Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-1306 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Xxxxosaühing esitas 17.03.2017 pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on ületavad võlgniku võlad vara mitmekordselt. Konfliktid osanike Xxxxja XxxxOÜ vahel ei võimalda jätkata senist tegevust, mis seisnes Xxxxhoone väljaüürimises. Võlausaldaja XxxxOÜ, kelle esindaja on Xxxxja kes omab võlgniku suhtes täitedokumenti, ei ole nõus tasumise ajatamisega. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja eeldusi maksejõulisuse taastamiseks ei ole. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik välja kuulutada tema pankrot. Võlgnikul on põhivaravara kokku 2 925.48 euro väärtuses, nõudeid rentnike vastu on kokku 44 664.99 euro väärtuses. Täitmata kohustusi on kokku 159 546.60 eurot. Harju Maakohtu 24.03.2017 määrusega pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

nimetas

kohus

Xxxxosaühingu

ajutiseks

08.05.2017 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Võlgniku peamiseks tegevusalaks on renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Võlgnik annab ruume üürile OÜ-le Xxxxja Xxxx kuuluvas hoonete kompleksis. Võlgniku osanikeks on AS Xxxx ja Xxxx. Võlgniku lähikondseteks on AS Xxxx ja OÜ Xxxx . Ajutine pankrotihaldur on aruandes välja toonud, et võlgniku 24.03.2017 seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul vara 53 695 euro väärtuses, millest nõuded moodustavad 42 744 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole andnud oma hinnangut võlgniku vara väärtuse kohta. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 140 000 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema vara ei kata tema kohustusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esinevad väljavaated võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks, kui võlgnik saavutab kokkuleppe oma peamiste võlausaldajatega, kelleks on võlgnikuga seotud isikud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on Xxxx AS, XxxxOÜ ja XxxxOÜ omavahel seotud omanike ja juhatuse liikmete kaudu. Võlgniku selgituste kohaselt üürib võlgnik OÜ-lt XxxxXxxxhoonete kompleksi ja annab sellest üürile umbes 34%. kogu hoonete kasulik pind on 4 429,89 m2, millest võlgnik annab allüürile 1 504,77 m2. samas on võlgnik maksnud kuni pankrotiavalduse esitamiseni kogu Xxxxhoonete kompleksi kommunaalkulude ja internetiühenduse eest. Võlgniku selgituste kohaselt hüvitasid üürnikud talle nende kasutuses olevate ruumide kommunaalkulud arvete alusel. Ülejäänud kommunaalkulude eest esitab

