2.Tühistada otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas 13. märtsil 2006.a
tehtud
kohtumääruse (määruses ekslikult märgitud 13. märts 2005.a) alusel kohaldatud hagi tagamine, millega arestiti kostja xxx rahalised vahendid krediidiasutustes olevatel arveldusarvetel kokku summas 24 235, 85 krooni (kakskümmend neli tuhat kakssada kolmkümmend viis krooni ja 85 senti). Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 9. aprillil 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
1.22. veebruaril 2006.a kohtule saabunud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt xxx välja kokku 48471,70 krooni, sealhulgas põhivõlgnevus 24235,85 krooni ning viivis (viivitusintress) summas 24235,85 krooni.
2.Hagejate väidete kohaselt sõlmisid ajalehe "Soov" väljaandja xxx OÜ (registrikood xxx) ja kostja 1. märtsil 2004.a lepingu (nr 0103/E1), millega xxx OÜ võimaldas kostjal kui füüsilisest isikust ettevõtjal avaldada kuulutusi ajalehes "Soov", kostja aga kohustus tasuma avaldatud kuulutuste eest arvete alusel. xxx OÜ avaldas kostja tellimusel kuulutused ning esitas osutatud teenuse eest neli arvet kogusummas 25235,85 krooni: 2. veebruaril 2005.a arve nr 270779 summas 8261,90 krooni; 2. märtsil 2005.a arve nr 271334 summas 8538,50 krooni; 1. aprillil 2005.a arve nr 272050 summas 7143,35 krooni ning 4. mail 2005.a arve nr 272801 summas 1292,10 krooni. Arvete tasumise tähtajaks oli seitse päeva. Hageja väitel on kostja jätnud esitatud arved 24235,85 krooni ulatuses (tähtaegselt) tasumata.
26.oktoobril 2005.a loovutas xxx OÜ nõude loovutamise lepinguga enda ülalnimetatud tehingutest tuleneva rahalise nõude koos kõigi kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest kirjaga.
3.Vastavalt xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktile 4.2 on maksetega viivitanud võlgnik kohustatud tasuma viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist põhinõude summalt alates viimase kostjale esitatud arve maksetähtajast (11.05.2005.a) kuni hagi esitamise hetkeni (21.02.2006.a), mis teeb viivitatud päevade arvuks
282.Viivise summa päevas on hageja arvutuste kohaselt 121,18 krooni, mis teeks viivise arvestuslikuks summaks hagi esitamise seisuga 34172,76 krooni. Hageja peab siiski põhjendatuks nõuda viivist üksnes põhinõude ulatuses, s.o 24235,85 krooni.
4.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 ning § 113 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
5.9. oktoobril 2006.a esitatud kirjalikus vastuses kostja küll möönab, et hagiavalduses nimetatud leping xxx OÜ ja kostja vahel 1. märtsil 2004.a tõepoolest sõlmiti ning selle alusel tellis kostja füüsilisest isikust ettevõtjana xxx OÜ-lt reklaamteenuseid. Samas on hageja kostja hinnangul jätnud mainimata mitmed olulised asjaolud, mis omavad määravat tähtsust tsiviilasja õigel lahendamisel. Nimelt asutas kostja 2004.a eraõigusliku juriidilise isiku OÜ xxx (registrikood xxx), mille registrisse kandmine toimus 16. jaanuaril 2004.a. Pärast osaühingu loomist, bürooruumide ostmist jms. võttis kostja enda väidete kohaselt ühendust xxx OÜ-ga (täpsemalt selle juhatuse liikmega E.Napp) ning tegi ettepaneku, et füüsilisest isikust ettevõtja asemel jätkab
reklaamteenuse tellimist vastloodud äriühing (OÜ xxx). Vastava ettepaneku tegi kostja suulises vormis (telefoni teel), kuid kostja hinnangul saavutati igal juhul kokkulepe selles, et tema asemel hakkab reklaame tellima OÜ xxx kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Ainus lisatingimus oli see, et igal xxx OÜ poolt väljastatud arvel oleks täpselt ära näidatud, kes OÜ xxx töötajatest ja millises ulatuses on reklaami tellinud. Kostja hinnangul toimus seega lepingu ülevõtmine VÕS § 179 tähenduses, kusjuures leping võeti üle xxx OÜ nõusolekul ja ülevõtjaks oli OÜ xxx. VÕS § 179 lg 2 kohaselt loetakse sellisel juhul, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on ülevõtjale üle läinud. Kostja peab vajalikuks seejuures märkida, et enne lepingu ülevõtmist ei olnud kostjal täitmata rahalisi kohustusi xxx OÜ ees. Samuti on kostja koos kirjaliku vastusega kohtule esitanud xxx OÜ poolt varasemal perioodil esitatud arved koos arvete tasumist tõendavate dokumentidega. Tasujaks on kõikidel arvetel märgitud OÜ xxx ning viimase poolt teostatud maksed on xx OÜ poolt ka vastu võetud. Nimetatud tõendid kinnitavad kostja hinnangul asjaolu, et tegelik võlasuhe eksisteeris OÜ xxx ja xxx OÜ vahel ning viimane pidas lepingupartneriks ja kohustatud isikuks OÜ-d xxx. Kostja arvates ei oma määravat tähtsust see, et OÜ-le xxx adresseeritud arvetel on märgitud ka kostja nimi, kuivõrd kostja on OÜ xxx juhatuse liige.
