Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

esitatud vastuses hagi ei tunnista ja palub teha vaheotsuse ning kohaldada

Hageja väitel on ta hagetava rahasumma kandnud kostja pangaarvele ajavahemikus detsember edastamiseks kolmandale isikule AS-le . Hageja väidab, et ta sai kostja poolsest alusetust rikastumisest teada kui kostja andis Tartu Maakohtu istungil kriminaalasjas nr 1-774/02 tunnistajana ütlusi. esitas AS esindaja JO politseile avalduse, milles palub Tartu Politseiprefektuuril uurida tema ja MAi vahelise lepinguga seonduvaid asjaolusid. Avalduse kohaselt sõlmis MA J O lepingu AK käest võla kättesaamiseks. Avalduses selgitatakse, et MAi väitel laekus tema arvele 17 500 krooni, kuid avaldaja JO on teada informatsioon, et MA on saanud nimetatud lepingu järgselt AK tunduvalt suuremaid summasid, mida ta salgab. AS kõnealuse avaldusega seonduvalt nõudis politsei hagejalt seletust. Hageja esitas politseile oma seletuse Seega pidi hageja hiljemalt saama teada kostjapoolsest väidetavast alusetust rikastumisest hageja arvel. TsÜS red alates kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Seega aegus hageja nõue , kuid hageja on käesoleva hagiavalduse allkirjastanud Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja poolt kostjale ajavahemikus kuni alguseni makstud summa tasuti poolte vahel suuliselt sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Hageja pöördus kostja poole palvega laenata hagejale 207 650 krooni, et hageja saaks tasuda kolmandatele isikutele oma võlad. Hageja oli varemgi kostjalt raha laenuks võtnud ja hiljem tagasi maksnud. Kuna hageja on kostja ammune perekonnatuttav ning hageja oli kostjale teadaolevalt raskes majanduslikus olukorras, nõustus kostja hagejat aitama. Kostja andis hagejale laenusumma 207 650 krooni üle sularahas kolmes enam-vähem võrdses jaos

