Tsiviilasi nr 2-06-2374
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 10.aprillil 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
AN’i hagi AS-i vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
20.märtsil 2007 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja kostja esindajad AS ja AL
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista AS-lt välja AN ́i kasuks kindlustushüvitisena 455 115.00 (nelisada viiskümmend viis tuhat ükssada viisteist) krooni ja viivisvõlgnevusena 104 175.82 (ükssada neli tuhat ükssada seitsekümmend viis krooni 82 senti) krooni. Kostja kohtukulud jäävad kostja kanda. Hageja kohtukulud jäävad 77% ulatuses kostja kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt toimus kella 18.00 paiku Riia-Tallinna mnt Läti Vabariigi territooriumil liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kannatada hageja sõiduauto Avariist teatati koheselt politseile ja kirjalikult AS-ile (edaspidi kostja). AN (edaspidi hageja) täitis kõik
kindlustuslepinguga ettenähtud tingimused ja kohustused. Vastavalt Rajooni politsei teatele ja politseiinspektsiooni määrusele oli liiklusõnnetuses süüdi teise sõiduauto autojuht J S . Hageja liikluseeskirju ei rikkunud ja tegi kõik, et avariid vältida. Hageja ja JS autod olid kindlustatud Läti liikluskindlusega. Peale auto ülevaatust toimetati see tõstukiga Tallinnasse. Volvo oli kindlustatud , kes keeldus teostatud ekspertiisi alusel hagejale kahju hüvitamast ja soovitas hagejal pöörduda kostja poole. Hageja esitas ekspertiisi kohta kaebuse ja Liikluskorralduse büroo otsustas, et eksperdi arvamus ei vasta tõele ja see pole Liikluskorralduse büroo poolt kinnitatud. Eeltoodu alusel on ekspertiisi tulemused tühistatud. pole nimetatut vaidlustanud. Hageja on seisukohal, et kostja peab auto terves ulatuses uue sõiduki hinnaga välja ostma ja edaspidi omal soovil, regressi korras, pöörduma Läti poole. Hageja on kostjale esitanud kõik vajalikud dokumendid. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 522 900.00 krooni ja viivise summas 200 322.90 krooni, kokku 723 222.99 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäid hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja on keeldunud hagejale kahju hüvitamast hageja poolt esitatud puuduliku informatsiooni tõttu ja kuna hageja ületas õnnetuse hetkel lubatud liikumiskiirust vähemalt 40 km/h. Hageja väide, et Liikluskorralduse büroo on ekspertiisi tulemused tühistanud, ei vasta tõele. Nimetatud büroo jättis oma otsusega üksnes ekspertiisi järeldusotsuse kinnitamata, kuna eksperdi järeldusotsus ei ole õigesti käsitlenud sõiduki juhi tegevuse vastavust liikluseeskirja nõuetele. Ekspertiisi tulemused ei ole tühistatud ja ekspertiisi kohaselt oli liiklusõnnetuses 100 % süüdi hageja. Hageja väide, et ta ei ole liikluseeskirju rikkunud on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei nõustu ka hageja poolt nõutud hüvitise suurusega. Hüvitamisele kuuluks üksnes sõiduki turuhind liiklusõnnetuse ajal, mitte sõiduki ostuhind uuena, kuna sõiduki läbisõit oli õnnetuse hetkeks 16 000 km. Samuti puudub kostjal tagasinõudeõigus . Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Sisulisel kohtuistungil jäid kostja esindajad esitatud seisukohtade juurde ja lisasid, et hageja väide nagu oleks kostja maksmisega viivituses, on asjakohatu ja tuleks jätta tähelepanuta. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistaja N Š ütlused ning eksperdi JM arvamuse ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt.