6.Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et kuna lepingu ülevõtmisest alates tema reklaami ei tellinud, puudub tal ka vastav maksekohustus. Juhul kui hageja siiski väidab, et kirjaliku lepingu alusel tellis reklaami kostja (s.t kasutas lepingust tulenevat õigust reklaami tellimiseks), siis tuleks hagejal tellimuste esitamist (kui toimingut) tõendada. Hagis loetletud arved iseenesest seda kostja arvates ei tõenda, sest arvetel on maksjaks märgitud OÜ xxx.
7.Kostja vaidleb vastu ka hagis esitatud viivisenõudele. Kostja hinnangul ei ole võimalik nõutava viivise suurust kontrollida, kuivõrd hageja poolt on kajastatud üksnes viimase arve tasumise tähtaeg. Jääb selgusetuks, kas hageja soovib viivist nõuda ka ülejäänud arvete järgsetelt summadelt, millisel juhul omaksid tähtsust ka eelnevate arvete maksetähtajad.
MENETLUSE KÄIK
8.Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses esitatud väidete ning nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus võttis kohtuistungil kostjalt seletuse vande all.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooltel on õiguslik vaidlus eeskätt küsimuses, kas 1. märtsil 2004.a sõlmitud lepingu (nr 0103/E1) alusel on kostjal tekkinud hageja ees kohustused, mille täitmist hagis nõutakse. Teisiti öeldes on vaidlus selles, kas Liisi Järvemets on kohane kostja.
11.Vastavalt VÕS § 171 lg-le 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. VÕS §-le 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS §-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist.
12.Kohtu hinnangul omab käesoleval juhul tähtsust asjaolu, et vaidlusaluse 1. märtsi 2004.a lepingu näol on tegemist n.ö raamlepinguga, mille objektiks on vastavalt lepingu 2. punktile
kostja tekstikuulutuste avaldamine ajalehes "Soov" (vt toimik, lk 9). Poolte lepinguliste kohustuste konkreetset sisu ega mahtu leping iseenesest ei määratle. Leping annab kostjale üksnes õiguse tellida xxx OÜ-lt tekstikuulutuse avaldamise teenust lepingus fikseeritud hindadega ning paneb xxx OÜ-le vastavasisulise kohustuse kuulutuste avaldamiseks (vt lepingu punkt 3.1). Kostja on lepingu punktis 3.3 võtnud kohustuse tasuda xxx OÜ poolt esitatud arvete eest arvel näidatud tähtajaks. Seetõttu nõustub kohus kostja seisukohaga, et ainuüksi 1. märtsi 2004.a sõlmitud lepingust endast ei saa tuleneda kostjale hageja suhtes kohustusi ning hagi rahuldamiseks tuleks tuvastada, et kostja on jätnud tasumata xx OÜ-lt lepingu alusel tellitud teenuste eest.
