Võlaõigus › Kompromissilepingud

2-16-127591

Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Hageja nõue ja seisukohad Xxxx esitas 24.11.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult, FIE Xxxx500 euro saamiseks. Kohus tegi 30.11.2016 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.01.2017 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 04.01.2017 määrusega kohustas kohus Xxxx esitama põhistatud hagiavalduse. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 24.07.2016 Tallinn-Paldiski mnt 18. kilomeetril liiklusõnnetus, kus hagejale kuuluv sõiduauto Audi A4 registreerimisnumbriga xxxx sõitis otsa kostjale kuuluvale veisele. Veise number on hagejale teadmata (üks karjast). Liiklusõnnetus on fikseeritud Politsei- ja Piirivalveameti poolt, juhtum nr 3110,16,099268. Auto sai kokkupõrkest tugevasti kahjustada. Pooled leppisid kokku, et auto taastamiseks maksab kostja hagejale hüvitist summas 2 000 eurot. Kompromisskokkulepe on sõlmitud 18.08.2016 Sauel. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hüvitise kahe osamaksena, millest esimese osamakse tähtaeg oli 19.08.2016 ja teise osamakse tähtaeg 15.09.2016. Kostja on kokkuleppe kohaselt tasunud hagejale 19.08.2016 osamakse 1 000 eurot ja teisest osamaksest 20.09.2016 500 eurot. Ülejäänud summat kostja hagejale ei tasunud. Hageja on püüdnud kostjaga suhelda, et lahendada ülejäänud osamakse tasumise küsimus, kuid kostja pole sellele vaatamata kokkulepitud hüvitist täies ulatuses tasunud. Hageja on tasumata summalt arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-16-127591 Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 500 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 11.90 eurot ja täiendava viivise 0,02% põhivõlalt päevas alates 13.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 24.04.2017 esitas hageja kohtule avalduse hagist osaliseks loobumiseks seoses sellega, et kostja tasus 05.04.2017 hagejale põhinõude 500 eurot. Hageja soovib menetluse jätkamist viiviste ja menetluskulude väljamõistmiseks.

II Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet põhivõla 500 euro osas. Kostja möönab, et maksis kompromisskokkuleppes kokku lepitud summast 2/3 ära, kuid siis tekkis tal kahtlus pettuses. Kostja võttis ühendust patrullide piirkondliku juhiga ja peale selgitavate küsimuste esitamist jäi ta hagejat uskuma. Peale seda tasus kostja põhivõla 500 eurot. Viiviste osas ei ole kostja hagejaga kokku leppinud. Kokkuleppes on hageja oma allkirjaga kinnitanud, et peale kogu summa laekumist ei oma ta mitte mingisuguseid pretensioone.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on 14.06.2017 määrusega võtnud vastu hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja lõpetanud menetluse põhivõla 500 euro osas. Käesolevaga lahendab kohus hageja nõude viivise väljamõistmise osas.

2-16-127591 Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 24.07.2016 toimus liiklusõnnetus, kus hagejale kuuluv sõiduauto sõitis otsa kostjale kuuluvale veisele. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 18.08.2016 kompromisskokkuleppe (tl 38), mille kohaselt kohustus kostja tasuma hageja auto taastamiseks maksma kokku 2 000 eurot, millest esimene osamakse summas 1 000 eurot tuli tasuda 19.08.2016 ja teine osamakse summas 1 000 eurot tuli tasuda 15.09.2016. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja tasus teise osamakse hilinemisega ja üksnes osaliselt, 500 euro ulatuses. Ülejäänud 500 eurot tasus kostja hagejale 05.04.2017. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja leiab, et kuna poolte kokkuleppes viiviste osas kokku lepitud ei ole, siis puudub hagejal alus viiviste nõudmiseks. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei nõua hageja lepingust tulenevat viivist, vaid seadusjärgset viivist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei täitnud oma kompromisskokkuleppest tulenevat kohustust tasuda hagejale hüvitist 2 000 eurot kokkuleppes märgitud tähtaegadeks, rikkudes seega lepingut. Kostja on oma vastuses möönnud, et tasus kompromisskokkuleppes märgitud summast ära 2/3 ja ülejäänud 500 eurot tasus alles peale hagiavalduse esitamist ja selle kohtu poolt menetlusse võtmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on hagejal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega tuleneb hageja viivise nõudmise õigus seadusest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras 8% aastas ehk 0,02% põhivõlalt (500 eurot) päevas alates kohustuse sissenõutavaks muutumise päevast (s.o 16.09.2016). Kohus selgitab, et seadusest tuleneva õiguse rakendamiseks pole poolte vahelise kokkuleppe olemasolu vajalik. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kostja on põhivõlga tunnistanud ja selle hagejale menetluse käigus tasunud, siis tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 11.90 eurot ja lisanduv viivis 0,02% põhivõlalt (500 eurot) päevas alates 13.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

2-16-127591

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 22.02.2017 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud käesoleva asjaga seonduvalt menetluskulusid summas 475 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koosneb hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 125 eurot ja lepingulise esindaja tasust 350 eurot. Hageja on esitanud kohtule oma lepingulise esindaja kulude tõendamiseks arved nr MA16067 ja MA17002. Arvest nr MA16067 nähtub, et hageja on seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamisega kandnud lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Arve nr MA17002 kohaselt on hageja hagi koostamise eest kandnud lepingulise esindaja kulu 250 eurot (hagi koostamine 2,5 tundi, tunnitasu määraga 100 eurot). Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 475 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kohtu hinnangul on hageja põhistanud oma menetluskulude suuruse osaliselt. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud kulu, mille hageja on põhistanud. Hageja ei ole täies ulatuses põhistanud oma lepingulise esindaja kulude suurust. TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele summas 100 eurot. Kohtule esitatud arvest ei nähtu, kui palju aega on hageja lepinguline esindaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele ja esitamisele kulutanud. Võttes arvesse, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks tuleb täita konkreetne blankett, kus asjaolude kirjeldus on minimaalne ja tegemist ei ole õiguslikult keeruka dokumendi koostamisega, milline tegevus ei tohiks õigusbüroos töötaval juristil kuigi palju aega võtta, siis peab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise mõistlikuks ja põhjendatud tasuks 25 eurot. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu hagiavalduse koostamise eest summas 250 eurot. Arvest nr MA17002 nähtub, et hageja lepinguline esindaja on hagiavalduse koostamisele kulutanud 2,5 tundi. Kohtule esitatud hagiavaldus on 3,5 lehekülge pikk, millest hagiavalduse sisu moodustab 1,5 lehekülge. Ülejäänu sisaldab eelneva menetluskäigu kirjeldust ja hageja nõuete loetelu. Võttes arvesse, et käesoleval juhul ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, on kohtu hinnangul kõnealuse hagiavalduse

2-16-127591 koostamise põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi. Eespool nimetatud arvest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks 100 eurot. Seega peab kohus põhjendatud kuluks hagiavalduse koostamise eest 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 300 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.