OÜR hagi Eesti Vabariigi vastu alusetult sissenõutu 31 500 000 krooni tagastamise ning viivitusintressi nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ R (registrikood xxx, asukoht xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat P l Varul ja vandeadvokaat A Mailend (Advokaadibüroo P Varul, xxx) kostja Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu, xxx, lepingulised esindajad vandeadvokaat A Suik ja vandeadvokaat T Taube (Advokaadibüroo Tark & Co xxx) 08.01.2008
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
hageja esindajad vandeadvokaat P Varul ja vandeadvokaat A Mailend kostja esindajad vandeadvokaat A Suik ja vandeadvokaat T Taube
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt 31 500 000 (kolmkümmend üks miljonit viissada tuhat) krooni OÜR kasuks.
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt viivitusintress summas 4 739 437 (neli miljonit seitsesada kolmkümmend üheksa tuhat nelisada kolmkümmend seitse) krooni ja alates 09.01.2008 viivitusintress protsendina põhinõudest s.o 31 500 000 krooni kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜR kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Mõista menetluskulud täies ulatuses välja Eesti Vabariigilt OÜR kasuks.
5.Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord
2-06-39234/34 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu otsustas müüa kinnistu asukohaga xxx, Tallinnas (registriosa nr xxx) eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel) alghinnaga 315 000 000 krooni (tl 22). Enampakkumiseteade avaldati 11.05.2006 Ametlikes Teadaannetes (tl 23-24).
2.Hageja sõlmis AS-ga SEB Eesti Ühispank lepingu garantiikirja väljaandmiseks summas 31 500 000 krooni, milline oli tagatisrahaks vastavalt müügi korrale eelläbirääkimistega pakkumisel osalemise tingimusena (tl 26-52).
3.Kostja kinnitas 12.07.2006 käskkirjaga nr 816 valikpakkumiste tulemused, mille kohaselt parimaks pakkumiseks tunnistati hageja poolt tehtud pakkumine (tl 53-57, 69-72).
4.Keskkonnaministri 02.08.2006 käskkirjaga nr 889 muudeti keskkonnaministri 12.07.2006 käskkirja nr 816 ja otsustati jätta müügileping hagejaga sõlmimata (tl 75). Eelnimetatu kohta teate sai hageja kätte 07.08.2006 (tl 80).
5.Hageja vastavalt kostja pakkumistele kinnitas 02.08.2006 kirjas soovi notari juures müügitehingut vormistada 03.08.2006 kell 16.30, kuhu hageja ilmus ja kostja jättis ilmumata (tl 73-76).
6.Pank maksis garantiisumma 31 500 000 krooni 31.07.2006 kirjaliku nõude alusel riigile välja 03.08.2006 (tl 78,79). Pank esitas hagejale garantiisumma hüvitamiseks nõude 07.08.2006, mille hageja sai kätte 08.08.2006 (tl 81). Hageja on pangale garantiisumma tasunud. Hageja nõue ja põhjendused
7.Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alusetult sissenõutud 31 500 000 krooni ja viivitusintress alusetult sissenõutud garantiisumma tagastamisega viivitamise eest alates 07.08.2006 kuni põhinõude täitmiseni arvestusega 0,5% 31 500 000 kroonilt päevas ja menetluskulud.
8.Hageja selgitab, et kostjal puudus hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest tulenev alus pangagarantii realiseerimiseks. Hageja on esitanud kostjale nõude raha tagastamiseks, kuid kostja on keeldunud. Kostja on alusetult rikastunud hageja arvel.
