2.Menetluskulud jäävad hageja VM kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja VM esitas hagi KK vastu 24 600 krooni nõudes ning hiljem esitas hageja täiendava nõude, milles soovib nõuet suurendada 75 000 krooni võrra. Seega on hageja nõue kostja vastu kokku 99 600 krooni.
2.Arhiivi dokumentide järgi . nr N 4-2/02/257 aadressil kuulus maja B r . võeti maja arvelt maha. töötas hageja isa M B r masinistina ja perekond elas vaidlusaluses majas.
oli maja kapitaalremondis. Remonttöid teostas hageja, VM.
. KK OÜ esimees esitas paberi, et OÜ on ostnud maja koos selle juurde kuuluva puitehitise ja maaga. Hagejale tehti range korraldus lahkuda majast kiiremas korras kuna maja läheb lammutamisele.
. kella 12.00-16.00 vahel lükati maja ja puidust juurdeehitis ekskavaatoriga ümber. Kõik see toimu siis, kui hageja oli tööl ja ka naabrid olid ära.
6.Hageja eemaloleku ajal viidi majast välja diivan, 2 tugitooli ja sektsioonkapp kogumaksumusega 7 000 krooni. Köögist viidi ära köögitarbed: , 4 maksumusega 350 krooni , 800 krooni, 2 450 krooni tükk; 2 maksumusega
3 000 krooni ja 1 500 krooni, 3 000 krooni , 150 krooni tükk. maja juuresolevale maalapile oli veetud muldpinda kogupindalale 24 m2, mis ka ära veeti. 1 m3 maksumus 200 krooni.
7.Hageja VM esitas . vastuse kostja poolt esitatud seisukohtadele.
8.Hageja firma on registreeritud aadressile . Hageja oli sunnitud oma firma tegevuse peatama. Hageja palub kohtult kompenseerida tema kulud firmale poole aasta eest summas 75 000 krooni. Kostja seisukoht
9.Kostja KKhagi ei tunnista ning palub jätta see täies ulatuses rahuldamata.
10.Hagi on esitatud ilmselgelt vale isiku vastu.
11.Kostja juhib tähelepanu, et kinnistu asukohaga , N omanikuks on AS ning tema kui kinnistu omaniku pädevusse kuuluvad ka kõik kinnistu valdamise ja kasutamisega seotud küsimused.
12.Kostja on AS töötaja. Kostjale teadaolevatel andmetel paiknevad hagiavalduses viidatud vallasasjad vastupidiselt hagiavalduses väidetule endiselt kinnistul , kus nad on ilmastikuolude eest turvaliselt kaitstuna paigutatud konteinerhoidlasse ning ootavad VM poolt äraviimist. VM ei ole nimetatud vallasvara kinnistult ära viinud ning seda vaatamata AS poolt VM esitatud palevetele ja nõuetele vallasasjad kinnistult ära viia.
13.Kostja esitas . veelkord omapoolsed seisukohad. Kostja leiab, et esitatud eesmärgiga temalt alusetult raha välja pressida.
hagi on
Kohtu põhjendused
14.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal VM on õigus nõuda kostjalt K K ’ilt talle tekitatud kahju hüvitamist.
16.Kohtumenetluse käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et hageja on elanud (elab) aadressil Antud kinnistu omanikuks on AS , kelle töötajaks on kostja KK. Antud kinnistul asunud elamu on lammutatud asuvas korteris olnud hagejale kuulunud asjad on AS poolt paigutatud konteinerhoidlasse ning asuvad endiselt kinnistul.
17.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumiste vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel.
18.Hageja on hagiavalduses märkinud, et arhiivi dokumentide järgi kuulus B r ning võeti maja arvelt maha. Hageja esitatud Tallinna Linnaarhiivi (t lk 9) arhiiviteatise kohaselt puuduvad Tallinna Linnaarhiivil andmed antud aadressil asunud elamu omandiõiguse kohta ajavahemikus . Samuti on hageja lisanud Eesti NSV Tallinna linna Lenini Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsuse (t lk 10), mille punkt 1 kohaselt anti maa 40 m2 tähtajata kasutamiseks linna hoonestusmaast grupi invaliidile kodanik DV poeg M garaažiboksi ehitamiseks . Antud tõenditest ei selgu, et VM oleks olnud või oleks asuva kinnistu omanik, kellel oleks õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. See, kui isik on antud aadressil elanud, ei tähenda veel seda, et oleks tekkinud automaatselt omaniku õigused. Asja materjalidest nähtub, et VM ja OÜ M , keda esindas KK on sõlminud kokkuleppe (t lk 8), mille kohaselt VM vabastab OÜ-le kuuluval kinnistul paikneva hoone hiljemalt Seega on leidnud kinnitamist asjaolu, et VM oli teadlik asjaolust, et maja kuulub lammutamisele ning kinnistu ning ka elamu omanikuks on OÜ .
19.VM nõuab KK’ilt talle tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on loetlenud esemed, mis on temalt ära võetud ennem maja lammutamist ning kahju, mis on tekkinud tänu sellele, et hageja oli oma firma tegevuse sunnitud peatama, kuna koht, kuhu firma on registreeritud, lammutati ära ning poolaasta kahju suuruseks hindab hageja 75 000 krooni.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul on kostja andnud kohtule ja ka hagejale teada, et AS on hageja korteris olnud asjad paigutanud ilmastikuolude eest kaitsmiseks kinnistul asuvasse hoidlasse. Kostja seletuste kohaselt ei ole hageja ise tundnud huvi oma asjade järele, hoolimata sellele, et AS on esitanud hagejale mitu palvet, et viimane viiks talle kuuluvad asjad asuvalt kinnistult ära. Hageja soov saada kostjalt 75 000 krooni, kuna hagejale kuuluv firma on oma majandustegevuse peatanud pooleks aastaks, ei ole tõendatud. Ainuüksi asjaolu, et firma on registreeritud aadressil ei anna alust nõuda kostjalt 75 000 krooni hüvitamist. Hageja ei ole kohtule esitanud kalkulatsiooni selle kohta, kuidas ta sellise summani jõudis. Samuti ei ole esitatud kohtule andmeid, kas antud firma ka reaalselt tegutses või on ainult registrisse kantud ning majanduslik tegevus puudub. Seega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hagejale oleks tekkinud kahju kokku summas 99 600 krooni. Kuna hagejale kuuluvad asjad asuvad endiselt kinnistul ning tõendamata on hageja poolt firmale tekkinud kahju.
21.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et V M hagi KK vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna kohtumenetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud, et hageja on asuva kinnistu omanik ning, et hagejale oleks tekitatud kahju summas 99 600 krooni. Menetluskulu
22.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades seda, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud kanda hagejal VM.
23.TsMS § 147 lg 3 kohaselt kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud
suuruses, lg 4 kohaselt nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Antud juhul on hageja suurendanud nõuet kostja vastu 75 000 krooni võrra, millelt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt RLS § 56 lg 1 summas 4 000 krooni.
Küllike Johannson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.