2-06-29283/6 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

tagamiseks pooltevahelises elatisraha vaidluses lapsele. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja arestis hageja arvelduskontol 65 000 krooni. Kostja määruskaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2006 määrusega Harju Maakohtu 11.04.2006 hagi tagamise määruse. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et ta ei saanud ligi kolme kuu jooksul kasutada 65 000 krooni, mistõttu venis alaealiste laste majutamiseks mõeldud korteri remont. Korteri remondiks pidi hageja võtma pangast laenu arestitud summa arvel, mille krediidi kulukuse määr on 4,57 % laenusummast. Seoses arvel oleva summa arestimisega pidi hageja planeeritust varem suurendama laenusummat arestitud 65 000 krooni võrra. Arvestades intressimäära 5,29 % aastas, on 65 000 krooni kahekuuline laenuintress 495 krooni. 65 000 krooni arestimine lõi segi kogu senise hageja arvepidamise, kuna see oli suur erakorraline ja ootamatu kulu. See oli šokk, mis halvas mitmeks nädalaks kogu hageja tegevuse, kuna nõue oli hageja arvates ebaõiglane lähtuvalt kostja varasemast lubadusest võtta üldse tagasi elatise hagiavaldus, mille tagamist kostja ootamatult nõudis. Hageja oli lootnud kokkuleppe siduvusele, kuid seoses vara arestimisega pidi hageja oma plaanid ja arvepidamise ümber tegema, mis võttis aega kaks nädalat. Selle aja jooksul ei saanud hageja teha muud, kui koostada määruskaebust ja kirju nii kohtule kui ka justiitsministrile, et oma olukorda selgitada ja raha tagasi saada. Hageja füüsilisest isikust ettevõtjana hindas oma kahenädalase ajakulu ning täiendavate toimingute teostamise väärtuseks 10 000 krooni. Ainuüksi õigusabiteenuse (esindamine ühes kohtuastmes ja määruskaebuse kirjutamine) tellimine advokaadibüroolt oleks maksnud vähemalt 10 000 krooni. Hageja igakuine sissetulek viimases töökohas oli 28 900 krooni, mis on ka käesoleval hetkel hageja töö turuhind. Hagi tagamise ajal I.Tl regulaarne sissetulek puudus, kuna kõik oma tulud oli ta investeerinud ettevõtluse alustamisse ja võtnud ka laenu. Kostja taotletud hagi tagamise abinõu rakendamine kahjustas hageja ettevõtlust ja laenu tagasimaksmise võimet. Hagi tagamisest saadud šokist tõusis hagejal vererõhk ja tekkisid unehäired, kuid ta ei pöördunud arsti poole, sest ettevõtjana tuli kiiresti hakata tegutsema vara aresti alt vabastamiseks ja arestitud varale katteallikate leidmiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja nõue on põhjendamatu ja asjakohatu. Hagi tagamine oli taotluse esitamise ajal põhjendatud, sest I.T ei olnud 2005. a. juunist alates tasunud elatist kahele lapsele (selles vaidlus puudus) ja leidis, et tal on õigus tasaarvestada ühisvara arvelt saadaolev rahaline hüvitis elatise nõudega. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tooksid välja põhjusliku seose väidetavalt tekkinud kahju ja N.T poolt hagi tagamise taotluse esitamise vahel. Laenuleping ja palgatõend on asjakohatud tõendid, mille kostja palus jätta tähelepanuta. Hageja ja Hansapanga vahel 19.01.2006 sõlmitud laenulepingust nähtub, et laenu sihtotstarbeks on elamu renoveerimine. Laen on võetud enne hagi tagamist hageja isiklikuks tarbeks ning sellel puudub igasugune seos Harju Maakohtu 11.04.2006 määrusega. Laenulepingu laenulimiit 31 976 eurot on tunduvalt suurem kui hageja pangakontol arestitud 65 000 krooni. Arusaamatuks jääb, milliseid kriteeriume arvestades on hageja hinnanud 10 000 kroonile kahenädalast ajakulu ja täiendavate toimingute tegemist. Kostja

