Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-13360

fikseeritud tööde mitteteostamise põhjusel ning seega on ka arve esitatud aluseta. Hageja on tellinud kostja pretensioonidest tingituna täiendavad selgitused ka hoone projekteerijalt Ü K . Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud hinna alandamise avaldusega ning palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 24 238 krooni koos viivistega vastavalt lepingu punktile 12.10 põhjendamatu maksetega viivitamise korral 0,1 % päevas alates summana 18 631,87 krooni, kuna kostja on rikkunud pahatahtlikult lepingut ja kohtukulud palub jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista, kuna poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud töödest jättis hageja osa tegemata. Kostja juhtis hageja tähelepanu korduvalt hageja poolt teostamata töödele, kuid tulutult. Kostja esitas vastavalt VÕS § 112 alusel hagejale hinna alandamise avalduse, millele hageja pole vastanud ega seda vaidlustanud, mis alusel võis eeldada, et hageja on seda aktsepteerinud. Samuti leiab kostja, et hagi on esitatud hea usu ja mõistlikkuse piire ületades, kuna hageja pole 16 kuu jooksul kostjaga nimetatud nõude osas ühendust võtnud. Samuti on viivisenõue vastuolus poolte vahel sõlmitud lepinguga, mille punkt 12.10 määrab ära ka asjaolu, et viivised ei tohi ületada rohkem kui 20% viivitatud summast. Kostja on seisukohal, et hageja pole pooltevahelist lepingut täitnud nõuetekohaselt, on ühepoolselt muutnud lepingutingimusi ja/või jätnud tegemata kokkulepitud töid. Hageja ei ole paigaldanud ümber maja vundamendi soojustust, ei ole ehitanud pesuruumi-WC ja leiliruumi vahele kiviseina, katuse horisontaalosa soojustus on vale, pesuruumi ei ole paigaldanud ühte trappi, välisseintel olevat kipsplaati ei ole töödeldud niiskustõkkega, ematala toetavad puitpostid on deformeerunud ja väändes ning muud avalduses fikseeritud tööd, mis pole tehtud vastavuses lepinguga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid ehituse töövõtulepingu (edaspidi leping) ning leping on kehtiv. Pooled vaidlevad töövõtulepingu järgi makstava tasu suuruse üle. Asja lahendamiseks on oluline välja selgitada, kas hageja teostas kokkulepitud tööd kvaliteetselt ning kas kostjal oli õigus nõuda hinna alandamist. Kohtule esitatud lepingust, selle lisast 1 ja lepingule lisatud projektdokumentatsioonist nähtub, et pooled leppisid kokku, et hageja ehitab kostjale elumaja pakett D ning lisaks paigaldab hageja veel V katuseaknad, elektripõrandakütte pesuruumi ja sauna. Lepingu lisas 1 on pooled kokku leppinud ka tööde teostamise ajakava ning maksegraafiku. Lisas 1 on lühidalt antud ka majaelementide kirjeldus. Tööde kvaliteedi kohta on pooled lepingu p 2.2 ja p 4.1.14 kokku leppinud, et tööd tuleb teostada vastavalt lepingule ja heale ehitustavale. Lepingu osaks on ka lepingu lisad ning projektdokumentatsioon. Leping ei kirjelda ehituse kvaliteeti. Lepingu lisa 1 annab lühida loetelu maja elementidest ja kasutatavatest materjalidest. Kõige detailsema kirjelduse kasutatavate materjalide kohta annab projektdokumentatsioon. Järelikult pidi tööde kvaliteet vastama eelkõige projektdokumentatsioonis kirjeldatule, kuid see ei välista, et tööde kvaliteet peab vastama ka VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestatud tavalistele omadustele. Ka ehitusseaduse § 3 lg 1 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt. Kohus asub seisukohale, et elumaja tavaliste omadustele hinnangu andmisel ja hea ehitustava määramisel võib aluseks võtta Eestis tavana kasutusel olevat Soome ehitusstandardit RYL, sest Eesti ja Soome klimaatilised tingimused ning ka kultuurilised aursaamad elumaja vajalikest omadustest on sarnased.

