Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud ja menetluse käik Võlgnik aktsiaselts xxx (edaspidi AS xxx) on 29.01.2007 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing kantud 30.09.1996 äriregistrisse. Äriühingu tegevusalaks oli lukkude müük paigaldamine ja remont. Konkurentsi kasv aktsiaseltsi tegevusalal tõi kaasa ettenägematuid kulutusi. Alates 2002.a on aktsiaseltsil olnud pidevalt raskusi maksuvõla tasumisega. Viimased neli majandusaastat on lõppenud kahjumiga ning viinud aktsiaseltsi miinusesse. Raskest majanduslikust olukorrast tulenevalt hakkasid töötajad lahkuma, tehes seeläbi majandustegevuse jätkamise võimatuks. 2006.a suvest on aktsiaseltsi majandustegevus sisuliselt seiskunud. Aktsiaseltsil puuduvad vahendid, mille arvelt rahuldada Maksu- ja Tolliameti ning teiste võlausaldajate nõudeid. Täiendavate vahendite hankimine ning tegevuse saneerimine on käesoleval hetkel välistatud. Avalduse esitaja kinnitab, et äriühingu maksejõuetus on alalise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku juhatuse liige välja kuulutada võlgniku pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. 02.02.2007 Harju Maakohtu määrusega algatas kohus AS xxx pankrotimenetluse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase. 26.03.2007 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt on võlgniku puhul tegemist lukkude müügi, paigalduse ja remondiga tegeleva ettevõttega. Ajutise halduri andmetel puuduvad kehtivad töölepingud ja töövõtulepingud ega ka muud siduvad lepingud. Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2006.a suvel. Võlgniku nimel pankrotiavalduse esitanud juhatuse liige xxx ei ole varade nimekirjas märkinud võlgnikul olemasoleva vara väärtust. Pankrotimenetluse käigus on võlgniku juhatuse liige avaldanud, et võlgnikul on vara: kaubik Volkswagen, ehitusaasta 1998.a, reg.märk 851AOX – turuväärtus 15 000 krooni; laojäägid (varud) – lukutarvikud – võimalik turuväärtus teadmata; Nordea pangas avatud kontol 303.28 krooni, mis arestitud põhja maksuja tollikeskuse kasuks; OÜ xxxAVI osa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis ajutise halduri andmete kohaselt ei ole tegutsev ühing, mille võlgnikule kuuluvat osa ei saa lugeda likviidseks varaks; AS-le xxx kuulub enda, so AS xxx 40. aktsiat, mille nimiväärtuseks kokku 40 000 krooni, kuna AS xxx on alaliselt maksejõuetu ning tervendamise väljavaated puuduvad, siis ei ole see likviidne vara. Kokku hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku vara väärtuseks ca 15 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul kokku 1 813 272.92 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et arvestades vara võimalikku väärtust ja kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning puuduvad ka vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur leiab, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Võlgniku poolt kohtule esitatud selgitus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta vastab tegelikkusele. Kõige peamiseks põhjuseks peab nii võlgniku juhatuse liige kui ka ajutine haldur asjaolu, et ettevõtte siseselt tekkisid nii juhatuse liikmete vahel kui ka juhatuse liikmete ja tegevjuhtkonna vahel konfliktid, mida ei

2-07-3713 suudetud lahendada ning osad töötajad lahkusid ettevõttest võttes kaasa võlgniku kliendibaasi ja asusid sisuliselt võlgnikuga samal tegevusalal konkurendina tegutsema loodud firmas Luku Service OÜ. Nimetatud asjaolu suhtes alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud. Võlgnikuga seonduv ja Harju Maakohtu menetluses olev tsiviilasi nr 2-06-5745/21 on lõpetamisel, kuna poolte vahel on saavutatud kohtuväline kokkulepe. Ka võlgniku avalduse alusel alustatud kriminaalmenetlus on lõpetamisel. Kriminaalmenetluse raames ei ole võlgnik esitanud tsiviilhagi. Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmel, aktsionäril tahe ettevõtet saneerida. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineksid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik ei ole korraldanud raamatupidamist vastavuses hea raamatupidamistavaga ja raamatupidamise seadusega, võlgnikul ei olnud esitada ajutisele haldurile pearaamatu/käibeandmiku väljatrükke, bilansse, kasumiaruandeid ega rahavoogude aruandeid. Ka raamatupidamise algdokumentatsioon ei olnud täiskomplektne, just 2006.a majandusaastat puudutavas osas. 2005.a majandusaasta raamatupidamise algdokumentatsioon on esialgse hinnangu kohaselt täielikult olemas. Võlgnik võimaldas tutvuda ajutisel halduril olemasoleva võlgniku raamatupidamise algdokumentatsiooniga ning tutvutud materjalide pinnalt ei tuvastanud ajutine haldur, et esineks tagasivõitmise ega tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad vahendid raamatupidamise vastavusse viimiseks seaduses nõutud sätetega. Ajutise halduri tööperioodil leidis tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad juhtimisvea tunnused – võlgnikku ei likvideeritud õigeaegselt ning raamatupidamisdokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Võlgniku 2005.a majandusaasta aruandest tuleneb, et võlgniku omakapital ei vastanud nõuetele seisuga 31.12.2005. Arvestades eeltoodut leiab ajutine haldur, et kui ei ilmne mingeid täiendavaid andmeid ega asjaolusid, mis ei ole ajutisele haldurile momendil teada, siis lõppkokkuvõttes ei saa käesoleval hetkel väita, et võlgniku juhatuse liige oleks toime pannud juhtimisvea pankrotiseaduse mõttes, s.o kahju tekitamine ei ole leidnud tuvastamist. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et võlgniku poolt oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku poolt varasem pankrotiavalduse esitamine ei oleks väga suure tõenäosusega tekitanud olukorda, kus võlausaldajatel oleksid paremad võimalused oma nõuete realiseerimiseks, maksuvõlg oleks olnud üksnes väiksem maksuintresside võrra. Ajutise halduri arvamuse kohaselt puuduvad hetkel vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Vaatamata asjaolule, et ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul on suhteliselt likviidne vara – kaubik Volkswagen, ehitusaasta 1998.a – turuväärtusega ca 15 000 krooni, ei saa arvestada, et nimetatud vara realiseerimisest laekuva summa arvelt on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Nimelt on kõnesolevale sõidukile seatud võõrandamise keelumärked enne pankrotimenetluse algust esmalt 30.10.2006 Põhja Maksu-ja tollikeskuse kasuks maksuvõla katteks ning 13.12.2006 kohtutäitur Priit Petteri poolt Remet Remondi OÜ nõude katteks, mille aluseks ka aruandele lisatud kohtuotsus. Ka pangakontol olevad vahendid on pankrotimenetluse eelselt arestitud Põhja maksu-ja tollikeskuse kasuks. Seega juhul kui võlgniku suhtes algatatud pankrotimenetlus raugeb, siis jätkuvad pankrotimenetluse eelselt maksu-ja tolliameti poolt algatatud sissenõudmise menetlus (sundtäitmine) ja OÜ Remet Remondi avalduse alusel algatatud täitemenetlus ning võlgniku likvideerijal ei ole õigust realiseerida olemasolevat vara ning kõik võlgnikul olemasolev vara realiseerimisest laekuvad summad kuuluvad väljamaksmisele otse võlgniku võlausaldajatele,