9.Hageja on seisukohal, et garantii puhul on tegemist nn kolmnurk suhtega, milles osalevad garantii andja – SEB Eesti Ühispank, hageja - võlgnik ja kostja - võlausaldaja. Panga ja kostja õigussuhte aluseks on garantiileping, mille sisu reguleerib VÕS § 155. Garantiileping tuleb lugeda sõlmituks garantiikirja nr 2006013331 kättesaamisega 16.06.2006. Garantiikirja punkti 3 kohaselt oli panga kohustuseks maksta garantiisumma kostjale välja esimesel nõudmisel pangale tõendeid või põhistusi esitamata. Seega pank garantiisumma väljamaksmisel käitus õiguspäraselt. Vastavalt garantiikirjale tekkis pärast garantiisumma väljamaksmist hagejal kohustus maksta pangale selle eest tasu ja maksta tagasi garantiisumma. Hageja selgitab, et hageja ja kostja vahelise õigussuhte aluseks, millest tulenevate hageja kohustuste täitmist garantiiga tagatakse on hageja poolt riigivara xxx valikpakkumise raames esitatud esialgne pakkumine. Poolte vahelist õigussuhet reguleerivad eelkõige riigivara võõrandamise reeglid, s.o riigivaraseadus (edaspidi RVS), Vabariigi Valitsuse poolt 01.08.1995 määrusega nr 286 kinnitatud riigivara võõrandamise kord (edaspidi RVK) ning RVK punkti 29 alusel valikpakkumise
2-06-39234/34 läbiviimiseks moodustatud komisjoni poolt koostatud xxx müügi kord ning kutse lõpliku pakkumise esitamiseks.
10.Hageja palub jätta kohaldamata RVK punkti 27, mis annab enampakkumise korraldajale õiguse nõuda tagatisraha või pangagarantiid ja RVK punkti 54, mis käsitleb tagatisraha tagastamata jätmist ja pangagarantii realiseerimist, kuna need on vastuolus põhiseaduse §-ga 113, mis sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Hageja leiab, et Vabariigi Valitsusel puudub õigus kehtestada oma määrusega avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi ja kui ta seda teeb, siis on vastuolus PS §-ga 113. Hageja leiab, et kuni eraõigusliku müügilepingu sõlmimiseni on tegemist avalik-õigusliku menetlusega põhjusel, et riigivara võõrandamine toimub avalikes huvides. Hageja seisukohta kinnitab ka riigikohtupraktika. Hageja on seisukohal, et tagatisraha ja pangagarantii esitamise näol on tegemist avalik- õigusliku rahalise kohustusega tagamaks riigivara võõrandamise, kui haldusmenetluse eduka läbiviimise tagamiseks ja eelduseks, et isik saaks osaleda haldusmenetluses. Hageja leiab, et tagatisraha tagastamata jätmine või pangagarantii realiseerimine RVK punkti 54 alusel, on tegemist trahviga, millel on preventiivne ning karistuslik iseloom, mis peaks tagama, et konkreetne enampakkumise võitja ning kolmandad isikud ei loobuks tulevikus müügilepingu sõlmimisest. Juhul kui kohus leiab, et RVK punktid 27 ja 54 ei ole vastuolus põhiseadusega, siis leiab hageja, et müügi korra punkt 13.4 on vastuolus RVK punktiga 54, kuna müügikorras on lepingu sõlmimiseks ettenähtud tähtaega lühendatud ja müügi kord võimaldab vastuolus RVK punktiga 54 realiseerida pangagarantii ka juhul, kui leping sõlmitakse paremuselt järgmise pakkujaga. Hageja leiab, et RVK ei anna komisjonile õigust näha ette täiendavaid aluseid, mil riigil on õigus tagatisraha tagastamata jätta või pangagarantii realiseerida.
11.Hageja leiab, et müügi korra punkti 13.4 on vormipuuduse tõttu leppetrahvi nõude alusena tühine. VÕS § 33 lg 2 kohaselt tuleb eelleping sõlmida samas vormis kui leping. AÕS § 119 ja 120 kohaselt peab kinnisasja omandamise kohustus- ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Seega peab kinnisasja omandamise eelleping olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tehingu vormi järgimata jätmisel on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega poolte vahel puudus eraõiguslik leppetrahvi kokkulepe, mistõttu ei olnud kostjal õigus pangagarantiid leppetrahvina sisse nõuda.
12.Müügi korra punkti 13.4 tulenevalt võib riik temale tehtud pakkumise vastuvõtmisest taganeda ning nõuda pangagarantii leppetrahvina sisse üksnes juhul, kui võitjaks tunnistatud pakkuja ei ilmu notari juurde ühelgi pakutud kolmest tehingu tõestamise ajast. Hageja ilmus ettenähtud ajal lepingu sõlmimiseks notari juurde ning oli nõuetekohaselt deponeerinud selleks notarikontol ka ostuhinna. Seega täitmata oli müügi korra punkti 13.4 kohaldamise eeldus ja hagejal ei olnud tekkinud leppetrahvi maksmise kohustust, mille katteks kostja pangagarantii realiseeris.
