Kostja Trust Alert OÜ (registrikood 12221031; Kuuseheki Magari küla Kanepi vald Põlvamaa 63116; e-post [email protected]) Kostja esindaja Mihkel [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
Nukka
(e-post
25. mai 2017. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Mõista Trust Alert OÜ-lt OÜ ProInkasso kasuks välja põhivõlg 14 952.64 eurot, intress 0.16 eurot ja viivised 14 952.64 eurot.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Mõista Trust Alert OÜ-lt OÜ ProInkasso kasuks välja menetluskulud 1505.80 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ ProInkasso esitas 17.01.2017 Tartu Maakohtule hagi, milles palus Trust Alert OÜ-lt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 14 952.64 eurot, intress 0.16 eurot ja viivised 14 952.64 eurot, kokku 29 905.44 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt loovutasid 04.06.2013 hagejale oma nõude kostja vastu OÜ Kabala Agro summas 9241.40 eurot ja Estonia OÜ summas 6211.24 eurot. 06.09.2013 sõlmisid hageja ja kostja võla tunnistamise ja võlgnevuse ajatamise kokkuleppe, milles lepiti kokku kostja poolt hagejale võlgnetavate rahaliste kohustuste tasumise tingimused. Kokkuleppega tunnistas kostja, et võlgneb hagejale kokku 18 519.06 eurot, s.h põhivõlgnevus 14 952.64 eurot, viivitusintress 725.41 eurot ja kahjuhüvitis 2841.01 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 8% aastas põhivõla tasumata jäägilt ning maksetega tasumisega viivitamisel viivist 0,5% päevas. Kokkuleppe lisana 1 sõlmiti poolte vahel maksegraafik. Maksegraafikust nähtub, et igakuiste maksete hulgas kuulus tasumisele intress ning lisaks põhi- ja kõrvalnõuete võlgnevuse makse, kusjuures esimeses järjekorras kuulus tasumisele kõrvalnõuete võlgnevuse osa ning alates 16. maksest oleks hakanud vähenema ka põhiosa jääk. Tagasimaksete tasumisel kostja maksegraafikut ei järginud, teostades hagejale makseid kokku 4600 euro ulatuses alates 13.09.2013. Viimane makse laekus 03.03.2015. Kostjal jäi kokkuleppe alusel tasumata põhivõlgnevus 14 952.64 eurot ja intress 0.16 eurot. Nimetatud võlgnevusele on lisandunud viivis 0,5% päevas. Hageja leiab, et 06.09.2013 sõlmitud kokkulepe on võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kokkulepet sõlmides oli pooltel soov välistada kõik kostja võimalikud vastuväited kokkuleppes tunnistatud võlasumma osas. Kuivõrd kogu lepingujärgne võlgnevus on muutunud sissenõutavaks alates 08.03.2015, on kostja hagi esitamise seisuga olnud makseviivituses 679 päeva ning viivise suurus on 50 764.21 eurot. Hageja vähendab viivist ning nõuab viivist põhivõlgnevusega võrdses ulatuses. Viiviste kokkulepe ei ole tühine, kostja ei ole tarbija. Hageja ei ole kaotanud viiviste nõuet tulenevalt hea usu põhimõttest, kuna ei esine seda tingivaid erandlikke asjaolusid. Hageja leidis, et tema nõuded ei ole aegunud. Kostja tasus osamakseid kuni 03.03.2015 ja aegumine hakkas TsÜS § 146 lg 1 alusel kulgema alates 08.03.2015, kui kogu nõue muutus sissenõutavaks.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on hagiavaldus on ebaselge ning hagejal tuleb täpsustada, millist liiki võlatunnistusele ta tugineb. Hageja ei ole tõendanud poolte tahet kohaldada VÕS § 30 ning luua iseseisev kohustus. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Lisaks on ebaselge, millena tuleb mõista hagis nimetatud kõrvalnõudeid. Hageja esitatud kahjuhüvitamise nõue on arusaamatu ja tõendamata. Kuna hageja ei ole selgitanud, milles kahjuhüvitise nõue seisneb, ei ole kostjal võimalik tõendada, et see kohustus on tühine või seda ei ole olemas.