2-07-3713 kelle kasuks on pankrotimenetluse eelselt seatud vara võõrandamise keelumärked/arestitud vara. Juhul kui võlgniku pankrot kuulutatakse välja, siis on võimalus halduril realiseerida kõnesolev võlgnikule kuuluv kaubik ning sellest laekuva võimaliku 15 000 krooni arvelt on võimalik katta osaliselt ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud, kuid pankrotimenetluse kuludeks kindlasti vahendeid ei jätku. Sellest tulenevalt on ajutise halduri arvamuse kohaselt võimalik võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamine üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Arvestades asjaolu, et võlgnik on korraldanud raamatupidamist ebarahuldavalt ning võlgniku majandustulemustest ülevaate saamiseks on tarvilik läbi viia raamatupidamise erikontroll, mille raames sisuliselt tuleb kõik raamatupidamise algdokumendid kirjendada ükshaaval, siis ajutise halduri arvamuse kohaselt on vajalik pankrotimenetluse läbiviimiseks ca 60 000 krooni. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on teatanud, et ei soovi maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks.

II Kohtuistung 27.03.2007 toimunud kohtuistungil jäid võlgniku esindajad pankrotiavalduse juurde ja palusid, et kohus kuulutaks välja AS xxx pankroti. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine pankrotihaldur palus välja mõista tema ülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 3 633.65 krooni ja tasu 14 150 krooni.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.

2-07-3713

Võlgnik AS xxx on 29.01.2007 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt tõi konkurentsi kasv võlgniku tegevusalal kaasa ettenägematuid kulutusi. Alates 2002.a on aktsiaseltsil olnud pidevalt raskusi maksuvõla tasumisega. Viimased neli majandusaastat on lõppenud kahjumiga ning viinud aktsiaseltsi miinusesse. Raskest majanduslikust olukorrast tulenevalt hakkasid töötajad lahkuma, tehes seeläbi majandustegevuse jätkamise võimatuks. 2006.a suvest on aktsiaseltsi majandustegevus sisuliselt seiskunud. Aktsiaseltsil puuduvad vahendid, mille arvelt rahuldada Maksu- ja Tolliameti ning teiste võlausaldajate nõudeid. Täiendavate vahendite hankimine ning tegevuse saneerimine on välistatud. Avalduse esitaja kinnitab, et äriühingu maksejõuetus on alalise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse esitanud pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara ca 15 000 krooni, võlgnikul on kohustusi kokku summas 1 813 272.92 krooni. Arvestades võlgniku vara väärtust ja kohustuste suurusi, ei ole võlgniku vara arvelt võimalik rahuldada ei võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes oktoobris 2006.a suvest. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikmete seletused, ajutise pankrotihalduri aruanne, võlgniku 2005.a majandusaasta aruanne, maksusaldode väljavõtted – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri tööperioodil leidis tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad juhtimisvea tunnused – võlgnikku ei likvideeritud õigeaegselt ning raamatupidamisdokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Võlgniku 2005.a majandusaasta aruandest tuleneb, et võlgniku omakapital ei vastanud nõuetele seisuga 31.12.2005. Arvates võlgniku faktilise majandustegevuse lõppemisest 2006.a suvel kuni pankrotiavalduse esitamiseni on võlgniku kohustused suurenenud maksuintresside ja viiviste võrra AS Hansapank ees. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on teinud järelepärimise võlausaldajatele selle kohta, kas võlausaldajad soovivad maksta kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on teatanud, et nad ei nõustu pankrotimenetluse rahastamisega. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja AS xxx võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb AS xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.