Tsiviilasi nr 2-06-29231
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
5. aprill 2007 Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
X kaebus Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Reet Rosenthali 25.09.2006 otsusele täiteasjas nr 186/2005/2384
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja X puudutatud isik kohtutäitur Reet Rosenthal (büroo asukoht Õpetaja 9 51003 Tartu); puudutatud isik sissenõudja AS Hansapank (RK 10060701, asukoht Liivalaia 8 15040 Tallinn; Tartu kontori asukoht Ülikooli 8 51003 Tartu), esindaja Kadri Kõressaar
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
2-06-29231
Maakohtule hagi avaldaja vastu. Hagiavalduses oli nõude suurusena märgitud 24 577,27 krooni, millest põhinõue oli 17 365,51 krooni. 25.01.2005 sõlmis X AS-ga Hansapank samas tsiviilasjas kohtuliku kokkuleppe, mille järgi kohustus avaldaja tasuma 16 461,76 krooni, millele lisandus intress 1069,36 krooni – kokku 17 531,12 krooni. Vastavalt kohtulikule kokkuleppele tuli nimetatud summa tasuda igakuiste osamaksetena iga kuu 30. kuupäevaks. Kokkuleppe järgi pidi esimene osamakse olema tasutud 28. veebruariks 2005, teine osamakse
kokkuleppes 1069,36 krooni. Operatsioonide tabelis põhiosa „Arvestatud“ tulbas esitatud summad ja intresside „Intresside summa“ tulbas esitatud summad ei vasta kohtuliku kokkuleppe vastavatele graafikujärgsetele maksetele. Avaldaja on seisukohal, et panga sisedokument - otsus 200.103-031/05/21, mida avaldajale ei tutvustatud, ei saanud olla avaldajale täitmiseks kohustuslik, kuna seda ei kajastatud avaldaja ja panga vahel sõlmitud kohtulikus kokkuleppes. Seetõttu tuleb ka 25.01.2005 tasutud 2500 krooni arvestada kokkuleppe kohaselt tasutuks ja sel juhul ei oleks pangal võimalik esitada ka viivisenõuet. Avaldaja jääb seisukohale, et on kõik osamaksed tasunud ning panga nõue on alusetu, mistõttu tuleb täitemenetlus lõpetada. Asjast puudutatud isikute seisukohad Asjast puudutatud isik sissenõudja AS Hansapank peab X kaebust Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Reet Rosenthali 25.09.2006 otsusele põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. AS Hansapank nõustus X iga sõlmima kohtuliku kompromissi tingimusel, et X tasub enne kohtuliku kompromissi sõlmimist Hansapangale 24 577,21 krooni suurusest võlgnevusest 2500 krooni. Ühtlasi oli Hansapank nõus vähendama viivist 10 000 kroonini (s.o 7365,51 krooni võrra). 25.01.2005 tasus X Hansapangale 2500 krooni. 25.01.2005 pärast X poolt Hansapangale 2500 krooni tasumist allkirjastasid Hansapank ja X kohtuliku kokkuleppe, mille kohaselt oli võlgnevuse summa 16 461,76 krooni (s.o 24 577,21 - 2500 – 7365,51 + 1750 (s.o riigilõiv)). X kohustus tasuma võlgnevuselt intressi 18% aastas. Koos intressiga summas 1069,36 oli X poolt kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvaks summaks 17 531,12 krooni. 01.02.2005 menetluse lõpetamise määrusega tsiviilasjas nr 2-1928/2004 kinnitas Tartu Maakohus X ja Hansapank vahel sõlmitud kohtuliku kokkuleppe. X ei vaidlustanud 01.02.2005 menetluse lõpetamise määrust. Nimetatud kohtumäärus jõustus 14.02.2005. Seisuga 10.11.2005 oli X il Hansapanga ees kohtulikust kokkuleppest tulenevaks võlgnevuseks 2770,95 krooni ning Hansapank esitas avalduse võlgnevuse sissenõudmiseks võlgnikult kohtutäiturile. X poolt 25.01.2005 tasutud 2500 krooni ei ole Hansapanga ja X vahel sõlmitud kokkuleppe graafikujärgne osamakse. Asjaolu, et 25.01.2005 makses on märgitud samasugune selgitus kui hilisemates, kohtuliku kokkuleppe alusel sooritatud maksetes, ei viita sellele, et 25.01.2005 makse näol oleks tegemist kohtuliku kokkuleppe alusel tehtud maksega, kuna nimetatud selgitusega on AS Hansapank palunud teha X il kõik eelnimetatud võlgnevusest tulenevad maksed, s.h ka kohtuliku kokkuleppe eelsed. Tegemist ei ole maksete selgitusega, milles lepiti kokku alles