestab üksnes pakkuja hankemenetluse kõrvaldamise alused, mitte aga pakkujal hankemenetluses lasuvad kohustused. Hageja ei pidanud kostjale pakkumuse esitamisel arvestama ega eeldama, et AS Ecomatic endal RHS § 44 lg 5 alusel lasuvat kohustust rikub. AS-ilt Ecomatic nõusoleku saamisel osaleda hageja alltöövõtjana hankemenetluses eeldas hageja heas usus, et AS Ecomatic käitub õiguspäraselt. Just seetõttu jäigi hagejal tähelepanuta AS Ecomatic poolt väljastatud nõusolekus sisalduv seisukoht hankes osalemise kohta. Asjasse mittepuutuv on ka kostja väide justkui oleks hageja süstemaatiline hankemenetluses kehtivate nõuete rikkuja. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei oma mingit tähtsust, kas või mitu korda hageja on erinevatest riigihangetest RHS § 38 alusel kõrvaldatud. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on vaidluse all tagatise realiseerimise küsimus kui hankemenetlusest kõrvaldamise võimalik tagajärg, omab tähtsust üksnes asjaolu, et teise hankija poolt on varasemalt hagejale samas olukorras ehk riigihankest kõrvaldamise korral tagatis tagastatud, mitte aga üritatud tagatist realiseerida sõltumata kahjust puudumisest (ja põhistades tagatise realiseerimist üksnes väitega, et hankijal ei ole õigust selle realiseerimisest loobuda, milline seisukoht on väär). Kostja väited nagu reguleeriksid RHS § 34 lg 6 sätted pakkumuse tagatise tagastamist üksnes õiguspäraselt käitunud pakkujatele (ehk kelle tagatise võimalikku realiseerimist ei toimu RHS § 34 lg 5 alusel), ei põhine seadusel. RHS § 34 lg 6 on kohaldatav ka pakkuja menetlusest kõrvaldamise juhtudel, seades hankijale põhjendatud ajalise piirangu tagatise realiseerimise otsustamiseks. Oleks äärmiselt ebamõistlik kui hankijal oleks õigus venitada tagatise realiseerimise otsustamisega kauem kui hankelepingu jõustumiseni. Hageja on kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vormikohane nõue garantiikirja realiseerimiseks esitati pangale kostja poolt alles 4.05.2009. Juhul, kui kohus leiab RHS § 34 lg 5 tõlgendamisel, et tulenevalt nimetatud sättest on hankijal siiski õigus ja/või kohustus pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise korral tagatis realiseerida sõltumata kahju puudumisest, taotleb hageja RHS § 34 lg 5 kohaldamata jätmist, vastava sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ning kooskõlas Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 alusel kohtulahendi Riigikohtule edastamist. RHS § 34 lg 5 rakendamisega kitsendab/piirab hankija vaieldamatult pakkuja varalisi õigusi, kuna sätte rakendamine võimaldab hankijal saada rahalisi vahendeid pakkuja arvel (nt realiseerida pakkuja poolt tagatisena edastatud pangagarantii). Kuna RHS § 34 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et

hankijal on õigus nõuda tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks, siis saa olla RHS § 34 lg 5 alusel tagatise realiseerimine ilma kahju esinemiseta kuidagi tagatise eesmärki (s.t kahjude hüvitamist) teeniv ja sellises olukorras tagatise realiseerimine oleks ka pakkujat ülemäära koormav. RHS § 34 lg 5 ebaproportsionaalsusele hankemenetlusest kõrvaldamise korral viitab selgelt ka fakt, et 17.02.2010 on Riigikogus läbinud esimese lugemise RHS-i muutmiseks algatatud seaduseelnõu, mille kohaselt soovitakse jätta tagatise realiseerimise võimalus seoses pakkuja menetlusest kõrvaldamisega üldse RHS-ist välja. Seega on jõutud ka praktikas seisukohale, et tagatise realiseerimine pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise korral ei saa olla eesmärgipärane, kuna taolistel kõrvaldamise juhtudel on kahju reaalne tekitamine väga ebatõenäoline ning oleks äärmiselt ebaõiglane karistada pakkujat täiendavalt tagatisest ilmajäämisega. Tagatise andmise eesmärgiks ei ole võimaldada hankijal saada tulu hankemenetluses osalevate isikute arvel. Kostja vastuväited