ajavahemikus . Lepiti kokku, et hageja maksab kostjale raha tagasi alguseks. Hageja asus kostjale laenu tagasi maksma ning kogu laenatud rahasumma oli hageja poolt kostjale tagasi . Väärad on hagiavalduses esitatud väited, mille kohaselt on hageja poolt kostjale tasutud summad mõeldud edasikandmiseks AS-le . Hagiavalduse kohaselt kandis hageja 207 650 krooni kostjale üle kui AS esindajale. Samas väidab hageja hagiavalduses, et hageja ise omandas võlanõude AKvastu ning selle väite tõendamiseks on kohtule esitanud hagiavalduse lisaks 1 oleva nõudeõiguse loovutamise lepingu AS ja hageja vahel. Arusaamatuks jääb, kuidas on hageja ja kolmanda isiku (AS ) vahel sõlmitud nõude loovutamise leping seotud hageja poolt kostjale tasutud summadega. Nõude loovutamisel AS-lt hagejale sai hageja nõude omanikuks ning oleks seega olnud õigustatud omandama nõude rahuldamiseks laekuvad summad. Hageja ja AS vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust ei nähtu viidatud nõude loovutamise lepingust hageja kohustust maksta AS-le samas suurusjärgus summa nagu on hageja kandnud kostjale. Nõude loovutamise lepingu kohaselt kohustus hageja maksma AS-le tasu nõudeõiguse loovutamise eest nõudeõiguse realiseerimisel laekunud summade arvelt kokkulepppe lisas 1 kokku lepitud ulatuses. Nõudeõiguse loovutamise lepingu lisast 1 nähtuvalt on kokkulepitud nõudeõiguse loovutamise tasu ”-”, s.o. 0 krooni. Kostja vastu alusetu rikastumise nõudes esitatud hagiavaldus tuleb seega jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et hageja enda poolt esitatud dokumentaalne tõend lükkab ümber hageja poolt nõude alusena välja toodud asjaolud, välistades nendel alustel hagi rahuldamise. Kuna hageja poolt esitatud nõudeõiguse loovutamise lepingust ei tulene hageja kohustust AS-le raha maksmiseks, ei oma iseeneset tähtsust asjaolu, kellele oleks väidetavalt AS-le maksmisele kuulunud summad tulnud tasuda. Nõudeõiguse loovutamise lepingu p 3.3. on selgelt näha, et tasu tuleb ”kliendile üle kanda tema poolt eelnevalt näidatud pangaarvele” ning et ”nimetatud summad peab büroo kandma kliendi pangaarvele”. Seega tuli lepingu järgi maksta tasu kliendi ehk AS pangaarvele. Miski ei tõenda hageja väidetavat tahet kustutada arveldusarvele laekunud summade arvel hoopis kolmanda isiku ees eksisteerinud võlgnevust. Hageja ei selgitanud ühegi kostjale tehtud makse puhul, et tegemist on laenu tagastamisega AS-le . Vastupidi, eranditult kõigi kostjale tasutud maksete selgituseks on märgitud, et tegemist on laenu tagastamisega või tagasimaksega. Kohtuistung Kohtuistungil jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja seletuse kohaselt sai ta kostja alusetust rikastumisest teada kriminaalmenetluse istungil Sõltumata aegumisest, tuleb asi ikkagi välja anda, sellele on viidanud ka TT oma raamatu lk 112. Raha on ka asi ja see tuleb tagasi anda sõltumata aegumisest.Vastaspool peab tõendama, et poolte vahel oli laenusuhe. Kostja esindaja seletuse kohaselt pidi hageja teada saama alusetust rikastumisest hiljemalt mil hagejale tutvustati JO avaldust. Hageja pidi asjaga kursis olema ja mõistma, et AS pole summasid saanud. Kohus on hageja ka süüdi mõistnud teises menetluses. Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks ja aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Hagiavalduse kohaselt kandis MA kostja pangaarvele ajavahemikus edastamiseks kolmandale isikule AS-le 207 650 krooni. Kostja raha edasi ei kandnud, seega on kostja hageja hinnangul alusetult rikastunud. Hageja väidab, et ta sai kostja poolsest alusetust rikastumisest kui kostja andis Tartu Maakohtu istungil kriminaalasjas nr 1-774/02 tunnistajana ütlusi. TsK § 477 lg 1 järgi isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja vastuväite kohaselt sai hageja väidetavast alusetust rikastumisest teada hiljemalt 19. Kohtule on esitatud Tartu Politseiprefektuurile AS tegevdirektor JO poolt esitatud avaldus, milles JO palub uurida enda ja MAi vahelise lepinguga seonduvaid asjaolusid (tl 46). Avalduse kohaselt sõlmis MA JO lepingu AKkäest võla kättesaamiseks. Avalduses selgitatakse, et MAi väitel laekus tema arvele 17 500 krooni, kuid avaldaja JO on teada informatsioon, et MA on saanud nimetatud lepingu järgselt AKtunduvalt suuremaid summasid, mida ta salgab. Hageja esitas politseile oma seletuse tl 47-49). Kostja on seisukohal, et seega pidi hageja hiljemalt saama teada kostjapoolsest väidetavast alusetust rikastumisest hageja arvel. TsMS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hiljemalt pidi hageja väidetavast alusetust rikastumisest teada saama. Kohus peab ebausaldusväärseks hageja seletust selle kohta, et ta sai alles teada, et kostjal puudus mistahes volitus AS nimel tegutsemiseks. Tartu Maakohtu otsusest nähtub, et juba kriminaalmentluse raames on MAil olnud erinevaid versioone AK laekunud summade JO edasikandmise osas. Samuti nähtub otsusest, et APei olnud seotud hageja ja JO vahel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga ning tal puudusid iseseisvalt tegutsemiseks volitused. Kuna nimetatud volitusi ei olnud MAi ega JO poolt AP antud , ei oma käesolevas menetluses tähtsust see, et kostja seda tunnistajana kriminaalmenetluses kinnitas. Hageja teadis nõude loovutamise ja sellele järgnevate tagasimaksetega seonduvat niigi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks ta oli veendumusel kuni , et AP olid AS-lt volitused AS nimel tegutsemiseks. TsÜS (red. kuni ) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRakS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 ning lg 2 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohus leiab, et hageja pidi kostja väidetavast alusetust rikastumisest teada saama hiljemalt hageja pöördus kostja vastu kohtusse seega hilinenult. Hageja nõue aegus Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud ka seetõttu, et hageja esitas kostja vastu samas nõudes hagi (tsiviilasi 2-05-17719) ka kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata. Seega peatas eelmise

hagi esitamine nõude aegumise. Hageja esitas hagi uuesti 03.07.2006. a ehk ajal millal aegumine oli peatunud. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Kohtule on esitatud hageja poolt Jõgeva Maakohtule esitatud hagiavaldus AP vastu 199 650 krooni nõudes (tl 88). Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et nimetatud hagiavaldus esitati kohtule tegelikkuses TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Viide sellele, et väidetav tõend asub teises toimikus, ei vabastada isikut tõendamisest käesolevas menetluses. Kohus on seisukohal, et ka esitatud hagi Jõgeva Maakohtule oli esitatud pärast nõude aegumise tähtaega, seega ei ole põhjust analüüsida, kas aegumine oli peatunud kuni uue hagi esitamiseni, s.o.kuni Hageja leiab oma seisukohtades, et isegi juhul kui nõue on aegunud tuleb alusetu rikastumise alusel saadu tagastada TsÜS § 150 tulenevalt. Kohus hagejaga ei nõustu. TsÜS § 150 reguleerib kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete aegumist. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Aegumise eesmärk on vältida olukordi, kus menetlusosalisel puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada ning õigusliku olukorra selgitamine on muutunud raskendatuks. Kohus on seisukohal, et aegumise regulatsioon kaotab oma tähenduse kui lugeda rahalise kohustuse täitmata jätmist rikkumiseks, mille puhul oleks välistatud aegumise kohaldamine. TsMS § 449 lg 3 järgi kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi menetle. Kohus leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja nõue on aegunud. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.