13.Kohtu hinnangul ei saa lugeda tõendatuks, et kostja oleks jätnud tasumata 1. märtsil 2004.a sõlmitud lepingu alusel tellitud teenuste eest. Hageja on tuginenud nelja arve (arve nr 270779, arve nr 271334, arve nr 272050 ja arve nr 272801) tähtaegsele tasumata jätmisele. Samas ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et nimetatud arvetes kirjeldatud teenused on tellinud kostja (kuigi arvetel vastavasisuline märge sisaldub). Kostja poolt on kohtule tõenditena esitatud analoogseid arveid perioodist juuni kuni august 2004.a, mis on vaidlustamata asjaolude kohaselt OÜ xxx poolt xxx OÜ-le tasutud ning viimane on makseid aktsepteerinud (vt toimik, lk 89-91 ja 92-102). Ka kostja poolt vande all antud seletustest nähtub, et OÜ xxx omandamine tema poolt toimus 2004.a mais. Samal kuul võttis kostja telefoni teel ühendust xxx OÜ seadusjärgse esindajaga ning leppis kokku, et edaspidi tema kui füüsilisest isikust ettevõtja reklaamteenust enam ei osta, vaid seda teeb OÜ xxx (vt toimik, lk 140). Reklaami tellimist OÜ xxx poolt 2005.a veebruaris ja aprillis kinnitavad kaudselt ka ajalehes "Soov" avaldatud kuulutused (vt toimik, lk 140-141 ja lk 142-143). Seevastu varasemalt (19-23.03.2004) on reklaami tellijaks olnud kostja (vt toimik, lk 137-139) Lisaks on kostja poolt tõendina esitatud ka 1. aprillil 2004.a xxx OÜ poolt kostjale kui füüsilisest isikust ettevõtjale väljastatud arve. Nimetatud arvel on erinevalt eelnimetatud arvetest maksjana märgitud kostja. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib kooskõlas VÕS § 11 lg-ga 1 sõlmida ka suuliselt, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt võib tahteavaldus väljenduda ka teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (kaudne tahteavaldus). Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (VÕS § 9 lg 2). Olemasolevate tõendite põhjal on kohus seisukohal, et alates 2004.a maist tellis IO Halduse OÜlt reklaamteenuseid ka OÜ xxx. xxx OÜ võttis tellimused täitmiseks ning väljastas osutatud teenuste eest OÜ-le xxx ka arved. OÜ xxx on esitatud arveid ka tasunud. Seega eksisteeris lepinguline suhe ka xxx OÜ ja OÜ xxx vahel. Hagiavalduses märgitud arved on OÜ Denera Trade jätnud tasumata, vähemalt ei ole käesoleva menetluse raames tasumist tõendatud. Samas on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et hagis nimetatud arvetes näidatud teenuseid tellis OÜ xxx ning ka vastav tasumise kohustus lasub nimetatud äriühingul. Asjas olemasolevad tõendid ei kinnita hageja väidet nagu oleks OÜ xxx tasunud eelnimetatud arveid kostja eest. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks kostja suhtes.
14.Vastuseks kostja väidetele peab kohus vajalikuks märkida, et lepingu ülevõtmist käesoleval juhul toimunuks lugeda ei saa. VÕS § 179 lg 1 kohaselt võib lepingupool teise lepingupoole
nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas tuleb silmas pidada, et leping, millest tulenevad õigused ja kohustused on kostjalt OÜ Denera Trade poolt väidetavalt üle võetud, oli sõlmitud kirjalikus vormis (TsÜS § 78). VÕS § 11 lg-st 3 tuleneb, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuigi VÕS § 11 lg-st 3 tulenev vorminõue otseselt lepingu ülevõtmise kokkuleppele ei laiene, tuleb kohtu arvates lugeda põhjendatuks osundatud sätte analoogia alusel kohaldamist ka lepingu ülevõtmisele (mille käigus toimub kõigi lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek). Seega pidanuks 1. märtsi 2004.a lepingu ülevõtmine OÜ xxx poolt toimuma kostjaga kirjalikus vormis sõlmitud lepingu alusel. Sama vorminõue laieneb TsÜS § 111 lg-st 2 johtuvalt ka teise lepingupoole (s.o xxx OÜ) nõusolekule (lepingu ülevõtmise kohta). Kostja poolt vande all antud seletustest nähtuvalt oli tal xxx OÜ seadusjärgse esindajaga üksnes suuline kokkulepe, et edaspidi hakkab kostja asemel reklaami tellima OÜ xxx (vt toimik, lk 140). Ka ainuüksi arvete esitamisest OÜ-le xxx ei saa teha järeldust xxxOÜ poolt lepingu ülevõtmise suhtes nõusoleku andmise kohta. Arvestades juba viidatud TsÜS § 111 lg-s 2 ning ka VÕS § 175 lg-s 3 sätestatut, ei piisa nõusoleku andmiseks eeldatavalt võlausaldaja kaudsest tahteavaldusest.
15.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja hagi 24235,85 krooni suuruse võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata. Kuivõrd rahalise kohustuse rikkumine kostja poolt tuvastamist pole leidnud (VÕS § 113 lg 1), puudub õiguslik alus ka hageja poolt esitatud viivisenõude rahuldamiseks.
16.Kohus on 13. märtsil 2006.a tehtud kohtumäärusega (määruses ekslikult märgitud kuupäevaks 13. märts 2005.a) hagi tagamiseks arestinud kostja rahalised vahendid krediidiasutustes olevatel arveldusarvetel summas 24235,85 krooni. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, kuulub toimunud hagi tagamine lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-s 4 sätestatust käesoleva kohtuotsusega tühistamisele.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.