kiiruseni 93,6 km/h; liiklusõnnetust kajastavates materjalides ei ole enne kokkupõrke kohta fikseeritud sõiduki liikumise- ega pidurdusjälgi ning sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et pidurdusjälgi näha ei ole; kohtuistungil selgitas ekspert täiendavalt, et lähtus arvamuse andmisel talle esitatud objektiivsetest algandmetest (nähtusid politsei materjalidest) ega tohigi hinnata isikute subjektiivseid selgitusi; sõiduki pidurdamisest 44 m enne kokkupõrget avariiliselt („pidur põhja“) pidid igal juhul jääma pidurdusjäljed; pidurdusjälgi ei jää ekspluatatsioonilisel pidurdamisel (sõidukiiruse rahulikul vähendamisel); 6) tunnistaja N.Š , kes viibis liiklusõnnetuse toimumise ajal hageja sõidukis, ütlused (t lk 227-228), mille kohaselt ta teab, et mõni aeg enne õnnetuse toimumist pani hageja peale kiiruskontrolli 90 km/h, kuna vastusõitev auto andis märku politseist tee ääres; õnnetuses osalenud Volvot nägid nad 200-300 m kauguselt, umbes 100 m hiljem keeras Volvo bussipeatusest välja samale sõidureale, kus liikus hageja; hageja püüdis Volvost vastassuunavööndi kaudu mööda sõita, kuid Volvo tegi vasakpöörde ja toimus kokkupõrge; pidurdamist või kiiruse lisamist hageja poolt tunnistaja ei mäleta. Nimetatud tõendite hindamisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lõikest 1, mille kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavasisulised pooltevahelised kokkulepped antud asjas puuduvad. Ükski neist tõenditest ei kinnita mingilgi määral kostja seisukohta nagu oleks hageja poolt liiklusõnnetuse toimumisel oluliselt rikutud liikluseeskirju. Kohtul puuduvad tõendid õnnetuses osalenud ja selle toimumises politsei poolt süüdi tunnistatud Volvo juhi poolt politseimääruse vaidlustamisest. Seega saab järeldada, et ka teine osalenu nõustus politsei seisukohaga süüdlase isiku tuvastamisel. Ka puudub kohtul igasugune alus kahelda politsei poolt koostatud sündmuskoha protokolli ja selles sisalduva skeemi õigsuses. Protokoll on mõlema osalenu poolt allkirjastatud, mis veelkordselt annab kohtule kindluse selles fikseeritu vastavusest tegelikkusele. Politsei poolt ei fikseeritud hageja sõiduki pidurdusjälgi. Puuduvad igasugused objektiivsed tõendid, millede alusel saaks asuda seisukohale, et tegelikkuses need jäljed seal siiski olid ning et hageja tegelikkuses pidurdas avariiliselt. Vastavalt kohtueksperdi selgitustele ekspluatatsiooniline (aeglane) pidurdamine ilmselt kõne alla tulla ei saa. Lisaks on hageja juba õnnetuse toimumisest alates (taotlus Balvale) ja ka kohtumenetluses kinnitanud, et sõidukil oli sisse lülitatud kiirusekontroll 90 km/h. Ainsaks tõendiks, mille alusel saaks kohtul kujuneda arusaam eelpool kirjeldatud tõenditest erinevast olukorrast, on poolt tellitud Mehaanikaekspertiiside Keskuse peaeksperdi poolt antud arvamus (akt nr 03-12-04 17.12.2003 t lk 64-75, tõlge t lk 52-63). Nimetatud arvamuse kohaselt oli hageja poolt juhitud sõiduki liikumiskiirus liiklusõnnetuse hetkel üle 130 km/h. Samuti nähtub aktist, et arvamuse kujundamiseks tehtud dünaamilistes arvutustes kasutas ekspert hageja seletust B kindlustusfirmale, mille kohaselt alustas ta pidurdamist enne bussipeatuse juures oleva teelaienduse algust. Lisaks kasutas ka teise osalenud sõidukijuhi seletust liikluspolitseile, mille kohaselt olla hageja öelnud, et sõitis kiirusega 110 km/h. Kohus ei võta nimetatud akti veenva tõendina kohtumenetluses arvesse järgmistel põhjustel: 1) selle õigsust ei ole kinnitanud L VR vastava ala pädev organ, see on Läti VR Liiklusbüroo. Nimetatud organi seisukoha nr 04-23.49/348 26.04.2004 (t lk 78-79, tõlge lk 76-77) kohaselt analüüsis ekspertiisi L VR Liiklusbüroo nõukogu määruse alusel tegutsev liiklusõnnetuse asjaolude uurimise ja liiklustrassoloogia ekspertide komisjon ning leidis, et eksperdi järeldusotsuses ei ole õigesti käsitletud hageja tegevuse vastavust liikluseeskirjade nõuetele ja seetõttu tuleb jätta eksperdi arvamus kinnitamata;
