Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus leidis Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 8322,52 krooni, millest 4161,26 krooni on põhivõlg ja 4161,26 krooni on viivised, samuti palus jätta kostja kanda meneltuskulud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati vastamata jätmise tagajärgedest, sh tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest. Meneltusse võtmise määrus ja hagimaterjal on kostjale kätte toimetatud kooskõlas TsMS § 322 lg 1 kui tema eluruumis elavale isikule (ema), milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega mida kinnitab kohtutoimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. VÕS RakS 12 lg 1 järgi kohaldatakse alates 01.07.02 kestvuslepingutele võlaõigusseadust ning lg 2 järgi kohaldatakse varekkindu asjaolule senikehtinud seadust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Samuti tulu kuni 30.06.2002 kehtinu TsK § 173 lg 1, § 174 järgi lepinguid täita ja ühepoolne lepingu täitmata jätmine ei olnud lubatud ning TsK § 190 lg 1, § 191 lg 1 järgi võidi kohustust tagada viivisega, mida võis kohaldada eriti täitmisega viivitamise puhul. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja võlgneb hagejale 8322,52 krooni. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.