Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-4528
Tsiviilasi
First Telecom Trading OÜ hagi Toomas Toomjõe vastu võlgevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
227 823,30 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. juuni 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
First Telecom Trading OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): First Telecom Trading OÜ (registrikood: 10620229); esindaja advokaat Marko Pikani Vastustaja (kostja): Toomas Toomjõe (isikukood: XXXX); esindaja Tõnis Veltmann
Menetluskulude jaotus
eurot (sh käibemaks) ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
hageja poolt antud täiendavaks tähtajaks 22.04.2014 kuni 25.06.2015. Kuna kostja on viibinud vähemalt kahel korral psühhiaatriahaiglas, s.t olnud teovõimetu, peatus hagi aegumine selleks ajaks TsÜS § 165 lg 1 kohaselt. Hageja on esitanud taotluse kohustada kostjat esitama tõendeid oma teovõimetuse kohta või alternatiivselt taotluse kohtu poolt tõendite kogumiseks.
tagastada. Kuna pooled ei ole tõendanud, et tegemist oleks lepingulisel alusel tasutud summaga loeb kohus, et kostja on sellega hageja arvel alusetult rikastunud. Kohus leidis, et kuivõrd hageja on kostjale ilma õigusliku aluseta üle kandnud raha, on tal tagasi saamata summa õigus tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete järgi VÕS § 1028 alusel. Kostja on palunud kohaldada hagi aegumist (TsÜS § 151 lg 1). Kohus leidis, et hageja pidi juba summasid üle kandes aru saama, et tal ei ole kostjaga sõlmitud laenulepingut või et ta ei suuda lepingu olemasolu tõendada. Hageja poolt 10.04.2015 pankrotiavalduse esitamine ei saa olla aegumise algusajaks, kuna hageja nõue ei tekkinud pankrotiavalduse esitamisega. Hageja pidi juba makseid tehes aru saama, et tal on õigus nõuda nende tagastamist. Iga tasutud summa puhul algas aegumine makse tegemisega. 16.11.2009 tehtud makse tagastamise nõue aegus 16.11.2012, 17.12.2009 tasutud summa tagastamise nõue aegus 17.12.2012 ja 14.06.2011 tasutud summa nõue aegus 14.06.2014. Hagiavaldus on esitatud 21.03.2016. Kohus leidis eeltoodu alusel, et hageja nõue on aegunud ning jättis hagi rahuldamata. Aegumine ei peatunud ka pankrotimenetluse tõttu TsÜS § 169 lg 2 p 1 alusel, kuna pankrotiavaldus esitati pärast nõude aegumist 10.04.2015. Kohus leidis, et kuna põhinõue on aegunud, on TsÜS § 144 alusel aegunud ka intressi väljamõistmise nõue.
Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele ja analüüsib alternatiivse nõude aegumist, palub hageja kohustada kostjat esitama tõendeid selle kohta, mis ajast ajani oli ta psühhiaatrilisel ravil.
Kuigi puudub lepingu sõlmimiseks vajalik kostja poolne tahteavaldus laenulepingu sõlmimiseks (VÕS § 9 ja TsÜS § 68 lg 1), siis sellegipoolest võib hagejal olla kostja vastu nõue lepinguvälisel alusel. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et käesoleval juhul pole maakohus jõudnud järeldusele, et kostja oleks tõendanud, et hagejal pole õigust raha tagasi saada. Vastupidi, maakohus on otsuse p-s 6 tõdenud, et õige on hageja väide, et kui kostja on hagejalt raha saanud, tuleb tal see tagastada. Seega ei ole õige apellandi väide, et maakohus on tõendamiskoormise valesti jaotanud ning vastuolus Riigikohtu praktikaga. Järelikult leidis maakohus õigesti, et kuivõrd hageja on kostjale ilma õigusliku aluseta kandnud üle raha, on tal õigus tagasi saamata summa nõuda välja alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028).
Kostja palub mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 450 eurot (sh käibemaks 75 eurot). Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (125 eurot käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kostja menetluskulud summas 375 eurot (ilma käibemaksuta) on vajalikud ja põhjendatud apellatsioonimenetluses esitatud dokumente ja menetluse asjaolusid arvestades. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud 450 eurot (sh käibemaks).
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.