Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 05.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-05-1441/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.04.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 891

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Malle Seppik, Margo Klaar ja Urmas Reinola

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2007. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-1441

Tsiviilasi

K.K hagi V.K (J) vastu õigusliku aluseta kasutatavate ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja V.K (J) hagi K.K vastu omandiõiguse tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2007. a. määrus hagi muudatuse vastu võtmata jätmisest

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.K (J) määruskaebus

Menetlusosalised

Hageja K.K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ); esindaja adv. Ants Laretei Kostja V. K (J) (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ), lepinguline esindaja Allan Rajaste Kolmas isik AS * (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), volitatud esindaja Ingvar Kõo Kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

1.Jätta läbi vaatamata V.K (J) määruskaebus Pärnu Maakohtu

22.jaanuari 2007. a. määruse peale, millega kohus hagi muutmisega ei nõustunud.

2.Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus

22.jaanuari 2007. a. määrusega ei nõustunud Pärnu Maakohus hagi muutmisega. Määruse kohaselt ei saa hagi muutmisega nõustuda esiteks seetõttu, et hagejal puudub mõjuv põhjus hagi muutmiseks, teiseks, kuna hagi muutmine tõi kaasa nii hagi eseme kui ka hagi aluse muutmise, mis vastavalt TsMS põhimõttele on lubamatu. Hageja viide tema ja kolmanda isiku vahelisele liisinglepingule ei osunda mõjuvale põhjusele, mis tingiks hagi muutmise vastuvõtmise. Kahjunõuet pole esitatud, deklareeritakse, et kavatsetakse esitada. Vastavalt TsMS § 363 lg. 1 punktidele 1 ja 2 on hagi alus ja ese hagi muudatusega muutunud – muudetud on nii nõuet kui ka faktilisi asjaolusid. Esmases hagis oli nõudeks omandiõiguse tunnustamine, muudatuses liisinglepingu kehtivus. Asjaoluks olid esmases hagis omandiõigust tõendavad asjaolud, hagi muudatuses liisinglepingu kehtivust tõendavad asjaolud. Menetlusosalisel on olnud küllaldaselt aega astuda samme oma õiguste kaitseks ja ta ei kasuta oma õigusi heauskselt, tahtes menetlust venitada, mida kohus ei tohi lubada. Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega hagi muudatus vastu võtta. Tulenevalt TsMS § 376 lõikest 1 on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet. Hageja ongi soovinud muuta hagi eset, asendades praeguse nõude uute nõuetega. Hageja muutis hagi eset mõjuvatel põhjustel. Uue nõude aluseks olevad põhilised faktilised asjaolud on jäänud samaks, võrreldes hagiavalduses juba esitatuga. Ebaõige on maakohtu määruse väide, nagu tahaks hageja menetlust pahauskselt venitada. Kostja vastuväited K. K palub jätta maakohtu määruse muutmata. TsMS § 660 lõige 1 sätestab, et määrusega puudutatud menetlusosaline võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlemist. TsMS ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega kohus ei nõustunud hagi muutmisega.

Hagejal ei ole võimalik 20. detsembri 2006. a. avalduses esitatud nõudega saavutada soovitud eesmärki kohtuasjas, milles on kostjaks K. K. Seega on maakohtu keeldumine liisingulepingu kehtivuse tunnustamise nõude menetlemisest V. J ja K. K vahelises kohtuasjas õige ja põhjendatud. Kui hageja soovib esitada nõuet liisingulepingu kehtivuse tunnustamise nõudes kellegi teise vastu, ei saa selle nõude aluseks olla asjaolud, millistel hageja esitas omandiõiguse tunnustamise nõude K. K vastu. Hagi muutmise avalduse menetlemise korral muutuksid nii hagi alus kui ese, kuna uue kostja kaasamisega lisandub uus hagi alus. Kolmanda isiku seisukoht Määruskaebuse esitamine kinnitab veelkord, et V. J ei soovi asja kiiret lahendamist, vaid püüab menetlust venitada. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 664 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 376 lg. 1 annab hagejale võimaluse kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Vastavalt TsMS § 376 lõikele 4 kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut, seega tuleb arvestada TsMS §-s 363 hagiavaldusele seatud sisu ja vormi nõudeid. Kuid seadusandja ei ole ette näinud võimalust esitada määruskaebust juhul, kui kohus ei nõustu hagi muutmisega. Määrus, millega kohus hagi muutmisega ei nõustu, ei takista ka kohtumenetluses oleva tsiviilasja edasist menetlust. Seega on maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.