Aita Tõkke hagi Ene Jarovikovi vastu 65 152 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.11.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ene Jarovikovi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Aita Tõkke ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja Ene Jarovikov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29.11.2006 otsus osaliselt põhjendavas osas, so lepingule antud õigusliku hinnangu osas. Tühistatud osas teha uus otsus ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustega.
2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud kannab kostja Ene Jarovikov. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aita Tõkke esitas 02.10.2006 Pärnu Maakohtule hagi Ene Jarovikov’i vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 56 000 krooni ja viivise 9152 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 03.07.2001 laenulepingu, mille alusel sai
kostja laenu summas 136 543 krooni. Vastavalt poolte kokkuleppele anti laenust 26 543 krooni kaubana ja 110 000 krooni kaupluse tervikvarana. Laenu tagastamise kohta koostasid pooled maksegraafiku. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste 2000-krooniste maksetena ajavahemikul 18.06.2001-03.02.2006. Kostja täitis graafikut kuni 03.09.2003. Alates 03.10.2003 lõpetas kostja graafiku täitmise. Kostjal on tagastamata 56 000 krooni.
2.Kuna pooled leppisid kokku, et laenuandja annab laenusaajale teatud asjad, saaja aga kohustub tagastama asjade asemel raha, oli poolte vahel tegelikult sõlmitud vallasvara müügileping, mitte laenuleping. Pooled käsitasid laenuna müügilepingust tulenevat ostja kohustust tasuda ostuhind. Sisuliselt lepiti kokku, et kostja maksab ostuhinna osade kaupa ehk järelmaksuga. Kuna kostja ei ole täitnud raha maksmise kohustust, peab ta maksma ka viivist seaduses sätestatud suuruses. Viivis on päevas 0,49 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei suutnud jätkata hagejale graafikujärgsete maksete tegemist, kuna OÜ Kurtna Tehnohoole lõpetas kostjaga rendilepingu ennetähtaegselt. Kostjal ei olnud hagejalt saadud vara enam vaja ning ta andis selle tagasi, millega hageja nõustus. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas 29.11.2006 otsusega hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt vastab pooltevaheline leping oma olemuselt ja sisult müügilepingu tunnustele ning kohaldamisele kuuluvad võlaõigusseaduse (VÕS) müügilepingu kohta käivad sätted.
5.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tal on hagejale tasumata 56 000 krooni. Kostja ei tagastanud vara hagejale, vaid andis selle kaheks kuuks hoiule OÜ-le Kurtna Tehnohoole. 02.11.2003 kirjaga luges OÜ Horman 01.11.2003 aktis toodud varast tuleneva võlasuhte lõppenuks. Kuna OÜ Horman ei ole 03.07.2001 sõlmitud lepingu pooleks, ei olnud tal selleks seaduslikku alust. Tõendamist ei leidnud, et poolte vahel on võlasuhe lõppenud poolte kokkuleppel. Asjaolu, et OÜ Kurtna Tehnohoole ütles ennetähtaegselt üles rendilepingu, mille üheks pooleks oli kostja, ei anna kostjale seaduslikku alust jätta täitmata hageja ja kostja vahel 03.07.2001 sõlmitud leping. Nimetatud lepingust tulenev võlasuhe poolte vahel ei ole lõppenud. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, s.o kaup ja kaupluse tervikvara on ostjale üle antud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega peab kostja tasuma hagejale lepingu alusel tasumata summa 56 000 krooni ning VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 järgi viivist, mis on seisuga 26.09.2006 9152,30 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda.
7.Pooled ei sõlminud müügilepingut, vaid laenulepingu. Nii lepingut sõlmides kui lepingu lõpetamise ettepanekut tehes teadis kostja, et hageja on ruumide rendileandjaga seotud isik. Hageja töötas rendileandja juures pearaamatupidajana ja see andis aluse rendileandjat usaldada.
8.Kostja leiab, et VÕS § 29 lg 5 ja VÕS § 396 lg 1 alusel on ta oma kohustused hageja ees täitnud, sest 26 543 krooni eest saadud kauba eest on täielikult tasutud ning kaupluse tervikvara eest on tasutud 54 000 krooni. Kostja on loobunud kaupluse tervikvarast hageja kasuks.
Apellatsioonkaebuse vastus
9.Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda.
10.Pooltevahelised õigussuhted vastavad oma olemuselt ja sisult müügilepingu tunnustele ning kohaldamisele kuuluvad müügilepingu kohta käivad sätted. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei oma asjas tähtsust ega ole tõendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt põhjendavas osas, so pooltevahelisele lepingule antud õigusliku hinnangu osas. Muus osas on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
12.Vaidluse lahendamisel on olulised alljärgnevad asjaolud, mille üle ei ole vaidlust: 03.07.2001 sõlmisid pooled lepingu, mille alusel hageja andis kostjale üle kauba ja kaupluse tervikvara. Pooled leppisid kokku kauba väärtuses - 26 543 krooni ja kaupluse tervikvara väärtuses - 110 000 krooni ning selles, et kostja tasub saadu eest hagejale perioodil 18.06.2001 kuni 03.02.2006 igakuiselt maksegraafiku järgi selles märgitud summad. Kostja tasus hagejale kokku 80 543 krooni ning lõpetas alates 03.10.2003 hagejale maksete tegemise. Pooled pealkirjastasid 03.07.2001 kokkuleppe laenulepinguna.
