Hageja KÜ lepinguline esindaja JV Kostja KB esindaja määratud korras advokaat MT
Kohtustungi toimumise aeg
01.03.2007
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja JV Kostja esindaja MT
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista KB võlgnevus 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni KÜ kasuks.
2.Menetluskulude jaotus 2.1 Välja mõista KB menetluskulu 901 (üheksasada üks) krooni ja 58 senti KÜ kasuks. 2.2 Välja mõista KB õigusabikulu 4 335 (neli tuhat kolmsada kolmkümmend viis) krooni ja 44 senti riigituludesse, mis tuleb tasuda osamaksetena, kuni sissenõutud õigusabikulu täieliku tasumiseni, iga kuu 15. kuupäevaks summas 200 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude katteks. 2.3 Välja mõista KÜ-lt õigusabikulu 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni ja 76 senti riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777). Kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude katteks.
Otsus saata viivitamata Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 13 095,84 krooni, millest põhivõlg 12 989 krooni ja viivis 166,84 krooni, ja kohtukulud. Kostja on KÜ (EÜ õigusjärglane) liige ja korteriomandi omanik. on kostja tasunud kommunaalmakseid osaliselt, mistõttu on tal tekkinud eelmärgitud ulatuses nõue. Hageja tugineb oma nõudes korteriühistuseaduse §-dele 5 lg-le 1, 7 lg-le 4, 151 lg-le 1 ja 2; korteriomandiseaduse §-le 13 lg-le 1; TsÜS §-le 112 lg-le 2 p-le 5 ja võlaõigusseaduse §-dele 1 lg-le 1, 2 lg-le 1, § 76 lg-le 1, 100, 101 lg-le 1 p-le 1 ja 6, 108 lg-le 1.
2.esitas hageja kohtule avalduse haginõude suurendamiseks, mis järgselt on hageja nõue kostja vastu 14 955,20 krooni, millest põhivõlg on 14 925,78 krooni ja viivis 29,42 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates viivise 0,07% tasumata summast iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ja palub kostjalt välja mõista kohtukulud s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1050 krooni ja õigusabikulu 1 770 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees seoses materiaalselt raske olukorraga, ta on olnud pikka aega töötu. Kostja leiab, et poolte vahel puudub kokkulepe, mille alusel kostja poolt tasutud summadest kustutati üheaegselt nii põhi- kui viivisevõlga.
5.Kohtuistungil on kostja esindaja avaldanud, et kostja oli töötu, mistõttu võlgnevus on vabandatav. Poolte vahel puudub kokkulepe, millises järjekorras toimub võlgnevuse kustutamine. Kostja arusaama järgi kustutati esmalt põhivõlga ja seejärel viivist. Kostja on istungi ajaks põhivõla tasunud, samuti osaliselt viivist võttes arvesse aastas määratud makseid kogumis. Kostja on arvestuse teinud alates 2000. Hageja on oma arvestusega loonud olukorra, kus kostjal puudub võimalus võla kustutamiseks. Kostja esindaja palub viivituses olemist lugeda põhjendatuks ning selle suuruse vähendamist. Kostja on varasemal istungil nõustunud võlaga suuruses 7500 krooni. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2-05-2025/34
7.Vastavalt KÜS §-le 151 lg 1 peab korteriomanik tasuma majandamiskulud, mis on korteriühistu vajalikud kulud ja kulud elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. VÕS § 76 lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p l alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja lg 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
8.Väljavõttega korteriomandi kinnistusregistriosast nr 147957 (tl 16) on tõendatud, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand. KÜ põhikirja (tl 11-15) p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeks kõik asuva elamu korteriomanikud. Põhikirja punktides 3.2.1 - 3.3.4 on sätestatud ühistu liikme kohustused korteriühistu ees. Kostja maksekohustuste rikkumist korteriühistu ees ei eita. Võlgnevuse arvestusega (tl 8-9 ja tl 74-77) on tõendatud, et esimene võlgnevus tekkis kostjal 2000 jaanuarikuus. seisuga oli kostja võlgnevus hageja arvestuse kohaselt 14 955,20 krooni, s.h viivised 29,42 krooni. Kostja on tasunud aastate lõikes enamjaolt iga kuu, kuid mitte määratud suuruses.
9.KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on kostja tasutud summad arvestanud esmalt viivise katteks, mistõttu on kostjal hageja arvestuse kohaselt tasumata põhivõlg.
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi 8. lõike kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud. Kostja on töötu olnud alates ning talle on määratud toimetulekutoetus samast ajast (tl 28). Hageja poolt nõutav viivisesumma on kostja majanduslikku seisundit ja vähest sissetulekut arvestades liiga suur ning VÕS § 162 alusel tuleb viivisesummat vähendada. Kohus soovib rõhutada, et hageja on seadnud kostja olukorda, mis ei võimalda võlga likvideerida, kuna kostjalt laekuv raha on arvestatud pikema perioodi vältel ainult viivise katteks, mille kinnituseks on asjaolu, et ajavahemikus 01.2000-05.2005 on kostjale arvestatud majandamiskulusid tasumiseks kokku 49 669,28 krooni ja kostja on tasunud 49 910 krooni ja alates maist on arvestatud kokku 16 447,85 krooni ning kostja on tasunud 18 160 krooni. Seega tasumine ületab määratud põhivõlga, mis tähendab, et hageja on saanud juba kostjalt lisaks põhivõlale ka viivist. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses võib eeldada, et viivis ei kanna kompensatsioonilist ega eeldatavat kahju väljendavat iseloomu, mistõttu võib selle nõudmine täies ulatuses olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on palunud viivise vähendamist, kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks vastu tulla. Tuginedes eeltoodule peab kohus mõistlikuks kostjalt välja mõista kostja poolt nõustutud summa 7500 krooni põhivõla ja viivise katteks kokku. Kohus leiab, et kostja on tasunud määratud maksed, mistõttu ei ole põhjendatud viiviste pealt viiviseid juurde nõuda ka alates 01.01.2007. Kohtukulud
2-05-2025/34 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Sama seaduse § 61 lg 1p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus rahuldas hagi 50,15% ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 526,58 krooni ja kulud õigusabile 375 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osalt. Kooskõlas RÕS §-dele 22 lg-le 1, 23 lg-le 1 ja 25 lg-le 1 määrab kohus käeolevaga kindalaks riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Vastavalt kostjale õigusabi osutanud advokaadi taotlusele on esindaja tasu tsiviilasjas 4 708,20 krooni. Kuivõrd kostjale on antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, kuulub hagejalt riigituludesse välja mõistmisele õigusabikulu summas 372,76 krooni, mis on 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Kostja kanda jääb osamaksetena muu osa. RÕS 26 lg 1 järgi isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmise või riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täitmiseks ettemaksu tasumiseks kohustamise otsuse saadab kohus viivitamata Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele; lg 2 järgi riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.