2) järeldusotsuseni on jõutud arvestades muuhulgas õnnetuses osalenud teise sõidukijuhi väidet nagu oleks hageja ise sündmuskohal öelnud, et sõitis kiirusega 110 km/h. Tegemist on ilmselt subjektiivse alusega, mida ükski kohtumenetluses uuritud tõend ei kinnita. Ka on ekspert võtnud arvutuste tegemisel üheks aluseks hageja väidetava seletuse kindlustusfirmale B selle kohta, et enne õnnetuse toimumist ta alustas pidurdamist. Kohtule esitatud nimetatud taotlusest selline väide ei nähtu (t lk 18-19). Hageja selgituste kohaselt ei ole ta pidurdamist kunagi väitnud, vaid kasutas seletuses venekeelset sõna „pritormoziv“, mis ei ole oma tähenduselt samane sõnaga „tormoziv“. Kohus nõustub hageja lingvistilise selgitusega ja vastavalt kohtu vandetõlkide selgitustele tähendab esimene neist „kerget pidurile vajutamist“, teine aga „pidurdamist“. Sõna „pritormoziv“ kasutamist tõendab hageja venekeelne seletuskiri politseile (t lk 106); 3) Eesti kohtueksperdi arvamus ei kinnita Läti spetsialisti arvamust. Vastavalt KEKK-i põhimäärusele on nimetatud asutuse näol tegemist Politseiameti halduses oleva valitsusasutusega, milline oma ülesannete täitmisel esindab riiki (põhimääruse § 1). Nimetatud asutuses antakse eksperdiarvamuse andmise õigus (iseseisev allkirjaõigus) vastava kvalifikatsioonikomisjoni otsusega ja KEKK-i juhi käskkirjaga omistatakse kohtueksperdi staatus vaid isikule, kes vastab kohtuekspertiisi seaduses sätestatud nõuetele ning kel on eksperdiarvamuse andmise õigus. Seega on nimetatud asutuse ekspertide näol tegemist kohtu jaoks aktsepteeritud spetsialistidega, kellede arvamuse ümber lükkamiseks on reeglina vajalik kohtule esitada väga veenvad tõendid. Antud menetluses sellised ei esitatud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et Läti spetsialisti näol oleks tegemist kohtueksperdiga Eesti seadusandluse mõistes või et oleks mingil muul moel tõendatud tema sõltumatus ekspertiisi tellinud kindlustusäriühingust.
3) 7.2.5, mille kohaselt ostab kindlustusandja sõiduki välja samalaadse uue sõiduki hinnaga, kui on täidetud järgmised tingimused --- sõiduk on olnud ainult ühe omaniku omandis, liisingfirmale kuuluva sõiduki korral ühe kindlustusvõtja valduses ning auto on kindlustatud alates sellest ajast, kui see esitati esimest korda Eesti VR ARK-s registreerimisele; sõiduki registris oleku aeg on mitte üle kuue kuu; läbisõit ei ületa 15 000 km; hinnanguline remondikulude summa või kahju suurus on üle 50% uue sõiduki hinnast; 4) 7.2.6, mille kohaselt on hüvitise suuruseks kindlustustingimuste alusel hüvitatav otsene varaline kahju, millest on maha arvatud kindlustuspoliisile märgitud omavastutus. Lisaks lähtub kohus konkreetse kindlustussertifikaadi (t lk 32-33) punktidest 9 ja 7, millede kohaselt oli hageja põhiomavastutus 3000.00 krooni ning kindlustuskaitse kehtis territoriaalselt lisaks Eestile ka rohelise kaardi riikides ja Leedus. Nimetatud poolte vahel lepingu sõlmimisel kokkulepitud tingimuste alusel nõustub kohus kostja seisukohaga, et hüvitise suuruse arvestamisel ei saa lähtuda konkreetse sõiduki soetamishinnast, vaid tuleb lähtuda turuhinnast liiklusõnnetuse toimumise ajahetkel, ning et rakendamisele kuulub ühekordne omavastutus. Hageja poolt kostjale 11.08.2003 esitatud hüvitistaotluses (t lk 51) ja samal päeval Läti kindlustusäriühinguile Balva esitatud samasisulises taotluses (t lk 18-19) on hageja omakäeliselt märkinud kahjustatud sõiduki läbisõiduks 16 000 km. Sama taotluse allkirjastamisega on hageja ühtlasi ka kinnitanud, et kõik selles toodud andmed vastavad tõele. Muid tõendeid konkreetse sõiduki läbisõidu kohta liiklusõnnetuse hetkel kohtule ei esitatud. Seega on tõendatud, et kindlustatud sõiduki läbisõit õnnetuse hetkel ületas 15 000 km ja et sellest tulenevalt ei ole täidetud üks Tingimuste punktis 7.2.5 kokkulepitud tingimustest uue samalaadse sõiduki hinna väljamaksmiseks hüvitisena. Vastavalt punkti sõnastusele on aga nõutav kõigi nelja tingimuse üheaegne esinemine. Sõiduki turuhinna määramiseks kumbki osapool eksperdi abi ei taotlenud ega ei esitatud ka muid tõendeid selle määramiseks. Küll aga arvestab kohus turuhinna määramisel üldiselt teadaolevat asjaolu uue sõiduki turuhinna võrreldes ostuhinnaga (tõendatud AS arvega , t lk 116) umbes 10%-lisest alanemisest juba ainuüksi müügisalongist väljasõidul. Arvestades lisaks ka vastavalt Tingimuste punktis 7.2.1 kokkulepitule sõiduki kasutusaega (neli kuud) on kohtu arvates mõistlik kostja seisukoht turuhinna määramiseks arvata ostuhinnast maha 15%. Omavastutusena tuleb sõiduki turuväärtusest arvestada maha vastavalt sertifikaadi punktidele 7 ja 9 ühekordne omavastutus 3000.00 krooni. Hageja poolt viidatud Eritingimuste punkt 7.5.3 ja sellest tulenev kolmekordne omavastutuse määr on vastavalt tingimuse sõnastusele rakendatav SRÜ riikide Euroopa osas. L VR üldiselt teadaolevalt ei kuulu SRÜ riikide hulka. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kindlustushüvisena 531 900.00 – 15% 531 900.00-st – 3000.00 = 455 115.00 krooni.
