2-07-3262
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Katrin Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.aprill 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-3262
Tsiviilasi
AS XX hagi I.A. ́i vastu 4311,15 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS XX (registrikood xxx; asukoht xxx Hageja esindaja jurist Silva Kark (Rakvere 5, Jõhvi 41592); Kostja I.A. (isikukood xxx; elukoht xxxx
2-07-3262 arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Menetluse käik 25.01.2007.a. kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 4311,15 krooni, millest põhivõlg on 3910,00 krooni, intress summas 307,67 krooni ja põhiosa viivis 93,83 krooni. Hagimaterjalid on kostjale 17.02.2007.a. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 ning TsMS § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest s.o. hiljemalt 19.03.2007.a. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist ja VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib hagis koos põhinõudega esitada viivisenõude ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2-07-3262 28.10.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu, mille alusel lubas hageja kasutada arvelduskrediidi limiiti summas 4000,00 krooni. Krediidisumma kasutamise lõpptähtpäev oli 28.10.2006.a. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 19% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks oli iga kuu 10.kuupäev. Kostja võttis kogu krediidisumma kasutusse, kuid ei tasunud määratud maksepäevadel intresse. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest kostja oma ülejäänud võlgnevust hageja ees kustutanud ei ole. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja hagejat teavitanud kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust. 24.01.2007.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 4311,15 krooni, millest põhiosa on 3910,00 krooni, intress 307,67 krooni ja viivis 93,83 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus summas 4311,15 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viisis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 25.01.2007.a. (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Katrin Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.