13.RVK punkti 54 kohaldamise eeldused puudusid. Leping ei jäänud sõlmimata hageja süül. Hageja hoiustas notari kontole ostuhinna ja ilmus ettenähtud ajal notari juurde, kuhu kostja ei ilmunud, kuna ta oli taganenud hageja pakkumisest. Seega leping jäi sõlmimata kostjast tulenevatel põhjustel.
14.Kostja realiseeris pangagarantii enne selleks ettenähtud tähtaega s.o 2 kuud (RVK p 54). Tagatisraha tagastamata jätmise või pangagarantii realiseerimise eelduseks on see, et pakkumismenetluse võitja ei ole 2 kuu jooksul, arvates pakkumismenetluse tulemuste kinnitamisest, esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud müügilepingut. Hageja leiab, et pangagarantii realiseerimine on rangelt seotud RVK punktis 54 sätestatud 2 kuulise tähtaja möödumisega.
15.Hageja leiab, et RVK punkti 54 kohaldamise teine eeldus ei ole täidetud milleks on läbiviidud pakkumismenetluse tulemuste tühistamine. RVS ja RVK ei näe ette võimalust lepingu sõlmimist kellegi teisega peale parimaks pakkumiseks tunnistatud pakkuja. Kostja sõlmis lepingu paremuselt
2-06-39234/34 kolmandaks tunnistatud pakkujaga. Pakkumismenetluse võitja poolt pakkumise tagatiseks antud tagatisraha võib jätta tagastamata või pangagarantii realiseerida üksnes juhul, kui võitja süü tõttu jääb lepingu RVK p 54 sätestatud tähtaja jooksul sõlmimata ning müügi otsustaja tühistab seetõttu pakkumismenetluse tulemused. Kostja on xxx võõrandamise raames realiseerinud kaks pangagarantiid, mõlemad summas 31 500 000 krooni ja sõlminud müügilepingu hinnaga 380 000 000 krooni.
16.Hageja leiab, et VÕS § 1028 lg 1 eeldused on täidetud: kostja on rikastunud hageja arvel, kuivõrd on kostja garantiisumma kätte saanud; rikastumine on toimunud hageja soorituse kaudu st pank maksis kostjale garantiisumma, mis on käsitletav hageja ja kostja vahelises suhtes hageja sooritusena, sest väljamakse toimus hageja arvel; soorituseks puudus õiguslik alus nii normatiivne kui lepinguline.
17.Hageja leiab, et kaebuse esitamine halduskohtusse ei ole käsitletav pakkumise tagasivõtmisena ega lepingu sõlmimisest keeldumisena. Hageja soovis kaebuse esitamisega kõrvaldada kostja poolt toimepandud rikkumiste kahjulikud tagajärjed. Hageja ei keeldunud lepingu sõlmimisest, hageja kinnitas kirjalikult oma soovi ilmuda notari juurde. Soovi lepingut sõlmida kinnitab ka ostuhinna tasumine notari kontole. Hageja leiab, et haldusasjas tehtud lahendid ei saa olla aluseks käesoleva asja õigeks lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamiseks.
18.Hageja palub välja mõista viivise 0,5% tagatisraha summast päevas kui korraldaja ei tagasta mõjuva põhjuseta tagatisraha tähtajaks. Seisuga 20.12.2006 viivitusintress on summas 21 420 000 krooni. Hageja oma nõudmises juhindub RVK punktidest 50 ja 68, mille kohaselt võetakse valikpakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel ja teistele valikpakkumise osavõtjatele peab müügi korraldaja tagastama nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast valikpakkumise toimumist. Juhul kui leiab kohus, et hagejal puudub õigus nõuda viivist RVK punktide 50 ja 68 alusel, siis palub hageja viivise välja mõista vastavalt VÕS 113 ettenähtule. Kohtuistungil hageja esindaja täpsustas, et istungi toimumise seisuga on seaduslik viivise arvestus 4 739 437 krooni, mis on arvutatud järgmiselt: 1) 08.08.2006-31.12. 2006 146 päeva 9, 75 % viivise määr aastas , summa 1 228 500 krooni 2) 01.01.2007-30.06.2007 181 päeva, 10, 5 % viivise määr, summa 1662 937 krooni, 3) 01.07.2007- 08.01.2008 192 päeva, 11 % viivise aastamäär, summa 1 848 000 krooni. Kostja vastuväited
19.Kostja leiab, et hagi on täielikult alusetu ning tuleb jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Ebaõiged on hageja õiguslikud põhjendused garantiisumma tagasisaamiseks ja viivise saamiseks. Kostja nõustub hagejaga, et garantiisumma on AS SEB Ühispank välja maksnud õiguspäraselt.