hüvitisotsuse tegi kostja 07.02.2005 põhjusel, et talle oli esitatud puudulik info, mille põhjal ei olnud võimalik hüvitamise kohustust välja selgitada. Otsusest nähtub, et kindlustusvõtja oli eelnevalt pöördunud kirja teel poole materjalide saamiseks, kuid neile 20.07.2004 saabunud vastuse (t lk 84) kohaselt keeldus firma kostjale materjale esitamast. Kuna samas vastuses oli teatatud, et materjalidega võimaldatakse tutvuda sõiduki kasutajal ja omanikul, siis tegi kindlustusandja vastavad järelepärimised (ka korduvad) nimetatud isikutele, kuid täiendavaid materjale ei esitatud. Muuhulgas oli kindlustusvõtjale esitamata ka kindlustusfirma Baltikums kirjas 28.06.2004 sõiduki omanikule viidatud ekspertiisiakt. Samas on hageja poolt kohtule esitatud tema avaldus 07.10.2004 (t lk 20) ja viimase vastus 03.11.2004 (t lk 21). Nimetatud tõenditest nähtub, et vastuseks hageja avaldusele väljastada talle tema ja teise osalenu seletused, sündmuskoha ülevaatuse protokoll, liiklusbüroo vastus ja ekspertiisiakt, teatati talle, et B hoiab juba sidet Seesamiga ning et nende poolt on saadud liiklusõnnetuse materjalide nõue Seesamilt. Teisest hüvitisotsusest 02.01.2006 nähtub, et kindlustusandja sai Läti ekspertiisiakti kätte peale hageja poolt kindlustuse vahekohtule kaebuse esitamist ja sel teel, et võeti veelkordselt ühendust ning Riias kohapeal käies saadi koopia lätlaste otsuse aluseks olevast ekspertiisist. Lisaks on kohtule esitatud veel järgmised tõendid, millised tõendavad poolte ja sõiduki omaniku toiminguid peale hageja poolt esitatud hüvitistaotlust: 1) kostja nõudekirjad hagejale 03.08.2004 ja (t lk 85, 87); 2) hageja teated kostjale (t lk 86, 88); 3) sõiduki omaniku nõudekiri 09.12.2004 (t lk 89) ja vastus sellele 21.12.2004, milles keelduti materjalide ärakirjade väljastamisest, kuid teatati, et neid on võimalik saada Riias kohapeal. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et konkreetse kahjujuhtumi kohtueelsel menetlemisel oli tegemist erandliku olukorraga, milline tulenes liiklusõnnetuse menetlemisega seotud Läti kindlustusfirma soovimatusest teostada koostööd kostja, hageja ja sõidukiomanikuga (ei väljastanud vastavate nõudekirjade alusel vajalike materjalide ärakirju). Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et kindlustusandja tegeles kahjujuhtumi määramiseks vajalike andmete ja dokumentide kogumisega. Samas ei nähtu esitatud materjalidest, mis takistas kostjal enne esimese hüvitamisotsuse tegemist võtta ette toimingud, millised tehti peale vahekohtule esitatud hageja kaebuse saamist ja milliste tulemusena saadi Lätist otsustamiseks vajalik ekspertiisiakt. Seega on kohus seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on kostjalt viivise välja mõistmine perioodi eest alates esimese keelduva otsuse vormistamisest, see on alates . Hageja on viivise nõude esitanud seisuga 12.03.2007. Seega tuleb võtta viivise arvestamisel aluseks 763 viivitatud päeva ning viivis 0,03% päevas perioodi kuni eest moodustab 104 175.82 krooni.
Imbi Sidok (allkiri)
kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.