Kohtuasja number
2-06-11321
Otsuse kuupäev
12. aprill 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
VH hagi AHi ) vastu õigussuhte tuvastamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
14.märts 2007
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja vandeadvokaadi abi AS, kostja AH ja kostja esindaja NP
Resolutsioon Tuvastada VH ja AHi vahel võlasuhte olemasolu, mille sisuks on AHi kohustus Sampo Pangast võetud laenu tagastamine summas 200 000 krooni igakuiselt vastavalt koostatud graafikule. Jätta rahuldamata VH nõue võlasuhte olemasolu tuvastamiseks, mille sisuks on AHi kohustus tasuda VH laenulepingu lõpetamise kuupäevaks tasumata laenujääk ning intress laenulepingust VH tuleneva kohustuse täitmiseks. Menetluskulud jätta täielikult kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja VH sõlmis laenulepingu Sampo Pangaga, mille kohaselt sai ta tähtajalise laenu summas 200 000 krooni. Laen oli võetud kostja AHi palvel ning raha kulutas kostja. Kostja on nimetatud laenulepingu kohaselt kaastaotleja. antud kirjaliku kinnitusega tunnistas kostja, et nimetatud laen on võetud kostja huvides ning kohustus vastutama laenu tagasimaksmise eest. Nimetatud kirjalik kinnitus on käsitletav võlatunnistusena võlaõigusseaduse § 30 mõttes. Kostja on täitnud oma võlatunnistuses kirjeldatud kohustust käesoleva ajani. Asja arutamise seisuga moodustab tagastamata laenu jääk ja intressid kokku 174 703 krooni.
Hageja palub tuvastada poolte vahel võlasuhte olemasolu, mille sisuks on AHi kohustus tasuda VH laenulepingu lõpetamise kuupäevaks tasumata laenujääk ning intresse VH ja Sampo Panga vahel sõlmitud laenulepingust VH tuleneva kohustuse täitmiseks. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja on esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Laenusumma oli kantud hageja pangakontole ning hageja käsutas laenusummat. Laen oli võetud mitte kostja palvel vaid selleks, et välja osta korteriomandit AS-lt ning tasuda võlgnevus OÜ-le . Õigussuhted hageja, kostja ja Sampo Panga vahel laenu tagastamise osas on määratud kindlaks poolte vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepinguga. Laenu tagastamise kohustus on hagejal. Laenu tagastamine on tagatud kostja käendusega ja korteriomandile seatud ühishüpoteegiga summas 300 000 krooni. Isegi kui lähtuda sellest, et tegemist on võlatunnistusega, siis laenu tagastamine toimub vastavalt graafikule ning tagastamise tähtaeg lõpeb 2019. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. on AHi poolt allkirjastatud võlatunnistus/võlakiri, mille kohaselt AH võtab enda peale pangas võetud laenu tasumise summas kakssada tuhat Eesti krooni igakuiselt vastavalt graafikule. Võlatunnistus/võlakiri antud endisele abikaasale VH. Kohus leiab, et tulenevalt võlatunnistuse olemusest, ei oma tähtsust laenu- ja käenduslepingust tulenev kohustus panga ees. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping millega lubatakse kohustuse täitmine selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse. Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Selline seisukoht on antud ka Riigikohtu poolt lahendites 3-2-1-1001-04 ja 3-2-1-21-06. VÕS §-s 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele võlasuhte tunnustamise osas vastavalt võlatunnistuse sisule. Võlatunnistusega ei ole kostja võtnud endale kohustust juhuks, kui laenuleping lõpetatakse, tasuda hagejale samaks kuupäevaks tasumata laenujääk ja intressid, mistõttu tuleb selles osas hageja nõue jätta rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas on otstarbekas jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.