2-17-1306 võlgnik arved OÜ-le Xxxxja antud arved tasaarvestatakse OÜ Xxxxnõudega võlgniku vastu. Reaalselt raha ülekandmist ei toimunud. OÜ Xxxxnõuded võlgniku vastu on märkimisväärselt suuremad, kui võlgniku vastunõuded. Võlgniku selgituste kohaselt ei leia ta uusi üürnike ja olemasolevad üürnikud ei soovi üürilepinguid pikendada põhjusel, et võlgnik on likvideerimisel. Samas nähtub internetportaalist www.city24.ee, et otsitakse aktiivselt erinevate kinnisvarafirmade kaudu Xxxxäriruumidele üürnikke. Võlgniku suurimaks võlausaldajaks on OÜ Xxxxnõudega summas 97 248.08 eurot. Võlgniku väikeosaniku Xxxxselgituste kohaselt on OÜ Xxxxnõuded võlgniku vastu alusetud. Võlgniku likvideerija selgituste kohaselt tulenevad OÜ Xxxxnõuded võlgniku vastu 2003. a sõlmitud rendilepingust. Likvideerija esitas nimetatud nõudeõiguse tõendamiseks 05.03.2014 nõude loovutamise teatise, milles AS Xxxx ja OÜ Xxxxteavitavad, et AS Xxxx annab nõudeõigused OÜ Xxxxvastu üle OÜ-le Xxxx . Nõude loovutamise aluseks on järgmised kokkulepped: AS Xxxx ja OÜ Xxxxvahel 01.10.2003 sõlmitud rendileping, AS Xxxxja OÜ Xxxxvahel 10.05.2012 sõlmitud kokkulepe, 25.04.2013 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud osaühingu osa võõrandamisleping nr 904, OÜ-ga xxxx 16.04.2013 sõlmitud kinnistu mõttelise osa võõrandamisleping nr 822, Xxxx`iga 25.03.2013 sõlmitud osaühingu osa võõrandamisleping nr 662 ja 25.03.03.2013 sõlmitud kinnistu mõttelise osa võõrandamisleping nr 660. Võlgniku likvideerija poolt on ajutisele haldurile esitatud vaid 01.10.2003 sõlmitud rendileping, mille tähtaeg lõppes 01.10.2008. Xxxxselgituste kohaselt on eelpool nimetatud rendilepingu näol tegemist mitte kogu Xxxxkinnistu, vaid ainult koolihoone rendilepinguga. 01.10.2008 sõlmis võlgnik rendilepingu OÜ-ga Xxxx samadel tingimustel ning tähtajaga kuni 5 aastat või kuni võlgnikul on allüürnik nimetatud õppehoonele. Alates 2015. a kevadest on koolihoone XxxxOÜ käsutuses ning tal on sõlmitud üürileping OÜ-ga Xxxx. Seega on Xxxxarvates OÜ Xxxxnõuded võlgniku vastu rendi tasumiseks alusetud. Ühtlasi selgitas Xxxx, et alusetud on ka OÜ Xxxxnõuded tööjõurendi ja transpordikulude tasumiseks. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile dokumente, mille alusel esitab AS Xxxx ja OÜ Xxxxarveid võlgnikule, ei anna ajutine haldur käesoleva aruande esitamise seisuga hinnangut nende õigsusele. Võlgniku likvideerija ja väikeosaniku poolt ajutisele pankrotihaldurile antud teave on vastuoluline. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud lepingut mis alusel ja tingimustel võlgnik kinnistu omanikule kuuluvat vara välja üürib. Kui võlgnik saab ainult 1/3 hoone osas üüritulu, kuid tasub kogu hoone kommunaalmaksed, siis on halduri hinnangul tegemist võlgnikku majanduslikult kahjustava tegevusega. Kui võlgniku tegevus on aastaid tootnud kahjumit, siis tekib küsimus juhtorgani vastutuses tekitatud kahjumi eest. Tegemist võib olla kinnistu omanikule ebamõislikult soodsate tingimuste tekitamisega. Seega oleks edasises pankrotimenetluses vajalik võlgniku äritegevuse põhjalik analüüs ja erikontroll. Võlgniku likvideerija on selgituste kohaselt esitanud pankrotiavalduse, kuna võlgnik ei suuda täita Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-56908 06.02.2017 tehtud otsusest tulenevaid kohustusi OÜ Xxxxees. OÜ Xxxxon seotud võlgniku väikeosaniku Xxxx`ga. Seega võib antud pankrotiavalduse esitamise eesmärk olla üks jätkuetapp võlgniku osanike ja Xxxxkinnistu omanike vahelisest konfliktist. Võlgniku lähikondsetel oleks võimalik reguleerida ja otsustada võlgniku kulude ja tulude üle seoses Xxxxkinnistu opereerimisega, kuid antud juhul on leitud, et kohtuotsuse tasumise osas muude võimalike lahenduste leidmise asemel (näiteks omanike lisavahendite panustamine omakapitali või laenu andmine või ka kolmandalt isikult laenu võtmine) on parim lahendus võlgniku pankrotiavalduse esitamine.

2-17-1306 Võlgniku võlausaldajateks on osanikega seotud isikud ning osanikel oleks soovi korral võimalik pankrotimenetlust vältida. ÄS § 209 lg 3 kohaselt likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Antud juhul on osaühing tegutsenud likvideerija juhtimisel juba üle 3 aasta. Jääb arusaamatuks mis on pikalt kestva likvideerimismenetluse põhjuseks. Tuvastamist vajab kas ei esine KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) koosseisu. Võlgniku varast on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Samas on võlgniku väikeosanik Xxxxväitnud, et osad nõuded võlgniku vastu ei ole põhjendatud ja seetõttu võib esineda laus vara tagasivõitmiseks.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Xxxx osaühing esitas 17.03.2017 pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi kokku 159 546.60 eurot ja vara väärtuses 44 664.99 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt on Xxxx osaühing maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlgnevusi võlausaldajate ees ja see suutmatus ei ole ettevõtte majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku vara hinnanguline väärtus on 53 695 eurot, mis koosneb peamiselt nõuetest üürnike vastu. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 140 000 eurot, suurimaks võlausaldajaks on OÜ Xxxx nõudega summas 97 248.08 eurot. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara suurust ja puuduvad andmed selle kohta, et selline seisund oleks ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esinevad väljavaated võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks, kui võlgnik saavutab kokkuleppe oma peamiste võlausaldajatega, kelleks on võlgnikuga seotud isikud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevust ei ole võimalik alustada nõudluse puudumise tõttu ja puuduvad andmed selle kohta, et selline olukord võiks muutuda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul on vara, millest on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

2-17-1306 PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks erimeelsused osanike vahel. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik teinud ebaselgeid tehinguid, mille kohta ajutisele pankrotihaldurile tehinguid kajastavaid dokumente esitatud ei ole ja seetõttu tuleb edaspidi võlgniku majandustehingute sisu välja selgitada. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna ÄS § 209 lg 3 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks, siis jääb arusaamatuks, millistel põhjustel on likvideerimismenetlus kestnud üle kolme aasta. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt tuleb edaspidises pankrotimenetluses välja selgitada, kas esineb võlgniku juhtorganite liikmete poolene KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) koosseisu rikkumine. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhtorgani liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi, kuid ei välista nende esinemist. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Xxxx osaühingu pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.