20.Kostja selgitab, et leping jäi sõlmimata kostjast tulenevatel põhjustel. Hageja esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule ja hagi Harju Maakohtule (tl 117-140), millede sisud olid suunatud tehingu tegemisele keeldumisele. Hageja saatis 02.08.2006 õhtul kell 22.05 notarile teate, et ta lükkab tehingu tõestamise seoses OÜ L G ja AS W taotlustega 10 päeva võrra edasi. Hageja on väljendanud tahet mitte sõlmida ostu-müügilepingut. Neid tahteavaldusi ei saanud tõlgendada TsÜS § 75 lg 1 mõttes teisiti, kui hageja soovina riigivara vastavalt pakkumisele mitte omandada. Pakkumise garantii sissenõudmise eelduseks on RVK ja xxx müügi korra sätete kohaselt pakkuja poolt oma pakkumisest taganemine selle jõusoleku ajal.
21.Kostja leiab, et enampakkumise tagatis riigivara võõrandamise menetluses ei ole avalik-õiguslik rahaline kohustus ning sellele ei laiene PS § 113 regulatsioon. Riigivara võõrandamismenetlus ei ole
2-06-39234/34 samastatav omandireformi käigus maa enampakkumisel erastamise menetlusega. Riigivara võõrandamine muudel juhtudel on riigi diskretsiooniline otsus- riik ei pea oma vara müüma ning ühegi isiku kohustuseks ei ole seda osta.
22.Kostja ei eita, et riik teeb ka riigivara võõrandamismenetluses avalik-õiguslikke toiminguid ning võtab vastu haldusakte. See ei muuda menetlust avalik-õiguslikuks suhteks. Nõudes isikutelt oma pakkumiste tagamiseks tagatise andmist, ei teosta riigivara võõrandaja avalikku võimu. Kostja leiab, et kui riik osaleb avalik-õigusliku juriidilise isikuna tsiviilõigussuhetes, allub riigi tegevus samadele eraõiguslikele normidele ja põhimõtetele.
23.Ekslik on hageja seisukoht, et müügi korra p 13.4 pangagarantii sissenõudmise alusena vormipuuduse tõttu tühine. Hageja ei ole esile toonud milline dokument oleks tulnud notariaalselt tõestada. Hageja käsitlus pakkumisgarantii olemuse kohta on õigusteoreetiliselt väär. Hageja käsitleb pakkumisgarantiid ekslikult lepingulise leppetrahvina. Pakkumistagatis eesmärgiks on tagada reaalsete pakkumiste esitamine, selle kehtivuse ei sõltu eellepingu tekkimisest ega selle kehtivusest. Kostja leiab, et hageja võttis endale ühepoolse kohustuse 16.06.2006 pakkumise esitamisega mitte taganeda oma pakkumisest kuni pakkumise kehtivuse tähtaja möödumiseni, mille tagatiseks oli tagasivõtmatu pangagarantii. Hageja ei ole vaidlustanud müügi korra p 13.4 kohtus.
24.Kostja leiab, et hageja seisukoht on ekslik nagu RVK punkt 54 ette nähtud 2 kuuline tähtaeg oleks tagatise realiseerimise eelduseks. Vaidlus riigivara võõrandaja otsustamispädevuse ning müügi korra ja RVK kooskõla üle on avalik-õigusliku iseloomuga ning ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Hageja ei ole vaidlustanud halduskohtus müügi korra kehtivust.
