Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik
2-06-6546 12. aprill 2007, Narva kohtumaja Viru Maakohus Natalja Losevtsova
Kohtuasi
T.P. hagi Narva Linnavalitsuse vastu omandiõiguse tunnistamiseks.
Menetlusosalised
Hageja: T. P., ik . Hageja nõustaja: Sergei Gaponenko, ik 3., 09.04.2007.a volikiri. Kostja: Narva Linnavalitsus, asukoht Peetri pl 5, Narva Kostja volitatud esindaja: Deniss Matvejev, 13.10.2006.a volikiri nr 1.23/1485.
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
10. aprill 2007 Hageja: T.P. Hageja nõustaja: Sergei Gaponenko Kostja volitatud esindaja: Deniss Matvejev
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Jelena Muttonen Vladimir Zubarev
Resolutsioon
Jätta T. P. hagi Narva Linnavalitsuse vastu omandiõiguse tunnistamiseks rahuldamata.
Menetluskulud Menetluskulud kannab hageja. Kohtuotsus tehakse teatavaks 12. aprillil 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt valdab hageja ehitust, mis asub Narva linna territooriumil. Postiaadress ehitusel puudub. Ehitis on ühekorruseline elumaja ja asu mitmekorterilise maja aadressil ., lähedal. Ehitise olemasolu dokumentaalseks tõestuseks on kohtule esitatud FIE Niina Kostina poolt koostatud ehitise mõõdistusprojekt. Ehitis oli hageja poolt ehitatud ilma maakasutusõiguseta ja ehitusloata. AÕSRakS § 14 lg 1 alusel ehitist, mis oli ehitatud ilma õigusliku aluseta, võib käsutada pärast ehitisele kasutusloa andmist. Kasutusloa saamiseks on vaja tunnustada hageja omandiõigust ehitusele. AÕS § 80 lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele. Ülaltoodu alusel palub hageja tunnustada omandiõigust ehitisele. Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu esitatud hagi. Hagivaldus on esitatud hageja lepingulise esindaja Aleksei Forstiman'i poolt. See kinnitab notariaalselt tõestatud volikiri ja lepingulise esindaja allkiri hagiavalduse teksti all. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §217 lg 1 ja §218 lg 1 p 2 alusel kostja arvab, et hagiavalduse menetlusse võtmisel kohus peab kontrollida, kas hageja lepingulisel esindajal on vastav kutsekvalifikatsioon ja tsiviilkohtumenetlustevõimelisus. Antud juhul ei ole teavet selle kohta, et hageja lepingulise esindajal on õigus esindada hagejat. TsMS §363 lg 1 p 1 kohaselt, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue. Hagiavalduse kohaselt, hageja palub kohtul tunnistada tema omandiõigust ehitisele. Kostja arvab, et hagiavaldusest ei tulene hageja selgelt väljendatud nõue, kuna ei ole selge, miilile ehitisele omandiõiguse tunnistamist nõuab hageja. TsMS §363 lg 1 p 2 kohaselt, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Antud juhul, hagiavaldusest ei ole nähtud, milliste asjaolude alusel hageja nõuab omandiõiguse tunnistamist. Kostjale ei ole selge, milliste faktiliste ja seaduslike aluste alusel kohus peab rahuldada hagi. Selle peale kostjale ei ole selge, miks hageja esitab hagi nimelt kostja vastu ja milles kostja rikkus hageja õigused ja vabadused (TsMS §3 tulenevalt). TsMS §363 lg 1 p 3 kohaselt, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Antud juhul hagiavaldusele hageja poolt on lisatud tõend, mis kinnitab ehitise olemasolu, aga tõendeid, mis kinnitavad hageja omandiõigust selle ehitisele, ei ole. TsMS §363 lg 1 p 5 kohaselt, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Antud juhul, hagi ei ole suunatud kondla rahasumma maksmisele, järelikult hagiavalduses peab märgima hagihinda. Hagihind hagiavalduses ei ole märgitud. TsMS §122 lg 2 kohaselt, hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §126 lg 1 kohaselt, isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega. Järelikult antud juhul hagihind tuleb määrata ehitise väärtusest. Kostja ei tunnista hagi. Kostja ei rikkunud hageja omandiõigust ehitisele. TsMS § 230 lg 1
kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kostja rikkus tema omandiõigust. Hageja ei esitanud kohtule tõendid selle kohta, et temal üldse on omandiõigust ehitisele. Kuna hageja ei tõendatud oma seisukohta, siis hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja arvab, et kohtukulud tuleb jaotada vastavalt TSMS §162 lg 1. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja panna menetluskulude kandmist hagejale. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. TsMS § 4 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja ei esitanud mingeid tõendeid, mis võiks kohus hinda. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et ta elas koos oma elukaaslasega aadressil . Narvas. Seal juures oli Pimeda Ühingu kuur. Kuuris olid Pimeda Ühingu kuuluva asjad. Kuuri valvur lubas hagejale hoidma seal tema koera. Pärast seda, kui läks elukaaslasega lahku, läks ta kuuris elada. Tal ei olnud seadusliku alust kasutada seda ruumi. Mitte keegi ei lubanud talle elada selles ruumis. See ruum oli peremeheta. Kuuril ei olnud aknaid, elektrijuhtmeid. Kõik oli lammutatud ja lõhutud. Ta tegi remonti kuuris ja elab seal. Mais 2006.a. panis ta ahi ( ) ja läks ehitise põlema. Ta kutsus tuletõrjekomando. Pärast seda, tuli kiri, kus oli öeldud, et talle keelatakse taastada ehitise. Ta arvab, et maa, kus asub ehitise, on munitsipaalmaa. Linn ei andnud talle luba ehitusele. Ehitis (kuur) oli seal, ta lihtsalt tegi seal remonti. Hageja nõustaja selgitas kohtule istungil, et ehitis on ebaseaduslik. Tal ei ole juridilist aadressi. Seda kohta ei ole detailplaneeringus. Asjas on Narva linna plaan, mille kohaselt see ehitis ei eksisteeri. Juriidiliselt antud ehitist ei ole olemas. Kuid tegelikult on see püsiv ehitis, kus on maja ja abiruumid ja see on elamiskõlblik. Praegu on vaja otsustada kas anda hagejale luba antud ehitise legaliseerimiseks või lammutada ehitise. Linnavalitsus tegi hagejale 2006 aastal ettekirjutuse, et ruum remondile ei kuulu. Sedusliku alust, mis võimaldab hagi rahuldada, hagejal ei ole. Kohtuistungil jäi kostja volitatud esindaja kirjalikus vastuses toodud vastuväidete juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. Ta selgitas, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ja selle rahuldamiseks ei ole seaduslikku alust. Ta ei saa aru millesest majast on juttu. Hagis ei ole nii faktilisi kui ka seaduslike aluseid. Hageja kinnitas kohtuistungil, et hagejal ei ole seadusliku alust hagi esitamiseks. Pärast ehitise põlemist oli hagejale tehtud ettekirjutus, et ei saa teha ehitustöid ilma ehitusloata. Hageja hakkas ebaseaduslikult ehitama ning linn lõpetas seda. Linn teostas oma järelevalve funktsiooni.
Rahvastiku registri andmetel on hageja elukohaks alates 17.02.1987 kuni 21.11.2001 maja aadressil Narva linn, . ning alates 18.12.2001 kuni käesolevani maja aadressil . Hageja seletuse alusel leiab kohus, et hageja kasutas ehitise ebaseaduslikult ja see ehitise ei olnud eluruumina. See oli kuur ilma aknaid ja mugavusteta. Ta ei oma juridilise aadressi. Ehitise ei ole kantud hoonestuseregistresse ega kinnistusraamatusse. Hageja omavoliliselt, valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõttis. Hageja teab, et tema kasutamisel (valdusel) puudub õiguslik alus. AÕS § 35 lg 2 kohaselt valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus. AÕS § 35 lg 3 kohaselt loetakse valdus heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et puuduvad õiguslikud alused hagi rahuldamiseks. Kohtukulud TsMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus juhindub TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 p 2.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.