Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused ning menetluse käik.
1.. kohtusse esitatud hagiavalduses palus AS , kes on AS õigusjärglane, välja mõista kostjalt VR võla tasumata hoolduskulude ja kommunaalteenuste eest summas 30.324,11 krooni perioodi . eest, s.o. alates ajast, mil kostja on jätnud hoolduskulude ja kommunaalteenuste eest talle teenuste osutajale ja teenuste vahendajale maksmata ning seda ajani, mil hageja elamut, kus kostja korter asub, hooldas..
2.Kuna eelmenetluse käigus selgus, et VR suri , palus hageja peatada menetluse tsiviilasjas kuni kostja õigusjärglase väljaselgitamiseni. Kohus peatas menetluse kuni kehtinud TsMS § 213 lg 1 p 1 alusel.
3.esitatud taotluses palus hageja asendada esialgne kostja käesolevas vaidluses kostjate SRi ja OR, kes on VR pärijad. Kohus rahuldas taotluse kostja asendamiseks määrusega.
4.avaldusega täpsustas hageja kostjate vastu esitatud nõudeid ning seda tulenevalt võimalusest tutvuda VR pärimistoimikuga. Hageja poolt esitatud täpsustatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt SRilt 22.743,08 krooni ja kostjalt OR 7581,03 krooni. Hageja leiab, et kuivõrd vaidlusalune korter oli erastatud VR ja SRi abielu ajal, kuulus see abikaasade ühisvara hulka ning abikaasad pidid vastutama nimetatud korteriomandi eest tasumata võlgade ja kohustuste eest võrdselt Nimetatust tulenevalt on hagetavast võlast 30.324,11 kroonist 1⁄2 ehk SRi kanda. Pealegi elas SR vaidlusaluses korteris nii võlgnevuse tekkimise ajal kui ka käesoleval ajal. Tulenevalt asjaolust, et mõlemad kostjad, s.o. nii SR kui ka OR võtsid vastu VR järelejäänud pärandi (pärand loetakse PärS § 117 lg 1 kohaselt vastu võetuks avalduse esitamisega notarile), vastutavad nad pärandaja võlgade eest, sest . PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärijatele üle ka pärandaja õigused ja kohustused, väljaarvatud need mis on otseselt seotud pärandaja isikuga. Seega tuleb ülejäänu võlasumma 15.162,05 krooni jagada kostjate vahel võrdselt ja kummagi kostja kanda jätta 7581,03 krooni.
5.Oma nõuete tõendamiseks kostjate vastu esitas hageja oma raamatupidamise õiendi korteril lasuvate võlgade kohta, Tallinna Linnakohtu Pärimisregistri kirja mis kinnitab, et kostjad on esitanud avalduse, et VR pärand vastu võtta, väljavõtte rahvatikuregistrist selle kohta, et kostjate elukohaks on rahvastikuregistri andmetel , kinnistusraamatu väljavõtte, millest nähtub, et OR on kantud kinnistusraamatusse 1⁄4 vaidlusaluse korteriomandi omanikuna alates ning hageja taotles välja nõuda notaribüroost ka VR pärimistoimiku. Kostjate vastuväited ja põhjendused.
6.Kostja SR hagile vastuväiteid ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud.
7.Kostja OR vastas kohtule kirjalikult, et tema hagi ei tunnista. OR vastuväidete kohaselt omas ta vaid sissekirjutust, tegelikult aga sellel aadressil ei elanud ning osutatud ja vahendatud teenuseid ei ole ta seetõttu ka tarbinud. Kostja väidetel elas ta alates oma vanaema V P juures aadressil , sest vanaema oli määratud kohtuotsusega tema eestkostjaks. Võla tekkimise perioodil
oli kostja aga alaealine ega omanud sissetulekut. Lisaks sellele oli tema isalt SRilt välja mõistetud tema ülalpidamiseks elatusraha, kuid elatist isa ei maksnud. OR on seisukohal, et kogu hagetava võla peaks eeltoodust tulenevalt ära maksma tema isa SR.