Kostja leiab, et hagis esitatud nõuded on aegunud. Hageja nõuded tulenevad 06.09.2013 võlatunnistusest ning 17.01.2017 nõude kohtusse esitamisel oli kolme aastane aegumistähtaeg möödunud. Kokkulepe viivise tasumiseks 0,5% päevas ületab seadusjärgset viivist ligikaudu 20 korda ning seega on viivisekokkulepe tühine. Tegemist on ebamõistliku viivisega, mille väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane. Kui hageja põhinõuded olekski põhjendatud, siis on hageja kaotanud viivisenõude või alternatiivselt tuleb hagis esitatud viivisenõuet vähendada. Hageja esitas viivisenõude kostja vastu alles hagiavalduses, mis viitab õiguste kuritarvitamisele ja kostjale kahju tekitamisele, millest tulenevalt on hageja kaotanud viivisenõude kostja vastu. Hageja on kaotanud viivisenõude TsÜS § 138 lõike 1 ja VÕS § 6 lõike 1 alusel. Kostjal tekkis õigustatud ootus, et hageja viivist ei nõua. Viiviseid tuleb vähendada, kuna kostja on juba tasunud hagejale 4600 eurot ning hageja on selle arvestanud üksnes kõrvalnõuete katteks. Summa tuleks arvestada põhivõla katteks. Hagejale ei ole tekkinud viiviste ulatuses kahju. Hageja nõutud summas viiviste tasumine on kostjale ebamõistlikult koormav.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • 04.06.2013 loovutas OÜ Kabala Agro hagejale oma nõude kostja vastu summas 9241.40 eurot (lk 8-9); • 04.06.2013 loovutas Estonia OÜ hagejale oma nõude kostja vastu summas 6211.24 eurot (lk 10-11); • 06.09.2013 sõlmisid hageja ja kostja võla tunnistamise ja võlgnevuse ajatamise kokkuleppe (lk 12-13). Kokkuleppe lisana 1 sõlmiti poolte vahel maksegraafik (lk 14-15). • Kostja tasus viimase makse kokkuleppest tuleneva võlgnevuse katteks 03.03.2015. Hageja nõuab kostjalt 06.09.2013 kokkuleppe alusel põhivõla 14 952.64 euro, intressi 0.16 euro ja viiviste 14 952.64 euro väljamõistmist.
4.Hageja nõude aluseks on poolte vahel 06.09.2013 sõlmitud kokkulepe. Pooled tõlgendavad kokkulepet erinevalt. Hageja leiab, et tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes (abstraktne võlatunnistus), kostja väitel on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistuse puhul luuakse poolte vahel iseseisev lepinguline suhe ning aluskohustuse olemasolu ei ole oluline. Poolte tahet luua abstraktne võlatunnistus peaks tõendama hageja, kes seda väidab. Hageja ei ole hoolimata kohtu ettepanekust esitanud tõendeid, millest nähtuks poolte tahe luua uus, esialgsest võlast sõltumatu kohustus. Võla tasumise kokkuleppe tekstist seda ei tulene. Kokkuleppest nähtuvalt leppisid pooled kokku olemasolevate kohustuste põhjal võlgnetavas summas ja võla tasumise graafikus. Pooled ei ole selgelt kokku leppinud sellest, et uus kohustus hageja ees eksisteerib sõltumata olemasolevate kohustuste täitmisest näiteks esialgsele võlausaldajale. Asjaolu, et pooled on kokkuleppe p 3 välistanud teatud vastuväidete esitamise ei tähenda, et kostja ei võiks esitada näiteks nõude loovutamisest tulenevaid vastuväiteid. Kõigi vastuväidete absoluutset välistamist lepingu p 3 ei tulene. Kahtluse korral eeldatakse, tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ning tõendite puudumise korral eeldab kohus seda ka praegusel juhul.