Lk 2 (3)

2-06-13360

Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtub, et vaegtööna tuleb käsitleda niiskustõkke puudumist ning kandepostide puit on ebakvaliteetne, mis võib vähendada kandetarindite kasutusiga. Kohus leiab, et töö tavalise omadusena tuleb käsitleda ka selle säilivust ajas, seda eriti ehitise puhul, arvestades ehitise valmimisele ja hilisemale korrashoiule tehtavat rahalist kulutust ja ehitise eesmärki (püsiv eluase). Muus osas ei loe ekspert hageja poolt tegemata jäetud töid (trapp) või projektist erinevalt tehtud töid (katuseala horisontaalse soojustuse koostis) vaegtöödeks, mis tähendab, et tööd vastasid tavalistele omadustele. Asjaolu, et arhitekti poolt esitatud selgituste järgi ei ole niiskustõkke olemasolu vajalik, ei ole kohtuasjas määrav. Lisaks tavalistele omadustele peab asjal olema ka poolte poolt kokkulepitud omadused. Projektis on ette nähtud niiskustõkke paigaldamine eluruumidesse, järelikult on selle tööga hinna määramisel arvestatud ning kostjal on õigus nõuda niiskustõkke olemasolu ning arhitekti hilisemad selgitused selle kohta, et majal on tavalised omadused olemas ka kokkulepitud töid tegemata, ei saa olla argumendiks töö tegemata jätmisel, kui selles on kokku lepitud. Kohus asub seisukohale, et hageja ei teostanud kõiki töid vastavalt heale ehitustavale ja poolte poolt lepingus kokkulepitud kvaliteedile. Pooled ei vaidle selle üle, et töö valmis ning hageja esitas kostjale arve viimase etapi maksumuse tasumiseks Kostja on esitanud hagejale pretensioonid töö kvaliteedi kohta ja teinud hagejale hinna alandamise avalduse. Kohus leiab, et töö kvaliteedi osas on esitatud pretensioonid ja hinna alandamise taotlus vastavalt VÕS § 644 lg 1 sätestatule mõistliku aja jooksul pärast töö valmimist. Kohtumenetluse käigus ega ka hagejale esitatud avalduses ei ole kostja põhjendanud, miks ta on hinda alandanud 30 000 krooni võrra. Ka poolte vahelises lepingus ei ole fikseeritud paigaldatava niiskustõkke hinda. Pooled ei ole välja toonud ka ebakvaliteetse puidu kasutamise tekkinud võimalikku kahju suurust. Kohus leiab, et vaegtööde ja ebakvaliteetse ehitusmaterjali kasutamisest tulenevaid tagajärgi ei ole võimalik konkreetselt rahaliselt hinnata. Hinna alandamisel tuleb lähtud VÕS § 112 alusel lähtuda kohustuse mittenõuetekohase täimise väärtusest. VÕS § 108 lg 8 järgi võib kohustuse täitmise nõude asendada kahju hüvitamise nõudega, seega leiab kohus, et ka hinna alandamisel tuleb lähtuda kahju hüvitamise kohta sätestatust. Kostja on hinda alandanud 30 000 krooni võrra, mis on ligikaudu 3,4 % kogu tööde maksumusest. Hageja põhinõue on ligikaudu 2,7 % kogu tööde maksumusest. Kohus leiab, et 2,7 % osas tööde eest tasumata jätmine on mõistlik hind tegemata töödele ja puitkonstruktsioonide ebakvaliteetsusele, arvestades kogu ehitise maksumust ja puitkonstruktsioonide pikaajalisust ning nende väljavahetamise keerukust. Menetluskulud, milleks on ekspertiisitasu ja riigilõiv, jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kai Härmand Kohtunik

Lk 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.