Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja hageja nõue Poolte vahel oli sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Esindused AS ning kostja sõlmisid Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu. Hageja esitas

kostjale kokku arved summas 3 321.15 krooni, millest hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata 3 266.33 krooni. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 6 532.65 krooni, millest põhivõlgnevus on 3 266.33 krooni ja viivus on 3 266.32 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 1 110.55 krooni. Kostja vastus Kohtule XXX esitatud vastuses kostja tunnistab hageja nõuet, kuid ei pea võimalikuks selle täitmist, kuna viibib kinnipidamisasutuses veel teadmata aega. Kohtu põhjendused XXX määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust.. Lepingu alusel esitas hageja kostjale arved kogusummas 3 321.15 krooni, millest kostja jättis tasumata 3 266.33 krooni. Kostja ei eita võlgnevust, kuid leiab, et võlgnevuse likvideerimine on raskendatud tema kinnipidamisasutuses viibimise tõttu. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud asjaolu, ei vabanda kohustuse täitmata jätmist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu (s.h. riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 110.55 krooni) täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.