Deklaratiivne võlatunnistus on oma olemuselt nn tunnustamistehing. Sellega loobub võlgnik võlale osaliselt või täielikult vastuväidete esitamisest ning nõude maksmapanek on võlausaldaja jaoks lihtsam. Sellise võlatunnistuse tagajärjel eeldatakse, et võlgnikul on võlausaldaja ees võlatunnistusega tunnistatud kohustused ning võlgnik peaks tõendama, et tunnistatud võlga ei ole või see on lõppenud. Seega piisab hageja nõude tõendamiseks 06.09.2013 kokkuleppe esitamisest ning kostja peaks tõendama, et kokkuleppes nimetatud nõudeid ei ole. 06.09.2013 kokkuleppe p 3 kinnitas võlgnik, et ta tunnistab tingimusteta võlgnevust hageja ees, ei oma võlgnevuse osas ühtegi vastuväidet ning kohustub võlgnevuse vastavalt kokkuleppele tasuma. Võlgnevuse koosseis on toodud kokkuleppe p 1.1 ja 1.2. Kohus leiab, et seega ei pea hageja tõendama ega selgitama, mil viisil ja mis summadest on kujunenud kokkuleppes toodud põhisummad, viivised ja kahjuhüvitis. Kostja vastuväide, et hageja esitatud kahjuhüvitamise nõue on arusaamatu ja tõendamata, on asjakohatu. Kokkulepet allkirjastades pidi kostja võlgnevuse kujunemisest ise aru saama ja sellega nõus olema. Kostja ei ole esitanud oma allkirja suhtes ühtegi vastuväidet ega tühistanud kokkulepet ühelgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud alusel. Kostja vastuväidete puudumisel lähtub kohus sellest, et võlatunnistuses toodud summad on õiged ning 06.09.2013 seisuga võlgnes kostja hagejale põhivõla 14 952.64 eurot, viivised 725.41 eurot ja kahjuhüvitise 2841.01 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Pooled sõlmisid 06.09.2013 kokkuleppe lisana võla tasumise graafiku ning kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et viimane makse laekus 03.03.2015. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Maksegraafikutele kohaldatakse TsÜS § 154, mille järgi on korduvate kohustuste aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. 2013. aastal tekkinud kohustuste aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2014 ja need nõuded oleksid aegunud 31.12.2016 kell 24.00, kui kostja ei oleks võla katteks makseid teinud. Võla tasumisega aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel, viimast korda hakkas aegumine uuesti 03.03.2015 makse tegemisega. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks hageja nõue aegunud. Kostja seisukoht, et kogu nõude aegumine hakkas kulgema kokkuleppe sõlmimisest, ei ole millegagi põhjendatud.
6.Kostja on esitanud vastuväite kohustuse täitmise järjekorra kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on võlgnevuse katteks tasunud 4600 eurot. Kostja seisukoht, et nimetatud summa oleks pidanud arvestatama tervikuna põhivõla katteks, ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingust ega seadusest. Kokkuleppe lisa 1 kohaselt arvestatakse laekumised algul kõrvalnõuete ja intressi katteks, 22.12.2013 on kõrvalnõuete viimane makse ning sellest ajast läheb maha põhivõlg. Kahjuhüvitise on pooled arvestanud kõrvalnõudeks. Samasugune võlgnevuse kustutamise järjekord tuleneb ka VÕS §-st 88 lg 8, 9. Hageja on kostja tasutud summad kohtu arvates õigesti arvestanud kõrvalnõuete ja intressi katteks, kostja ei ole hageja arvutusi vaidlustanud.
7.Kostja on esitanud viiviste osas tühisuse vastuväite ning palunud samas viiviseid vähendada. Lisaks leiab kostja, et hageja on kaotanud viiviste nõudeõiguse hea usu põhimõttest tulenevalt. Kohus ei pea ühtegi kostja vastuväidet põhjendatuks. Kuna kostja on
äriühing, ei saa ta tugineda tarbijat kaitsvatele sätetele ega kohtupraktikale. Hageja on viiviste (viivisintressi) nõudest kostjale teatanud juba 06.09.2013 kokkuleppes ning kostja ei ole viidanud ühelegi tõendile, kust nähtuks, et hageja loobub viiviste nõudest. Kostja ei ole viiviste vähendamise taotlust VÕS § 162 kohaselt selgitanud ega põhjendanud, taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja väide, et hagejal ei ole tekkinud viiviste ulatuses kahju, ei ole asjakohane.
8.Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb rahuldada. Kohus mõistab VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja põhivõla 14 952.64 eurot, VÕS § 94 alusel intressi 0.16 eurot ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ning § 113 alusel viivised 14 952.64 eurot.
9.Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud 505.80 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulud on 60 eurot/tund kokku 8.43 tunni eest. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 1505.80 eurot. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele määrab kohus, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.