8.OR esitas oma vastuväidete tõendamiseks kohtule Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse millega määrati talle eestkostjaks VR ja Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse millega mõisteti SRilt välja elatis VP kasuks OR ülalpidamiseks.
9.OR kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Hageja taotles arutada tsiviilvaidlust kohtuistungil kostjate kohalolekuta. Kohus pidas esitatud taotlust põhjendatuks, sest kostjad ei teavitanud kohut sellest, et neil oleks istungile ilmumata jätmiseks seaduslikke takistusi. Kohus hoiatas kostjaid kohtukutses võimalusest asi kohtuistungil läbi vaadata kostjate kohalolekuta kui nad kohtuistungile ei ilmu.
11.Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele kuni 1. juulini 2002. a kehtinud EES § 15 1 lg 1 ja § 15. Vastavalt EES § 151 lg-le 1 korraldab elamu haldamist kuni elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele, eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Sama lõike teise lause kohaselt maksab eluruumi omanik halduskulude eest kuni kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Vaidluse lahendamisel kuuluvad lisaks eeltoodule kohaldamisele ka PärS § 117 lg 1 sätted, mille kohaselt loetakse pärand vastu võetuks avalduse esitamisega notarile ning PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärijatele üle ka pärandaja õigused ja kohustused, väljaarvatud need mis on otseselt seotud pärandaja isikuga.
12.Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalne tõend – hageja raamatupidamise õiend korteri hooldustasu ja kommunaalteenuste arvestuse kohta tasuliikide lõikes, tõendab, et alates . ajani mil hageja elamut hooldas, korteri omanikud hoolduskulusid ja tasu kasutatud kommunaalteenuste eest ei tasunud ning nende võlg hageja ees . seisuga moodustas summa 30.324,11 krooni. Kuna vaidlusalune korter oli VR ja SRi abieluline ühisvara (vastupidist ei ole väidetud ega tõendatud), oli mõlemal abikaasal kui eluruumi omanikul kohustus EES § 15 1 lg 1 ja § 15 alusel ka elamu hoolduskulu ja tasu kommunaalteenuste eest maksta. Kuna seda ei teinud kumbki abikaasadest, on 1⁄2 tasumata hoolduskulust ja kommunaalteenustest ehk 15.162,05 krooni kostja SRi täitmata kohustus hageja ees, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
13.Tulenevalt asjaolust, et nii SR kui ka ORvõtsid vastu VR järelejäänud pärandi, mida tõendavad VR pärimistoimikus olevad kostjate avaldused notarile pärandi vastuvõtmiseks, O R välja antud pärimistunnistus ja kinnistusraamatu . väljavõte, mille kohaselt on OR1⁄4 korteriomandi omanik, tuleb ülejäänud võlg 15.162,05 krooni võrdsetes osades välja mõista kostjatelt hageja kasuks PärS § 117 lg 1 ja § 130 alusel. Kostjatelt väljamõistetavaks summaks jääb 7581,03 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja OR vastuväited sellest, et ta vaidlusaluses korteris ei elanud, vaid oli võla tekkimise ajal alaealine, kellele oli määratud eestkostjaks tema vanaema, kes omakorda nõudis SRilt kohtu kaudu elatise väljamõistmist tema ülalpidamiseks, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, sest OR vastutab hageja ees kui oma ema VR pärija.
14.Arvestades kohtuotsuse p-des 12 ja 13 toodud põhjendusi kuulub Olga Ruljovalt kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistmisele 7581,03 krooni ja SRilt 22.743,08 krooni. Kohtukulud.
15.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. OÜ palus oma kohtukulu, milleks oli hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2450.- krooni jätta kostjate kanda. . Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus hagi rahuldab, tuleb kostjatelt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Arvestades asjaoluga, et kohus otsustab välja mõista OR 1⁄4 võlast ja SRilt 3⁄4 võlast, tuleb hageja kohtukulu kostjalt välja mõista samas proportsioonis, s.o.612,50 krooni OR ja 1837,50 krooni SRilt. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.