kõrvaldatud hankemenetlusest. Hageja tegevus hankemenetluses oli selline, mis kohustas teda hankemenetlusest tingimusteta kõrvaldama. Nii eristatakse RHS § 38 aluseid, millal hankija peab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama (RHS § 38 lg 1) ja millal hankija võib pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada (RHS § 38 lg 2). Pakkumuses teise pakkuja alltöövõtjana esitamine, nagu tegi hageja oma pakkumuses, näidates alltöövõtjana AS Ecomatic, on RHS § 38 lg 1 p 5 kohaselt sedavõrd lubamatu tegevus, mille esinemisel tuleb pakkuja igal juhul hankemenetlusest kõrvaldada. Eksitav on hageja väide, justkui oleks alltöövõtjana nimetatud AS Ecomatic poolt samas riigihankes pakkumuse esitamine olnud hagejale teadmata. Muuhulgas on hageja 20.02.2009 oma kirjas kostjale kinnitanud, et AS Ecomatic oli teda koguni kirjalikult teavitanud samas hankes pakkumuse esitamisest. Alusetu on hageja väide, et pakkumuse tagatise realiseerimine on vastuolus kostja enda varasema praktikaga. Näiteks avatud hankemenetluses „Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi spordihoone ehitamine” realiseeris kostja hankemenetlusest kõrvaldatud AS Eviko pakkumuse tagatise summas 200 000 krooni. Vaidlustuskomisjoni 3.04.2009 otsusest, millega jäeti hageja vaidlustus Tallinna Teeninduskooli ehitushankes rahuldamata, nähtub, et hageja kõrvaldati hankemenetlusest valeandmete esitamise tõttu. Ülaltoodu viitab, et hageja eirab ilmselt süstemaatiliselt ausa riigihankemenetluse nõudeid. Avaldus pakkumuse tagatis realiseerimiseks esitati tähtaegselt. RHS ei sätesta tagatise realiseerimisele mingeid tähtaegasid ja tähtaeg saab tuleneda üksnes garantiikirjast enesest. Kostja esitas AS-le Swedbank oma nõude garantiikirja realiseerimiseks 30.04.2009 ehk enne 3 tööpäeva hankelepingu sõlmimisest. Hagiavalduse väited alusetust rikastumisest on asjakohatud. Käesoleval juhul mistahes VÕS § 1028 sätestatud alust ei ole ning pakkumuse tagatis on realiseeritud õiguslikul alusel ja õiguspäraselt. Tulenevalt VÕS § 155 on garantii sisuks garandi lubadus teha garantiis sätestatud eelduse (nn garantiijuhtum) täitumise korral garantii järgi soodustatud isiku (võlausaldaja) kasuks garantiis nimetatud toiming. Garantiijuhtum esinemise korral muutub võlausaldaja nõue garandi vastu sissenõutavaks. Tuvastamaks, kas kostjal oli õigus realiseerida garantii, peab tuvastama, kas esines vastav garantiijuhtum, millise korral oli kostjal (võlausaldaja) õigus esitada nõue garandi (AS Swedbank) vastu tulenevalt garantiilepingust ehk garantiikirjast. Kui vastav garantiijuhtum esines, siis on kostja poolt garantii realiseerimine vastuvaidlematult korrektne ja õiguspärane. Vaidlust ei saa olla, et esines garantiikirja punktis 3(a) sätestatud tagatise realiseerimise eeldus (garantiijuhtum), garantii tellija hageja hankemenetlusest kõrvaldamine. Hageja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on tehtud kostja 6.03.2009 otsus. Maakohtu otsus