25.Vastuses hagile leidis kostja, et kuna garantii sisse nõudmine ei ole põhjendatud, siis puudub alus ka viivitusintressinõudel. Kohtuistungil palus kostja esindaja viivise väljamõistmisel lähtuda VÕS §-dest 113 lg 1, lg 8 ja 162 ning vähendada maksmisele kuuluvat viivise summat mõistliku suuruseni. Hageja nõutud on ebamõistlikult suur. Viivise vähendamine on põhjendatud sellega, et hageja enda käitumine pakkumismenetluses oli pahauskne ja vastuoluline ning käitumist ei saa pidada heade kommete ja hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks. Hageja ei ole põhjendanud põhivõlast suuremat viivisenõuet ja pole ka tõendanud kahju olemasolu.
Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
27.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
28.Kohus leiab, et vaidlus riigivara võõrandaja otsustamispädevuse ning müügi korra ja RVK kooskõla üle on avalik-õigusliku iseloomuga, mis ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Seega jätab kohus hinnangu andmata osas, mis puudutab hageja nõuet tunnistada RVK punktid 27 ja 54 vastuolus olevaks põhiseadusega ja nõuet tunnistada müügi korra punkt 13.4 vastuolus olevaks RVK punktiga
29.Poolte vahel on tegemist tsiviilõigusliku suhtega. Eeltoodut kinnitab ka Tallinna Halduskohtu 14.09.2006 määrus, millega tagastati hageja kaebus põhjusel, et vaidlus kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Kohus otsuse tegemisel tugineb eraõiguslikele normidele ja põhimõtetele.
2-06-39234/34
30.Vaidlust ei ole, et hageja sõlmis AS-ga SEB Eesti Ühispank lepingu garantiikirja väljaandmiseks summas 31 500 000 krooni selleks, et osaleda kostja poolt korraldatud kinnistu asukohaga xxx, Tallinnas (registriosa nr xxx) eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel). Vaidlust ei ole, et hageja esitas kostjale kõik kostja poolt ettenähtud dokumendid ja kirjaliku pakkumise tähtaegselt. Vaidlust ei ole, et hageja pakkumine tunnistati parimaks pakkumiseks (tl 60-68). Valikpakkumiste tulemused on 12.07.2006 kinnitatud Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjaga nr 816. Eelnimetatu teave edastati hagejale 12.07.2006 kirjaga nr 19-1-1/87. Kiri sisaldas 3 aega müügilepingu sõlmimiseks (tl 71-72). Hageja teavitas elektroonilise kirjaga kostjat, et soovib müügilepingut sõlmida kostja poolt pakutud kolmandal ajal s.o 03.augustil 2006 lell 16.30 (tl 73).
31.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et enampakkumisel osalemiseks oli kostja kehtestanud korra, mille kohaselt tuli tahteavaldus teha kirjalikus vormis. Seega tegemist on otsese tahteavaldusega, milles sõnaselgelt avaldub tahe kaasa tuua õiguslik tagajärg. Käesolevas vaidluses on õiguslikuks tagajärjeks kinnistu xxx müügilepingu sõlmimine. Hageja väljendas oma tahet kostja poolt nõutud vormis - kirjalikult. Juhindudes TSÜS §-des 68, 69, 72 ja 77 lg 2 sätestatud põhimõtetest saab järeldada, et kirjalikult tehtud tahteavalduse tagasivõtmiseks tuleb vormistada kirjalik tagasivõttev tahteavaldus. Kohtule ei ole esitatud dokumenti, mida saaks pidada hageja kirjalikult esitatud tagasivõtvaks tahteavalduseks. Kohus leiab, et kaebuse esitamine halduskohtusse ja hagi esitamine tsiviilkohtusse (mis on tagasivõetud) ei ole käsitletav pakkumise tagasivõtmisena ega lepingu sõlmimisest keeldumisena. Hageja selgituse kohaselt soovis ta kaebuse esitamisega kõrvaldada kostja poolt toimepandud rikkumiste kahjulikud tagajärjed. Kohus möönab, et hageja käitumine oli vastuoluline, kuid see ei ole samastatav kirjaliku tagasivõtva tahteavaldusega. Hageja ei keeldunud lepingu sõlmimisest, hageja kinnitas kirjalikult 02.08.2006 oma soovi ilmuda notari juurde 03.08.2006, kuhu hageja ka ilmus. Soovi lepingut sõlmida kinnitab ka ostuhinna 426 000 000 krooni tasumine notari kontole.