kohtulikus kokkuleppes ja mis tõendaks makse tegemist kohtuliku kokkuleppe alusel. Kohtuliku kokkuleppe alusel on X Hansapangale tasunud 15 032 krooni, kokkuleppe alusel tasumisele kuuluva summa suuruseks koos intressiga oli 17 531,12 krooni. Hansapangal oli vastavalt kohtuliku kokkuleppe punktile 6 õigus nõuda tähtajaks tasumata summadelt viivist. X ei ole rahuldanud kohtulikust kokkuleppest tulenevat Hansapanga nõuet ning tasumata on võlgnevus summas 2770,95 krooni - põhiosa võlgnevus 10.11.2005 seisuga 2527,88 krooni, viivis 50,04 krooni ja intressivõlgnevus 193,03 krooni. Kuna sissenõudja Hansapanga nõue ei ole võlgniku X poolt rahuldatud, puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 186/2005/2384. Kohtutäitur Reet Rosenthali 25.09.2006 otsus täiteasjas 186/2005/2384 on seaduslik ning X kaebus Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Reet Rosenthali 25.09.2006 otsusele täiteasjas nr 186/2005/2384 tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Asjast puudutatud isik kohtutäitur Reet Rosenthal on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde, kuid märkis täiendavalt järgmist: täitemenetlus X suhtes on algatatud AS Hansapank avalduse ja Tartu Maakohtu 01.02.2005 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-1928/2004 alusel 14.11.2005 võlgnevuse 2770,95 krooni nõudes. AS Hansapank on 10.11.2005 täiteavalduses
avaldanud, et võlgnevus käesoleva avalduse esitamise seisuga AS-le Hansapank on 2770,95 krooni. AS Hansapank poolt X kaebuse osas kohtutäiturile esitatud kirjalikust seisukohast ning 25.01.2005 kohtuliku kokkuleppe lisana koostatud võlgnevuse tagastamise graafikust võib järeldada, et kohtuliku kokkuleppe sõlmimise eeltingimuseks oli vaidlusaluse makse teostamine, mida kaebaja hilisemalt on hakanud käsitama kui kokkuleppe järgset makset. Asjaolu, et peale kokkuleppe sõlmimist, s.t peale 25.01.2005 kuulus tasumisele just kokkuleppes märgitud summa, tõendab ka see, et 01.02.2005 menetluse lõpetamise määrusega tsiviilasjas nr 2-1928/2004 kinnitatud kokkuleppe kohaselt kohustub kostja tasuma summa 16 461,76 krooni (võlgnevus) ja intressi tagasimaksmata võlgnevuselt ning võlgnevuse ja intresside maksed ja nende tasumise tähtajad on toodud võlgnevuse tagastamise graafikus. Kohtumäärusest nähtuvalt jäi hageja esindaja eelistungil kokkuleppe juurde. Kostja X ja tema esindaja eelistungile ei ilmunud. X ei ole teatanud kohtule, et ta on tasunud esimese osamakse koheselt pärast kokkuleppe sõlmimist, samuti ei ole ta ka vastu vaielnud menetluse lõpetamise määrusele. Seega on X sisuliselt nõustunud menetluse lõpetamise määruses toodud summade ja nende tasumise korraga ning ühtlasi ka sellega, et summa seisuga 01.02.2005 on õige. Kaebaja väidab, et Hansapank ei ole esitanud talle oma sisedokumenti – otsust 200.103-031/05/21. Samas on kohtuliku kokkuleppe lõpus viide nimetatud otsusele, seega pidi kaebaja ilmselt olema nimetatud otsuse sisust teadlik, isegi kui ta nimetatud otsust kirjalikult ei saanud. Kaebajal on õigus nõuda enne kokkuleppele allakirjutamist nimetatud dokumendi ettenäitamist. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et ta ei tasunud 25.01.2005 2500 krooni tema ja Hansapanga vahel sõlmitud kokkuleppe eelselt. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et ta sai makse selgituse sisu alles kokkuleppest. Täitemenetluse seadustiku § 48 lg 2 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse, kui võlgnik esitab kirjaliku dokumendi, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Sissenõudja on nõudnud võlgnikult 2770,95 krooni tasumist. Võlgnik nimetatud summa tasumise kohta kirjalikku dokumenti esitanud pole ning ka sissenõudja ei ole teatanud kohtutäiturile nõude tasumisest. Seega ei ole alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtukulud palub kohtutäitur Reet Rosenthal jätta avaldaja kanda.
Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri 25.09.2006 otsusele ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja ja puudutatud isikud ei vaidle selle üle, et X ja AS Hansapank sõlmisid 25.01.2005 kohtulikku kokkuleppe (tl 9-11). Nimetatud kokkulepe punkti 1 kohaselt kohustus X tasuma summa 16 461,76 krooni igakuiste annuiteetmaksetena iga kuu 30. kuupäeval, alates 28.02.2005 kuni 30.07.2005 koos arvestatud intressiga 2500 krooni kuus ja 30.08.2005 võlgnevuse jäägi. Kokkuleppe punkti 2 kohaselt oli kostja X kohustatud tasuma tagasimaksmata võlgnevuselt intressi 18% aastas. Kokkuleppe punkti 4 kohaselt oli avaldaja kohustatud maksma graafikus toodud igakuise makse AS-i Hansapank arvelduskontole nr 221014209524, selgitusega X , HO117/V111 ja lisama maksele viitenumbri 838162. Kokkuleppe punkti 5 kohaselt loetakse kõigist kokkuleppe alusel kostja poolt tasutud maksetest makstuks esimeses järjekorras intressi viivis, teisena põhiosa viivis, kolmandana tähtajaks maksmata intressisummad vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, seejärel tähtajaks tasumata võlgnevuse maksed vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest. Kokkuleppe punkt 6 sätestas, et tähtajaks tasumata võlgnevuse tagasimaksete, intressimaksete ja muude kokkuleppe järgi kostja poolt tasumisele kuuluvate maksete summalt kohustub kostja tasuma pangale iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist vastavalt kehtivale panga hinnakirjale. Maksekorraldusega on tõendatud, et avaldaja tasus 25.01.2005 AS Hansapank
arvelduskontole nr 221011367058 2500 krooni selgitusega HO117/V111 X (tl 15). Maksekorraldustega on tõendatud, et X on tasunud AS Hansapank arvelduskontole nr 221014209524 30.03.2005, 29.04.2005, 26.05.2005, 04.07.2005, 29.07.2005 2500 krooni ja 05.09.2005 2532 krooni (tl 15-17). Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 48 punktile 2 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kohtutäitur leidis oma 25.09.2006 otsuses, et võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile sellist kirjalikku dokumenti, millest nähtuks 2770,95 krooni tasumine ning ka AS Hansapank ei ole esitanud kohtutäiturile kinnitust võlgnevuse tasumise kohta. Võlgniku poolt esitatud maksekorraldust 2500 krooni tasumise kohta ei ole sissenõudja lugenud poolte vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevaks graafikujärgseks osamakseks, mistõttu ei saa lugeda täitmisele esitatud nõuet rahuldatuks, ning seetõttu jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja väitel tasus ta 2500 krooni 25.01.2005 AS-ga Hansapank sõlmitud kokkuleppe kohaselt, mistõttu on sissenõudjale kõik osamaksed tasutud ja nõue rahuldatud. Kohus sellise avaldaja seisukohaga ei nõustu. Avaldaja on ise kohtuistungil kinnitanud, et tasus nimetatud summa enne kohtuliku kokkuleppe sõlmimist. Sama kinnitab ka AS-i Hansapank esindaja, kelle väitel oli 2500 krooni tasumine enne kokkuleppe sõlmimist kohtuliku kokkuleppe sõlmimise eeltingimuseks. 25.01.2005 maksekorraldus ja ülejäänud avaldaja poolt esitatud maksekorraldused erinevad ka rekvisiitide poolest – 25.01.2005 maksekorraldusel puudub vajalik viitenumber, samuti on arvelduskonto number, millele 25.01.2005 2500 krooni tasuti, võrreldes kohtulikus kokkuleppes märgituga erinev. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et avaldaja poolt 25.01.2005 AS-le Hansapank tasutud 2500 krooni on tasutud küll tsiviilhagi menetluse raames, kuid enne kohtuliku kokkuleppe sõlmimist, mistõttu ei ole alust lugeda seda summat tasutuks järgnevalt sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. Asjaolu, et avaldaja väitel ei ole talle tutvustatud otsust nr 200.103-031/05/21 (tl 47), mille kohaselt oli avaldajaga kohtuliku kokkuleppe sõlmimise eeltingimuseks enne kokkuleppe sõlmimist 2500 krooni tasumine, ei muuda asja lahendust, sest tegemist oli antud otsuse näol panga sisedokumendiga, mis sätestas tingimused, mille täitmisel oli pangatöötaja volitatud avaldajaga kokkulepet sõlmima. Avaldaja väitel ei ole AS Hansapank selgitanud, millest tuleneb 2770,95 kroonise nõude puhul võlgnevus 270,95 krooni. Kohus märgib siinjuures, et nagu eelnevast nähtub, ei olnud alust lugeda tasutud 2500 krooni tasutuks kokkuleppe täitmiseks, samuti on avaldaja ise selgitanud, et ei maksnud osamakseid kokkuleppes nimetatud tähtaegadel. Seega oli AS-l Hansapank vastavalt kohtuliku kokkuleppe punktile 2 õigus arvestada intressi 18% aastas ning punkti 6 kohaselt tähtajaks tasumata võlgnevuse tagasimaksete ja intressimaksete summalt viivist iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest. Kuna avaldaja ei tasunud summasid õigeaegselt, on võlgnetav summa viivise ja intressi võrra suurenenud. Erinevused võlgnevuse tagastamise graafikus (tl 11) ja lepingul sooritatud operatsioonide tabelis (tl 55) märgitud intressi maksete suurustes on seletatavad sellega, et avaldaja ei tasunud kokkuleppes nimetatud osamakseid graafikus nimetatud päevadel ja et üks osamakse summas 2500 krooni jäi üldse tasumata. Seda seisukohta toetab kokkuleppe osaks olev võlgnevuse tagastamise graafik, mille kohaselt kehtisid graafikus fikseeritud intressi maksete summad juhul, kui võlgnevus tagastatakse graafikus toodud tähtpäevadel ja summades. Erinevused võlgnevuse põhiosa arvestatud summade ja lepingul sooritatud operatsioonide tabelis kohtuliku kokkuleppe vastavate graafikujärgsete maksete summade vahel on muu hulgas seletatavad sellega, et kohtuliku kokkuleppe punkti 5 kohaselt loeti esimeses järjekorras makstuks intressi viivis, teisena põhiosa viivis, kolmandana tähtajaks maksmata intressisummad ning seejärel tähtajaks tasumata võlgnevuse maksed.
Kuna avaldaja poolt 2500 krooni tasumist 25.01.2005 ei saa lugeda tasutuks kohtuliku kokkuleppe täitmiseks, vaid tegemist oli eeltingimusega kohtuliku kokkuleppe sõlmimiseks, siis ei saa esitatud maksekorraldust 25.01.2005 lugeda dokumendiks, millest nähtuks, et sissenõudja AS Hansapank nõue 2770,95 krooni ulatuses on rahuldatud. Samuti pole nõude rahuldamist kinnitanud AS Hansapank, vaid on endiselt seisukohal, et avaldaja võlgneb sissenõudjale 2770,95 krooni. Seega puudub alus TMS § 48 punkti 2 alusel täitemenetluse lõpetamiseks. Seetõttu on kohtutäituri 25.09.2006 otsus täiteasjas nr 186/2005/2384, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, seaduslik ja täitemenetlust tuleb jätkata. Kohus, jättes kaebuse rahuldamata, jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud täielikult avaldaja X enda kanda. TsMS § 478 lg 3 alusel kuulub määrus viivitamatule täitmisele.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.