korra ning vastutuse seaduse rikkumise eest. RHS § 34 lg 1 alusel oli kostjal hankijana õigus nõuda hagejalt kui pakkujalt tagatist. Hageja kasutas seda õigust nõudes tagatist 1 000 000 krooni suuruses. Kooskõlas viidatud sättega võib hankija nõuda pakkujalt pakkumuse tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks. Sama paragrahvi 5.lõige sätestab, et pakkumuse tagatis jääb hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui: 1) pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest; 2) pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alused sätestab § 38, mille lg 1 p 5 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mistahes ajal pakkuja või taotleja, kes on samas riigihankes või ühe hankemenetluse raames osadeks jaotatud riigihanke korral sama osa suhtes esitanud ühise pakkumuse, olles ühtlasi esitanud pakkumuse üksi, esitanud mitu ühist pakkumust koos erinevate teiste ühispakkujatega või nimetanud alltöövõtjana hankelepingu täitmisel teist pakkujat. Asjaolu, et hagejale oli teada/pidi teada olema AS Ecomatic poolt ühispakkumuse esitamine koos AS-ga Celander Ehitus, on tõendatud hageja 20.02.2009 kirjaga kostjale. Kirja kohaselt teatas AS Ecomatic sellest hagejale, kuid hageja ei märganud seda. Riigikohtu halduskolleegium on 4.10.2006 lahendis nr 3-3-1-58-06 (p 13) asunud seisukohale, et varem kehtinud RHS § 38 lg 5 p 1 ei sea pakkujale tagatise mittetagastamist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest. Otsuses on Riigikohus selgitanud tagatise eesmärki riigihankemenetluses. Selgituse kohaselt ei ole seaduses sätestatud tagatise eesmärgina märgitud kahjude osaline või täielik hüvitamine ammendav eesmärk. Otsuse kohaselt on pakkumise tagatis vajalik selleks, et riigihankemenetluses osaleksid võitmisest tõsiselt huvitatud pakkujad, mis tagaks tulemusliku pakkumismenetluse ning pakkuja peab pakkumise tegemisel arvestama, et ebareaalse pakkumise tegemisel ei ole võimalik nõuda tagatist tagasi üksnes põhjusel, et kahju pole hanke korraldaja kandnud. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht on käesolevas asjas kohaldatav, vaidlusalust asjaolu reguleeriv säte on analoogne sellega, millega seoses Riigikohus seisukoha andis. Nagu ülalmärgitud, teatas AS Ecomatic hagejale ühispakkumuse esitamisest koos AS-ga Celander Ehitus. Sellele vaatamata märkis hageja AS-i Ecomatic enda alltöövõtjaks. Asjaolu, et hageja ei märganud AS Ecomatic sellekohast teadet, ei saa olla aluseks hageja suhtes tagatises mitterealiseerimiseks. Kostja tegi hageja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta RHS § 38 lõikes 7 nimetatud otsuse. Hageja seda ei vaidlustanud. Hageja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2008 otsuses (2-06-39234) väljendatud seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Nimetatud asja lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks oli Riigivara võõrandamise kord ja vaidluse asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva vaidluse aluseks olevate asjaoludega. RHS § 44 lg 5 2.lauses väljendatud keeld, mille kohaselt ei või pakkuja esitada pakkumust, kui ta on andnud teisele pakkujale nõusoleku enda nimetamiseks pakkumuses alltöövõtjana hankelepingu täitmisel, tähendab, et AS Ecomatic ei tohtinuks pakkumust koos AS-ga Celander Ehitus esitada, kuna ta oli andnud nõusoleku enda nimetamiseks hageja pakkumuses alltöövõtjana. See aga ei tähenda, et hageja, saades sellekohase teabe, võinuks jätta selle tähelepanuta ja nimetada AS-i Ecomatic enda alltöövõtjaks oma pakkumuses. Garantiikirja nr 09-007519-GF p 3 alap a alusel on kostjal õigus saada garantiikirja alusel väljamakse, kuna ta esitas garandile (Swedbank AS-ile) kirjaliku nõude, mille aluseks oli garantii tellija (hageja) kõrvaldamine hankemenetlusest. Hageja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on olemas ja pangale esitatud garantii saaja (kostja) otsus. Garantiikirja p 5 kohaselt tuleb nõue esitada kuni 4.05.2009. Kostja esitas nõude 30.04.2009, seega tähtaegselt. Kostja juhatuse otsuse, hageja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta, esitas kostja pangale 4.05.2009, seega garantiikirjas sätestatud tähtaja jooksul. Kooskõlas VÕS § 155, mis reguleerib garantii andmist, on garantii mistahes leping, millega kohustatud isik võtab abstraktse, st garantiiga tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmisel teatud toiming, eelkõige