hinnangul ei ole hageja eelmises töökohas saadud sissetulek 28 900 krooni sobiv tõend, millest lähtuda nõude suuruse määramisel. Hageja ei ole välja toonud aluseid, mis õigustaksid kostja vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist. Hageja asetas end ise olukorda, et tuli töölt ära, seega tegemist oli tema valikuga. Laste ülalpidamiskohustus ei saa olla vanemale üllatuseks, samuti ei ole tõsiseltvõetav, et see põhjustaks hagejale nii moraalseid kannatusi kui ka tervisehäireid. Hagejal puudus hagi tagamise määruse vaidlustamise ajal üldse kindel sissetulek ja ka õigusabi ta ei kasutanud. Kaebuse esitamine iseenesest ei ole nii aja- ja toimingutemahukas. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 22.12.2006 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamisel kaks olulist küsimust: milliste eelduste täitmise korral saab üks isik teiselt kahju hüvitamist nõuda ehk küsimus kahju hüvitamise nõude alusest ja teiseks, milline on kahjuhüvitusnõude sisu, s. t milline kahju millises ulatuses pooltevahelises suhtes hüvitamisele kuulub. Vaidluse lahendamisel lähtus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 391 lg 1 p-s 2 sätestatust, mille kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Antud normi näol on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga, mille korral ei ole vaja tuvastada kostja süüd, s. t tegemist on süüst sõltumatu vastutusega. Küll tuleb tuvastada objektiivne teokoosseis ja selle olemasolu korral õigusvastasus. Objektiivse teokoosseisu tasandil tuleb hagejal tõendada, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Käesoleval juhul tuleb kostja teona arvesse hagi tagamise avalduse esitamine. Normi tõlgendamise teel tuleb leida vastus küsimusele, millistel juhtudel ja millise kahju eest peaks vastutama isik, kelle taotluse alusel on hagi tagatud ja hiljem kõrgema astme kohtu poolt hagi tagamine tühistatud. Kohtumenetlus on isikule riigi poolt garanteeritud võimalus lahendada oma vaidlused tsiviliseeritud moel. Seega ei saa igasugune alusetu hagi tagamine olla aluseks kostja vastutusele. Hagi tagamise taotlusega (tl 3-5) luges kohus tõendatuks, et kostja tugines taotluse esitamisel järgnevatele asjaoludele: hageja (käesolevas menetluses) oli kostjale avaldanud, et ei kavatse elatist maksta ja hoidub sellest kõrvale; hageja ei olnud kandnud laste ülapidamiskulusid alates 2005. a. juunist kuni 2006. a. maini; hageja avaldatud artikliseeriast nähtus, et ta ei ole tööd leidnud ja on pühendunud raamatu kirjutamisele; samas olid hageja kulutused tema enda poolt ajakirjanduses avaldatu kohaselt suured (maasturi ost). TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega ei ole mitte igasugune oma õiguste, sealhulgas tsiviilprotsessiõiguste teostamine igal juhul õigusvastane. Kohus asus seisukohale, et kostja ei rikkunud heas usus toimimise põhimõtet, kui esitas hagi tagamise taotluse tema poolt esiletoodud asjaoludel. Kostja vastutaks hagi

tagamisega tekkinud tagajärgede eest juhul, kui ta oleks loonud hagi tagamise taotluses valemulje tegelikest asjaoludest, midagi varjanud või võltsinud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks kostja seesugune käitumine hagi tagamise taotluse esitamisel. Asjaolu, et kostja oli lubanud varem elatise hagi tagasi võtta, ei puuduta hagi tagamise taotlust kohtule, vaid on pooltevaheliste läbirääkimiste küsimus. Seni, kuni poolte vahel oli kompromiss sõlmimata või elatusraha nõudja ei olnud hagist taganenud või loobunud, ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et elatisevaidlus on lõppenud. Hageja oli oma tegudega (töölt äratulek, regulaarse sissetuleku puudumine, lubadus mitte elatusraha maksta) loonud kostjas põhjendatud kahtluse, et hagi tagamiseta ei ole kohtuotsus täidetav. Asjaolu, et kohus hagi tagas, ei saa olla samuti kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks hageja ees. TsMS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaoludest tulenevalt puudub eeldus kostjalt kahjuhüvitise nõudmiseks, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks analüüsida seda, kas hagejal kahju üldse tekkis ehk hageja kahjunõude sisu. Kuivõrd kohus ei pidanud vajalikuks käsitleda hagejal kahju tekkimist, jättis ta hindamata selle kohta esitatud tõendid: laenulepingu (tl 19-20) ja vastuse teabenõudele (tl 21). Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 22.12.2006 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 000 krooni kahju hüvitamiseks. Apellant palub kohtukulud vastaspoolelt välja mõista. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei analüüsinud esimese astme kohus tõendeid ega seda, kas kahju üldse tekkis, ehk kahju hüvitamise nõude sisu. Kaevatava kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt oli kolm kuud kestnud kirjalikus menetluses asjaolude väljaselgitamine ja tõendite esitamise nõudmine kohtu poolt asjakohatu, kuna otsuse järgi pidi kohtule hagimaterjalide põhjal selge olema hagi rahuldamise võimatus ning sel juhul oleks tulnud keelduda I.T hagi menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale. Seoses täiendavate faktiliste asjaolude ja tõendite selgitamisega tekkis hagejal töö- ja ajakulu ning sellise toimimisviisiga kuritarvitas kohus hageja usaldust ja head usku. Hageja arvates on tema nõue siiski põhjendatud ning kohus oleks pidanud nõude põhjendatust hindama. Hageja tugines nõudes TsMS § 391 lg 1 p-le 1 ja p-le 2, mille kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata, või kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Tallinna Ringkonnakohus on 30.06.2006 määruses tsiviilasjas nr 2-05-19499, millega tühistati I.T suhtes rakendatud hagi tagamise abinõu, tuvastanud hagi tagamise aluste puudumise. Maakohus tõlgendas antud vaidluses ebaõigesti VÕS § 127 lg 2, kuna see sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse ega sisalda norme, mille alusel tekiks kahju hüvitamise nõue. VÕS § 127 kuulub kohaldamisele siis, kui kahju hüvitamise nõude olemasolu on juba kindlaks tehtud (Võlaõigusseadus I. Üldosa. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2006; § 127 kommentaar p 1 ja 4). Seega ei saa kohus teha otsust kahju hüvitamise kohustuse tekkimise osas, kui ta kahju tekkimist ei käsitle.

Vastavalt TsMS § 391 lg 1 p-dele 1 ja 2 oli N.Tl tekkinud kahju hüvitamise kohustus ehk eeldus VÕS § 127 kohaldamiseks. Kohus ei saa VÕS §-le 127 tuginedes seda eeldust kaotada. Kohus on seadust meelevaldselt tõlgendanud ja jätnud tähelepanuta, et kuigi kohtumenetlus on riigi poolt garanteeritud võimalus vaidluste tsiviliseeritud lahendamiseks, kaasneb õigustega ka vastutus (s. t hagi alusetu tagamisega tekitatud kahju tuleb hüvitada). Harju Maakohtul puudub õigus vaidlustada kõrgema astme kohtu lahendit, millega hagi tagamise alusetus on tuvastatud. Sellisel juhul näeb seadus (TsMS § 391 lg 1 p 2) ette hagi tagamist taotlenud isikule kahju hüvitamise kohustuse. Käesoleva tsiviilasja kostja pidi olema teadlik alusetu hagi tagamise taotlemisega kaasnevast vastutusest, kuna teda esindas vandeadvokaat Ü. T ja hagi tagamise eest tuli maksta kautsjonit. TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõte ei saa olla aluseks hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise hagi sisuliseks läbivaatamata jätmiseks. Hea usu põhimõtte järgimine iseenesest ei vabasta kahju tekitamisega seotud vastutusest. Esimese astme kohus on asjassepuutumatult analüüsinud teises tsiviilasjas hagi tagamisega seonduvaid asjaolusid, mis ei ole arutluse esemeks, ja on jätnud uurimata ning hindamata asjaolud ja tõendid, mis on käesoleva hagi aluseks, s. o kahju tekkimist puudutavad asjaolud ja tõendid. Kui kohus oleks lahendanud hageja nõuet ja uurinud hageja esitatud tõendeid ja faktilisi asjaolusid, siis oleks ta jõudnud järeldusele, et kostja (tsiviilasjas nr 2-05-19499 hageja) ei tegutsenud hagi tagamist taotledes heas usus. Kohtu järeldus on alusetu ja meelevaldne, et kostja vastutaks hagi tagamisega tekkinud tagajärgede eest, kui ta oleks loonud hagi tagamise taotluses valemulje tegelikest asjaoludest, midagi varjanud või võltsinud. Selle kohta puudusid kohtul tõendid. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustaja vastuväidete ning toimikus olevate materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Asjas kuulub kohaldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse lõppjäreldusega, kuid leiab, et maakohtu otsuse põhjendav osa tuleb tühistada ja jätta I.T hagi N.T vastu rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Vaidlus puudub selle üle, et kostja taotluse alusel Harju Maakohus 11.04.2006 määrusega arestis hageja pangakonto 65 000 krooni ulatuses. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-5-19499 maakohtu määrus tühistati ning kolleegium asus seisukohale, et hagi tagamise abinõu kohaldamiseks puudus alus. Hageja esitas hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude kostja (tsiviilasjas nr 2-05-19499 hageja) vastu, tuginedes asjaolule, et puudus alus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks. Hagejale on tema väitel tekitatud kahju, mida ta hindab 10 000 kroonile. TsMS § 391 lg 1 p 2 annab poolele õiguse nõuda hagi tagamist taotlenud poolelt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ainuüksi asjaolust, et kõrgema astme kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise abinõu, ei piisa kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Hageja peab põhjendama ja tõendama, et hagi tagamise tagajärjel tekkis tal kahju. Maakohus on hinnanud kostja tegevust hagi tagamise taotluse esitamisel ning asjaolusid, mis tingisid avalduse esitamise, ning asus seisukohale, et N.Tl oli põhjendatud kahtlus, et kostjal (käesolevas asjas hagejal) võib tekkida raskusi elatusraha maksmisega. Apellandi väide on õige, et otsuses toodud põhjendus kostjal kahtluse olemasolu kohta ei oma tähendust, kuivõrd jõustunud ringkonnakohtu määrusega on tuvastatud, et vara arestimiseks puudus alus, mistõttu hageja oli õigustatud kahju olemasolu korral esitama TsMS § 391 lg 1 p 2 alusel kahju hüvitamise nõude. Apellant on põhjendatult kahju hüvitamise nõudes viidanud VÕS §-le 127, mis laieneb kõikidele kahju hüvitamise nõuetele. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kannatanud isikule tema kahju korvamine. Hagi rahuldamata jätmisel tugines esimese astme kohus ekslikult VÕS § 127 lg-le 2, mille kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kolleegium antud seisukohaga ei nõustu, kuivõrd TsMS § 391 eesmärgiks on alusetu hagi tagamise abinõu kohaldamise taotluse esitamise korral taotluse esitanud isiku kohustamine kahju hüvitamiseks, kui esinevad kahju hüvitamise vajalikud eeldused. Seega hageja oli temal kahju olemasolu korral õigustatud esitama alusetu hagi tagamise abinõu kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Nimetatud nõude rahuldamiseks pidi hageja tõendama kahju olemasolu, selle suurust ja põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Apellandi väitel oli ta kahju hüvitamise nõude tõendanud. Maakohus jättis hageja tõendid kahju olemasolu tõendamise osas hindamata, millist puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Tsiviilkolleegium leiab, et toimikus olevad tõendid ei võimalda hagi rahuldada. Kolleegium nõustub apellandiga, et pangaarve arestimine tekitab ebamugavusi ning võib tekitada ka lisakulutusi. Ent kahju olemasolu ja selle suurust peab tõendama hageja. Võlaõigusseadus ei sätesta küll kahju legaaldefinitsiooni, kuid üldistatult võib kahju all mõista igasugust mittevabatahtlikku isikliku või varalise hüve vähenemist. Hageja on tuginenud varalise kahju tekkimisele, mis VÕS § 128 lg 2 kohaselt võib seisneda otseses varalises kahjus, aga ka saamata jäänud tulus. Hageja poolt esiletoodud asjaolud ei võimalda lugeda tal VÕS § 128 lg-te 2-4 mõttes kahju tekkinuks. Hageja põhjendustel oli ta sunnitud suurendama pangalaenu, mille pealt maksis intresse,