13.Hageja esitas kostja vastu nõude tasumata võla 56 000 krooni ning tasumisega viivitamisest tuleneva viivise saamiseks. Hageja on seisukohal, et lepingu sõlmimisel käsitleti laenuna ostja kohustust tasuda kauba ja kaupluse tervikvara ostuhind ning et lepingul on müügilepingu tunnused. Kostja on seisukohal, et leping on olemuselt laenuleping ning rahaliste maksete tegemise kohustus on lõppenud laenatud esemete tagastamisega. Seega on poolte vahel vaidlus nii lepingu olemuse kui ka selle üle, kas kostja kohustus on lõppenud.
14.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas kohus vaidluse lahendamisel ebaõigesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et vaidlusalune leping on müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses. Pooltevahelise suhte õiguslikuks kvalifitseerimiseks tuleb kohaldada lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust, so kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK § 272 lg 3 kohaselt võisid pooled iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Antud juhul on pooled vormistanud laenulepinguna võla, mis tekkis kauba ja kaupluse tervikvara müügist. Laenulepingus on kõrvuti lepingu objektiga näidatud ka selle rahaline maksumus. Nimetatud eksimus ei muutnud aga kohtuotsust lõppjärelduses ebaõigeks. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-s 6 sätestatust ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi.
15.Laenulepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi pidi kostja tasuma hagejale võla osamaksetena ajavahemikul 18.06.2001 kuni 03.02.2006. Kuna leping oli suunatud kostja korduvate kohustuste täitmisele, on VÕS §-s 195 lg-s 3 sätestatud kestvuslepingu definitsiooni kohaselt antud juhul tegemist kestvuslepinguga. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 ja § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002 võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna
kostja lõpetas maksete tasumise alates 03.10.2003, kohaldas maakohus kostja kohustuse hindamisel õigesti võlaõigusseaduses sätestatut (VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1).
15.Kostja leiab apellatsioonkaebuses ebaõigesti, nagu oleks ta oma kohustused hageja ees täitnud, kui tasus kaubavarude eest täielikult ja kaupluse tervikvara eest osaliselt, so lepingus kokku lepitud 110 000 kroonist 54 000 krooni. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama põhimõte oli sätestatud lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 173 lg-s 1 ja §-s 174, mille kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ning ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud.
16.Lepingu täitmisest vabanemiseks pidanuks kostja tõendama, et tal tema poolt tunnustatud võlga ei ole või on tema kohustus lõppenud. Kostja seda tõendanud ei ole. Ebaõige on kostja seisukoht, nagu vabastaks teda võla tasumise kohustusest asjaolu, et tal ei ole rendilepingu lõppemise tõttu hagejalt ostetud vara enam vaja. Pooled ei leppinud laenulepingu sõlmimisel TsK § 272 lg 1 järgi kokku asjade tagastamises, vaid raha tasumises. Müügilepingust tuleneva maksekohustuse laenulepinguna vormistamine ei anna ostjale ehk laenulepingujärgsele laenusaajale õigust tagastada raha asemel ostetud asju ega ka õigust valida, kas tagastada raha või asjad. Kui ostuhinna tasumise kokkulepe vormistatakse laenulepinguna, tuleb laenusaajal täita endale võetud rahaline kohustus, kuni lepingut pole kehtivalt muudetud või lõpetatud. Pealegi ei leidnud kostja väide, nagu oleks ta andnud ostetud vara hagejale tagasi, maakohtus tõendamist. Vara hoiustamine kolmanda isiku juures ei tähenda vara tagastamist. Tegemist ei olnud hageja nõusolekul kohustuse täitmise asendamisega VÕS § 89 tähenduses. OÜ Horman kirja hagejale (t/lk 6) ei saa tõlgendada pooltevahelise võlasuhte lõppemise alusena, kuna nimetatud äriühing ei olnud vaidlusaluse võlasuhte pool. Kuna võlakohustus ei ole lõppenud täitmisega, poolte kokkuleppel ega ühelgi muul seaduses sätestatud alusel (VÕS § 186), on kostja kohustatud tasuma hagejale nii võla 56 000 krooni kui ka VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivise seaduses sätestatud suuruses. Kostja ei ole võla ega hageja arvestatud viivisesumma suurust ja arvestamise aluseid vaidlustanud.
17.TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited hageja seotuse kohta rendileandjaga, kuna kostja ei ole uue asjaolu esitamise lubatavust kaebuses põhjendanud. Kaebusest ei selgu, kuidas on nimetatud asjaolu seostav käesoleva vaidluse lahendamisega.
18.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse lõppjärelduses muutmata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. antud juhul kostja.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.