maksta teatav rahasumma. Hageja poolt viidatud RHS § 34 lõikes 6 sätestatud tähtaeg ei puutu asjasse, kuna hagi ei kuulu rahuldamisele. Tulenevalt ülalmärgitud põhjendustest ja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest puudub alus hageja taotluse RHS § 34 lg 5 kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks, rahuldamiseks. Kuna pooled viitasid RHS seletuskirjadele analüüsis kohus ka sellega seonduvat. Seletuskirjas eelnõu kohta 19.11.2007 on märgitud, et RHS § 34 lg 5 muudetakse selliselt, et hankijal on kaalutlusõigus, kas aluste esinemisel pakkumuse tagatis endale jätta või realiseerida või mitte. Kirjas on, et kehtiva regulatsiooni kohaselt on hankijal õigus tagatis endale jätta, kui esinevad alapunktides toodud asjaolud, vaatamata sellele, kas pakkuja tegevus on hankijale toonud kaasa mingisugust kahju. Esimese lause kohaselt on hankijal kaalutlusõigus. Seletuskirja p-st 7 ei saa teha hageja soovitud järeldust, et hankijal on tagatise endale jätmise õigus vaid kahju saamisel, mille on põhjustanud pakkuja tegevus. Sama eelnõu seletuskirjast on ka teine variant. Kuna tegemist on sama seaduse eelnõu seletuskirjade variantidega erinevatest aegadest, ei saa need olla vaidluse lahendamise aluseks. Tegemist ei ole vastuvõetud seaduse seletuskirjaga, mistõttu seda võidakse veelgi muuta. Vaidluse lahendamisel lähtub kohus kehtivast seadusest ja kohtupraktikast. Kohus ei arvestanud asja lahendamisel asjaolusid, mis puudutavad hankeid, millest hageja on varem osa võtnud. Vaidluse lahendamisele need mõju ei avalda. Apellatsioonkaebus

üldsätetest kuulus kohaldamisele riigihanke menetluses garantiikirja realiseerimist piirav eriregulatsioon. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on jätnud käsitlemata ja hindamata hageja poolt 8.05.2009 esitatud hagiavalduse p-s 2.3 ja 22.03.2010 täiendavate vastuväidete p-s 4 sisalduvad väited ja põhjendused, mille kohaselt ei esitanud kostja garantiikirja realiseerimise nõuet RHS-is ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu kostja oli panga poole pöördumise hetkeks juba kaotanud õiguse realiseerida garantiikiri ning garantiikiri oleks tulnud hagejale RHS § 34 lg 6 p 1 alusel tagastada. Maakohus on jätnud käsitlemata ja vastamata hageja 8.05.2009 hagiavalduse p-s 2.4 ja 22.03.2010 täiendavate vastuväidete p-s 1 sisalduvatele väidetele, mille kohaselt ei ole riigihanke menetluses antud garantii realiseerimine mitte hankija kohustus, vaid hankijale kuuluv kaalutlusõigus. Arvestades, et kostja motiveeris garantiikirja realiseerimisele asumist üksnes väidetava kohustusega igal juhul pakkumuse tagatis realiseerida, oleks kohtul tulnud esitatud hagi igal juhul rahuldada. Maakohus on jätnud vastamata hageja 8.05.2009 hagiavalduse p-s 2.5 ja 22.03.2010 täiendavate vastuväidete p-s 5 sisalduvatele väidetele, mille kohaselt rikastuks kostja garantiikirja alusetu realiseerimisega põhjendamatult hageja arvel. Samuti ei ole maakohus vaatamata hageja väidetele tuvastanud, millist RHS-s sätestatud kohustust on hageja rikkunud. Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata hageja poolt esitatud tõendid ja väited selle kohta, kuidas on käitunud analoogilises situatsioonis teised mõistlikud isikud (hankijad). Maakohus ei hinnanud hageja poolt hagiavalduse p-s 2.2 ja 22.03.2010 täiendavate vastuväidete p-s 1 sisalduvaid olulisi väiteid ja viidatud tõendit (hagiavalduse lisaks nr. 6 olev kostja 7.05.2009 kiri nr. 339), mille kohaselt tunnistas ka kostja seoses kahjude puudumisega tagatise realiseerimise ilmset ebaproportsionaalsust ja rangust, kuid asus samas ekslikule seisukohale, et tagatise realiseerimine on seadusest tulenevalt kostja kohustus. Maakohus on jätnud faktiliselt käsitlemata ja analüüsimata hageja poolt esimese astme kohtule 22.04.2010 esitatud taotluse (p 6) ning seal sisalduvad argumendid RHS § 34 lg 5 kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele

mitte esitada pakkumust. Käesoleva vaidluse puhul rikkus alltöövõtja seda kohustust. Hageja, saades teada, et AS Ecomatic on esitanud hankijale riigihankes pakkumuse, informeeris sellest kostjat 20.02.2009 ja teatas, et kaasab uue alltöövõtja ning esitas ka AS Efipa nõusoleku. Käesoleva juhtumiga sarnases olukorras ei oleks kehtiva RHS järgi kostjal õigust kõrvaldada hagejat hankemenetlusest ja veelgi enam realiseerida tagatist olukorras, kus hageja ei ole rikkunud ühtki kohustust. Õige on apellandi väide, mille kohaselt ei tulene RHS-st ega muust õigusaktist või tehingust keeldu hagejal nimetada oma pakkumuses alltöövõtjana isikut, kes kavatseb esitada ise hankijale pakkumuse. Õige on, et kuni 1.07.2010 RHS § 38 lg 1 p-s 5 on sätestatud üksnes tagajärg, milleks on hankija kõrvaldamine hankest juhul, kui ta on nimetanud alltöövõtjana isiku, kes esitab ise pakkumuse. Õiguse üldpõhimõttest lähtudes peaks järgnema garantiikirja realiseerimine kui rahaline negatiivne tagajärg isiku poolt kohustuse rikkumise korral. Isik, kes on kohustust rikkunud, peaks hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Pakkumise tegijal tuli anda kohustuse rikkumisega hankijale tekitatava võimaliku kahju hüvitamise tagamiseks tagatis. Käesolevas asjas ei ole pooled väitnud ega kohus tuvastanud, et kostjal kahju tekkis. Veelgi enam, kostja on kogu menetluse jooksul kinnitanud, et tal ei ole kahju tekkinud ja et tagatise realiseerimine ei eelda kahju olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et hankemenetluse läbipaistvuse tagamiseks ei ole kohane hankemenetlusest kõrvaldamisel jätta hindamata pakkumuse teinud isiku kõrvaldamise põhjust. Ei ole alust kohelda võrdselt isikut, kes võtab pakkumuse tagasi selle jõusoleku tähtaja jooksul isikuga, kes kõrvaldatakse hankemenetlusest käesoleva vaidluse asjaoludel. Kui esimesel juhul on hankijal õigustus jätta pakkumuse tagatis tagastamata ja see realiseerida, siis teisel juhul oleks hankija pidanud tegema kuni 1.07.2010 kehtinud RHS kohaselt kaalutlusotsustuse. Ringkonnakohus leiab, et kostja on jätnud selle otsustuse tegemata ning hinnates käesolevas vaidluses poolte poolt esile toodud asjaolusid kogumis, puudus kostjal alus jätta tagatis tagastamata. Tagatise realiseerimine kostja poolt ei oleks hageja hankemenetlusest kõrvaldamisel kahju puudumisel eesmärgipärane, koormaks hagejat ülemäära, oleks ebaõiglane ja võimaldaks kostjal saada tulu hankemenetluses osaleva isiku arvel. Ringkonnakohus märgib muu hulgas, et seadusandja on vaidlusaluse küsimuse alates 1.07.2010 kehtiva seadusemuudatusega lahendanud ja leidnud, et hankijal puudub võimalus pakkumuse tagastamise kohta kaalutlusotsuse tegemiseks juhul, kui pakkuja kõrvaldatakse RHS § 38 alusel hankemenetlusest ning pakkumuse tagatis kuulub tagastamisele RHS § 34 lg 6 alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kahes kohtuastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.