Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikuabi Katrin Lell
Määruse tegemise aeg ja koht
09. aprill 2007. a Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-4483
Tsiviilasi
S. T. hagi N. T.vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja lastele elatisraha väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Riigipoolse menetlusabi andmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. T. (i.k xxx), elukoht: xxx Kostja: N. T. (i.k xxx), elukoht: xxx
esindajad
Kohaldatud õigusnormid
Edasikaebamise kord
Menetlusabi taotlus rahuldada. Vabastada S. T. riigilõivu tasumisest.
osaliselt
Kohustada S. T. tasuma riigilõiv summas 1 362,50 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks) ja 50 senti, s.o 5% makstavast riigilõivust TsMS § 16 lg 2; § 180; § 181; § 182; § 184; § 186, 187 lg 1,2 ja 4, § 191 lg 1; § 463; § 464 lg 4; § 465; § 475 lg 2; § 477 lg 1 ja 2; § 478 lg 1; § 661 lg 2. Maakohtu määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määrus saata tähitult S. T. ja teadmiseks Rahandusministeeriumile. Asjaolud
S. T. esitas 01.02.2007 hagiavalduse N. T. vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja elatisraha väljamõistmise nõudes. 14.02.2007 esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks ehk riigilõivu tasumisest vabastamiseks. TsMS § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 1000 krooni. Seega abielulahutuse nõudelt tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagis nimetanud ühisvara väärtuseks 645 000 krooni. TsMS § 134 kui on hagiavalduses kaks eraldi nõuet, liidetakse kokku ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on eeltoodust tulenevalt hagihinnaks 646 000 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 kohaselt kuulub nõudelt hinnaga 646 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 27 250 krooni. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. Hageja poolt esitatud menetlusabi taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis, millest nähtub, et hageja on taotluse esitamise hetkel töötu, tema igakuine sissetulek on töötu toetus summas 1000 krooni kuus ning sotsiaaltoetus riigilt ja kohalikult omavalitsuselt (lastetoetus) summas 300 krooni. Hageja kasvatada on kaks alaealist last. Hagejale kuulub ühisvarana korter pindalaga xxx väärtusega 400 000 krooni. Hageja märgib, et abielu ajal on kostjaga koos soetatud, kuid kostja nimele vormistatud 2 autot ning kaks garaažiboksi ja suvila. Hageja omab arveldusarvet AS-s Hansapank, vabad vahendid taotluse esitamise hetkel 1660,05 krooni. Muu oluline kinnis- ja vallasvara, mida võõrandada, puudub. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused kuus on eluasemele 2490 krooni, toidule 3000 krooni, transpordile 1040 krooni, laste koolikohustuste täitmiseks (lasteaed ja muusika stuudio) 450 ja 250 krooni ning sidekulud 400 krooni. Muud vältimatud püsikulutused on rõivastele ja jalatsitele summas 1000 krooni. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused
Kohtunikuabi, vaadanud läbi kirjalikus menetluses menetlusabi taotluse, leiab et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p 1 võib kohus menetlusabina menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni vabastamisest. Kohtunikuabi hinnanud esitatud materjale, tutvunud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse poolt väljastatud teatise, Tööturuamet Ida-Virumaa osakond poolt väljastatud teatise, vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register) andmetega, leiab, et tulenevalt hagi olemusest, asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, on põhjendatud anda S. T. riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks TsMS § 181 alusel vabastades taotleja osaliselt riigilõivu tasumisest. Kohus asub seisukohale, et kuigi menetlusabi andmise tingimused on täidetud, ei ole põhjendatud hagejale menetlusabi korras menetluskulude kandmiseks teda täielikult vabastada riigilõivu maksmisest. Hinnanud taotleja majanduslikku seisundit TsMS § 186 kohaselt ning asjaolust, et hageja on töövõimeline (eeldatavalt ka käesolevaks hetkeks tööd leidnud), leiab kohus, et hageja on võimeline tasuma hagi esitamisel osaliselt riigilõivu ja kohustab S. T. tasuma riigilõivu summas 1 362,50 krooni (s.o 5 % nõutavast riigilõivust). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele AS-s Hansapank a/a 221023778606 viitenumbriga 2900072136 või AS-s SEB Eesti Ühispank a/a 10220034796011, viitenumbriga 2900072136. Makse selgituses kindlasti märkida tsiviilasja number.
Kohtunikuabi:
/allkiri/
Katrin Lell
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus Nooremreferent
A.Teppan
23. aprill 2007.a A.Teppan
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.