32.31.07.2006 kostja kirjaliku nõude alusel maksis 03.08.2006 pank välja garantiisumma 31 500 000 krooni (tl 78,79). Garantiilepingu nr 2006013331 kohaselt oli garantii saajaks Keskkonnaministeerium ja tellijaks hageja. Lepingu punkt 5 sätestab panga regressiõiguse tellija suhtes. Lepingu p 5.2 kohaselt garantii tellija kohustub viivitamatult panga esimesel nõudmisel hüvitama pangale kõik panga poolt garantiikirja alusel tasutud summad ja panga poolt seoses garantiikirjast tulenevate kohustuste täitmisega garantii saajale kantud kulud. Garantii tellija kohustub eelnimetatud hüvitamiskohustuse täitma ka juhul, kui garantii tellija on vaidlustanud punktis 4.6 nimetatud kohustuse aluseks olevast lepingust ja/või muust dokumendist tulenevad garantii saaja nõuded (tl 45). Eeltoodu põhjal leiab, kohus, et pank täitis nõuetekohaselt garantiilepingut ja pangal puudus seaduslik alus keelduda sooritusest.
33.Poolte vahel on vaidlus selle üle kas kostjal oli seaduslik alus garantiisumma 31 500 000 krooni saamiseks või mitte ja kas on kohane hageja.
34.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et garantii puhul on tegemist nn kolmnurk suhtega, milles osalevad garantii andja – SEB Eesti Ühispank, hageja - võlgnik ja kostja - võlausaldaja. Panga ja kostja õigussuhte aluseks on garantiileping, mille sisu reguleerib VÕS § 155, mille lõike 11 kohaselt eeldatakse võlausaldaja nõustumust garantiiga. Garantiileping tuleb lugeda sõlmituks garantiikirja nr 2006013331 kättesaamisega 16.06.2006. VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi siis kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Garantiikirja punkti 3 kohaselt oli panga kohustuseks maksta garantiisumma kostjale välja esimesel nõudmisel pangale tõendeid või põhistusi esitamata. Seega pank garantiisumma väljamaksmisel käitus õiguspäraselt. Vastavalt garantiikirjale tekkis pärast garantiisumma väljamaksmist hagejal kohustus maksta pangale selle eest tasu ja maksta tagasi garantiisumma. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et OÜ R on kohane hageja ja Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu kohane kostja.
2-06-39234/34
35.Kostja garantiisumma 31 500 000 krooni saamise üheks eelduseks on müügi korra p 13.4 rikkumine, mille kohaselt kui pakkuja ei ilmu notari juurde ühelgi valikpakkumise kontaktisiku poolt pakutud kolmest tehingu tõestamise ajast, on see müügi korra oluline rikkumine pakkuja poolt. Sellisel juhul võib müüja temale tehtud pakkumise vastu võtmisest koheselt taganeda. Taganemisel nõuab müüja pakkujalt sisse leppetrahvi summas 31 500 000 krooni, pöörates täitmisele rikkunud pakkuja esitatud garantii või pöörates sissenõude Pakkuja makstud tagatisrahale, mida pakkujale ei tagastata. Saadud summa loetakse müüja tuluks ilma igasuguse vastussoorituse kohustuseta rikkunud pakkuja või kolmanda isiku ees (tl 36, 37). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja valis kolmanda pakutud notari aja, kuhu hageja ilmus. Hageja eelnevalt s.o 02.08.2006 teavitas kostjat veelkord kirjalikult soovist sõlmida müügileping. Hageja tasus notari arvele ostuhinna. Notari juurde jättis ilmumata kostja. Kostja väide, et hagejal ei olnud kavatsust sõlmida müügilepingut on jäänud paljasõnaliseks. Kostja oleks saanud eelnimetatut väita pärast notari juures hageja poolt lepingu sõlmimise keeldumisest. Selle eelduseks oleks kostja pidanud olema notari juures selleks kokkulepitud ajal. Kolmandate isikute avaldused notarile ei ole samastatavad hageja tahteavaldustena. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et hageja ei rikkunud müügi korra p 13.4, mille alusel oleks kostja olnud õigustatud garantiisumma sisse nõudma.
36.Kohus asub seisukohale, et kostja ei ilmunud kokkulepitud ajal notari juurde, kuna keskkonnaministri 02.08.2006 käskkirjaga nr 889 muudeti keskkonnaministri 12.07.2006 käskkirja nr 816 ja otsustati jätta müügileping hagejaga sõlmimata (tl 75). Eelnimetatu kohta teate sai hageja kätte 07.08.2006 (tl 80). Hageja vaidlustas Tallinna Halduskohtus mõlemad käskkirjad. Käesoleva kohtuotsuse kirjutamise ajaks on Eesti Vabariigi Riigikohus 28.01.2008 otsustanud mitte menetleda kostja kassatsioonkaebust, mistõttu on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2007 kohtuotsus, millega tühistati Keskkonnaministri 02.08.2006 käskkiri nr 889 põhjendusega, et käskkirja andmiseks puudus õiguslik alus (tl 322-333). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostja otsus hageja tagatisraha sissenõudmiseks on tühistatud, seega puudub õiguslik alus garantiisumma saamiseks.
37.Hageja pöördus kostja poole 22.08.2006 kirjaliku nõudega tagastada garantiisumma 31 500 000 krooni, kuid kostja keeldus (tl 82-90). Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjaga nr 1003 25.08.2006 on ministri 12.07.2006 käskkirja nr 816 ja 02.08.2006 käskkirja nr 889 muudetud ning sama käskkirjaga kinnitatud riigivara xxx valikpakkumiste tulemused, millega otsustati sõlmida notariaalne müügileping ja asjaõigusleping AS-ga W G (tl 94). Müügi korra punktis 14.2 on sätestatud tagatisraha tagastamise või garantiikohustuse lõppemise alused. Punkti 14.2.1 pakkuja poolt makstud tagatisraha tagastatakse pakkujale või krediidiasutuse poolt pakkuja kohustuste tagamiseks antud garantii müüja ees lõpeb kui sõlmitakse müügileping või pakkuja võtab oma esialgse pakkumise tagasi vastavalt müügi korra punktile 8.1.6 või müügi korraldaja otsustab valikpakkumise lõpetada muul põhjusel või valikpakkumine pakkuja suhtes lõpeb müügi korra punktis 8.4.4 sätestatud juhul. Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, et kostjal puudus seaduslik alus garantiisumma saamiseks ja see oleks tulnud hagejale tagastada.
38.Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 1028 lg 1, mis sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus tuginedes eelpool nimetatule asub seisukohale, et VÕS § 1028 lg 1 eeldused on täidetud: kostja on rikastunud hageja arvel, kuivõrd on kostja garantiisumma 31 500 000 krooni kätte saanud; rikastumine on toimunud hageja soorituse kaudu st pank maksis kostjale garantiisumma vastavalt
2-06-39234/34 kostja nõudele, mis on käsitletav hageja ja kostja vahelises suhtes hageja sooritusena, sest väljamakse toimus hageja arvel; soorituseks puudus õiguslik alus nii normatiivne kui lepinguline.
39.Kohus peab põhjendatuks lisaks garantiisumma tagastamisele hagejale välja mõista viivitusintressi juhinduvalt eraõiguslikest normidest ja põhimõtetest. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus peab põhjendatuks välja mõista viivise istungi toimumise seisuga 08.01.2008 summas 4 739 437 krooni mis on saadud järgmiselt: 1) 08.08.2006-31.12. 2006 146 päeva 9, 75 % viivise määr aastas, summa 1 228 500 krooni 2) 01.01.2007-30.06.2007 181 päeva, 10, 5 % viivise määr, summa 1662 937 krooni, 3) 01.07.2007- 08.01.2008 192 päeva, 11 % viivise aastamäär, summa 1 848 000 krooni. Ja alates 09.01.2008 viivise protsendina põhinõudest s.o 31 500 000 krooni kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
40.Kostja esitatud teises tsiviilasjas tehtud hagi tagamist puudutavad määrused, kaebused jätab kohus tähelepanuta, määrused omavad ainult informatiivset tähendust poolte vaidlusaluse suhte üldises kontekstis.
Menetluskulud
41.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.