Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

S. T. esitas 01.02.2007 hagiavalduse N. T. vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja elatisraha väljamõistmise nõudes. 14.02.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Seega abielulahutuse nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagis nimetanud ühisvara väärtuseks 645 000 krooni. TsMS § 134 kui on hagiavalduses kaks eraldi nõuet, liidetakse kokku ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on eeltoodust tulenevalt hagihinnaks 646 000 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 646 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 27 250 krooni. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Hageja poolt esitatud menetlusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et hageja on taotluse esitamise hetkel töötu, tema igakuine sissetulek on töötu toetus summas 1000 krooni kuus ning sotsiaaltoetus riigilt ja kohalikult omavalitsuselt (lastetoetus) summas 300 krooni. Hageja kasvatada on kaks alaealist last. Hagejale kuulub ühisvarana korter pindalaga xxx väärtusega 400 000 krooni. Hageja märgib, et abielu ajal on kostjaga koos soetatud, kuid kostja nimele vormistatud 2 autot ning kaks garaažiboksi ja suvila. Hageja omab arveldusarvet AS-s Hansapank, vabad vahendid taotluse esitamise hetkel 1660,05 krooni. Muu oluline kinnis- ja vallasvara, mida võõrandada, puudub. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 2490 krooni, toidule 3000 krooni, transpordile 1040 krooni, laste koolikohustuste täitmiseks (lasteaed ja muusika stuudio) 450 ja 250 krooni ning sidekulud 400 krooni. Muud vältimatud püsikulutused on rõivastele ja jalatsitele summas 1000 krooni. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused