Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-9136
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtuasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi V D ja J N vastu 48 050 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
15. märts 2007
Menetlusosalised
Hageja:
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK xxx)
Hageja esindaja:
A T (volikirja alusel)
Kostja:
V D (IKxxx)
Kostja:
J N (IKxxx)
Viru Maakohtule 17. aprillil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt 27.07.2005 sõlmisid hageja ja V D krediidilepingu nr xxx kp. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 30 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi 1(6)
on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 68,68% krediidisummast ühe aasta kohta ehk kokku 7 000 krooni kogu lepingu perioodi eest. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.4. Hageja sõlmis 27.07.2005 J N käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr xxxkp ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 67 000 krooni ning käenduse tähtajaks 01.12.2007. Lepingu järgi kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale igakuiselt intressi ning tagastama krediidisumma ühes osas lepingu lõpptähtpäeval, mis saabus 28.11.2005. Kuna põhivõlgnik jättis hagejale teise intressimakse tähtaegselt tasumata, saatis hageja kostjatele 03.10.2005, 26.10.2005 ja 31.10.2005 meeldetuletuskirjad võla sissenõudmiseks. 31.10.2005 tasus kostja hagejale lepingu raames 1 450 krooni, mis arvestati vastavalt üldtingimuste p-le 2.5 550 krooni ulatuses 03.10.2005 ja 26.10.2005 kostjatele saadetud sissenõudmiskirjade kulude katteks ning 900 krooni ulatuses 27.09.2005 sissenõutavaks muutunud intressimakse osaliseks tasumiseks. Ülejäänud võlgnevuse ning edaspidised maksed jättis põhivõlgnik täielikult tasumata ning krediidisumma lepingu lõpptähtpäevaks tagastamata, mistõttu oli hageja sunnitud saatma kostjatele 22.12.2005 ja 02.01.2006 kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. Viimases kostjatele saadetud kirjas nõudis hageja kostjatelt 43 650 krooni tasumist, millest 30 000 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 4 350 krooni tasumata intress, 6 000 krooni leppetrahv, 2 400 krooni viivis ja 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast 02.01.2006 kirjade saatmist on hagejale lepingu raames tasutud 3 400 krooni alljärgnevalt: 09.01.2006 - 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kirja kulude katteks, 27.01.2006 - 1000 krooni viivise katteks, 28.01.2006 - 1000 krooni viivise katteks ja 04.02.2006 - 500 krooni viivise katteks. Kuna kostja ei ole krediidisumma katteks ühtegi makset tasunud, on tema poolt lepingu järgi tagastamata krediidisumma 30 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi kokku summas 7 000 krooni. Kuna kostja tasus hagejale intresside katteks vaid 2 650 krooni, moodustab kostjate tasumata intressi summa 4 350 krooni. Hageja poolt kehtestatud hinnakirja kohaselt on krediidilepingutele kohaldatavaks viivisemääraks 0,25 % võlgnetavalt summalt päevas. Krediidisumma tagastamise tähtpäev saabus 28.11.2005. Kuna põhivõlgnik ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat käesoleva ajani tagastanud, on viivis perioodi 29.11.2005-13.04.2006 eest 10 200 krooni, millest on hagejale tasutud kokku 2 500 krooni ning hetkel on tasumata 7 700 krooni. Üldtingimuste p 6.4 alusel on krediidisaaja kohustatud tasuma krediidiandjale leppetrahvi 20% tähtaegselt tagastamata krediidisummast, kui krediidisaaja ei ole lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi krediidiandja ees likvideerinud 10 päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva saabumisest. Lepingu lõpptähtpäev saabus 28.11.2005, kuid nimetatud kuupäevaks jättis põhivõlgnik oma lepingulised kohustused hageja ees täitmata. Lepingu alusel on leppetrahvi suuruseks 6 000 krooni. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu alusel piiratud 67 000 krooniga. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja 48 050 krooni, millest 30 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 4 350 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 700 krooni 2(6)
viivis ja 6000 krooni leppetrahv. Mõista kostjatelt alates 13.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt välja viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas ning jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja vastus Kohtule 10. mail 2006 esitatud vastuses kostja J N hagi ei tunnista, kuna kostja on andnud käenduse tingimusel, et laenusaaja ei ole võimeline maksejõuetuse või tervise tõttu tasuma oma võlgnevust. Käenduslepingut allkirjastades ei tutvustanud laenuandja käenduse tingimustest ning asjaolust, et käendaja on solidaarselt vastutav võlgnevuse tasumisel. Seega on krediidiandja tekitanud kostjale väära arusaama käendusest. Hageja seisukoht Hageja esitas kostja poolt esitatud vastusele omapoolse seisukohta, mille kohaselt krediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja 27.07.2005 käenduslepingu kostja Jüri Nikolajevaga. VÕS § 142 lg 1 on sätestatud, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja on käenduslepingu allkirjastamisega andnud oma nõustumuse olla käenduslepinguga ja sellest tulenevate kohustustega õiguslikult seotud. Viimane käenduslepingu lause oli koostatud vene keeles ja sätestas: "Käesolevaga kinnitan, et antud lepingu sisu oli mulle tõlgitud vene keelde enne sellele allakirjutamist, lepingu sisu on mulle arusaadav ning vastab minu tegelikule tahtele". Samuti on käendaja ise tunnistanud, et talle on leping vene keelde tõlgitud. Käendaja väide, et ta ei olnud teadlik oma vastutuse ulatusest on alusetu ja ei ole millegagi põhjendatud. Hageja seisukohal, et käendusleping ja sellest tulenev käendaja vastutuse ulatus on kehtiv ning käenduslepingus sätestatud tingimused on käendajale siduvad. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde ning palub kostjalt välja mõista põhivõla 30 000 krooni, viivise 7 700 krooni, leppetrahvi 6 000 krooni, intressi 4 350 krooni. Kostja poolt on tasutud 3 400 krooni, intress 2 650 krooni viivis 2 500 krooni 1450-550 krooni kirjade katteks, 900 krooni intresside katteks. Kostja J N taotles kohtuistungil viiviste vähendamist. Kostja V D kohtuistungile ei ilmunud, kutse kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et 27.07.2005 sõlmisid hageja ja V D krediidilepingu nr xxxkp. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 30 000 krooni krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale igakuiselt intressi ning tagastama krediidisumma ühes osas lepingu lõpptähtpäeval, mis saabus 28.11.2005. Hageja sõlmis 27.07.2005 J N käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr xxx kp ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete 3(6)
täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 67 000 krooni ning käenduse tähtajaks 01.12.2007. Kuna põhivõlgnik jättis hagejale teise intressimakse tähtaegselt tasumata, saatis hageja kostjatele 03.10.2005, 26.10.2005 ja 31.10.2005 meeldetuletuskirjad võla sissenõudmiseks. 31.10.2005 tasus kostja hagejale 1 450 krooni, mis arvestati 550 krooni ulatuses 03.10.2005 ja 26.10.2005 kostjatele saadetud sissenõudmiskirjade kulude katteks ning 900 krooni ulatuses 27.09.2005 sissenõutavaks muutunud intressimakse osaliseks tasumiseks. Ülejäänud võlgnevuse ning edaspidised maksed jättis põhivõlgnik täielikult tasumata ning krediidisumma lepingu lõpptähtpäevaks tagastamata, mistõttu saatis hageja kostjatele 22.12.2005 ja 02.01.2006 kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. Pärast 02.01.2006 kirjade saatmist on hagejale tasutud 09.01.2006 - 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kirja kulude katteks, 27.01.2006 - 1000 krooni viivise katteks, 28.01.2006 - 1000 krooni viivise katteks ja 04.02.2006 - 500 krooni viivise katteks, kokku 3 400 krooni Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 30 000 krooni on tagastamata krediidisumma, tasumata intressi summa 4 350 krooni, 6000 krooni leppetrahv, viivis perioodi 29.11.200513.04.2006 eest 7 700 krooni ja alates 13.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas. Laenuleping Vaidlust ei ole selles, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja D hagejale, et võtab laenu oma kaubandustegevuse raames, seega leiab kohus, et sõlmitud on tavaline krediidileping, mitte tarbijakrediidileping. Vaidlus ei ole ka selles, et lepingu osaks on hageja üldtingimused K 1.4 (tl 13-14), mis nähtub ka sellest, et kostja D on üldtingimused allkirjastanud. Samuti on lepingu osaks allkirjastatud maksegraafik (tl 12). Krediidisumma VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kuivõrd kostja ei ole krediidisumma katteks ühtegi makset tasunud, siis tuleb VÕS § 401 lg 1 alusel krediidisumma 30 000 krooni välja mõista. Intress Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi kokku summas 7000 krooni, millest on tasutud 2650, seega tuleb VÕS § 401 lg 1 alusel välja mõista intress summas 4350 krooni. Leppetrahv VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.4. kohaselt juhul, kui lepingu lõpptähtpäeva saabumisel on krediidisaajal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi ning võlgnevust ei ole likvideeritud 10 päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva saabumisest, on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % tähtaegselt 4(6)
tasumata krediidisummalt. Lepingu lõpptähtpäev saabus 28.11.2005, kuid nimetatud kuupäevaks jättis põhivõlgnik oma lepingulised kohustused hageja ees täitmata ja ei teinud seda ka 10 päeva jooksul lõpptähtpäeva saabumisest, seega mõistab kohus välja leppetrahvi 6000 krooni. Viivis VÕS § 113 lg 5 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.1. kohaselt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega seotud kulude või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Hageja hinnakirja (tl 27) kohaselt on viivisemääraks 0,25 % tagastamata summalt päevas. Hageja arvestuse kohaselt oli viivis perioodi 29.11.2005-13.04.2006 eest 10 200 krooni, millest on hagejale tasutud kokku 2 500 krooni ning hetkel on tasumata 7 700 krooni. Kostjad viivise arvestust vaidlustanud ei ole. Kohus mõistab perioodi 29.11.2005-13.04.2006 eest välja viivise 7700 krooni. Hageja palub välja mõista viivis alates 13.04.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas. TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise ajani 03. aprillini 2007 on alates 13.04.2006 tekkinud viivist tagastamata krediidisummalt 30 000 krooni 375 päeva eest 28 125 krooni. Kohtuotsuse tegemise ajani on viivist arvestatud kokku 28 125 + 7700 = 35 825 krooni. Kohtuistungil taotles kostja N viiviste vähendamist. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on oma 14. juuni 2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses, kui põhivõlg, mistõttu tuleb viivisenõuet vähendada kuni põhivõla suuruseni 30 000 krooni. Seega pole ka alust välja mõista viivist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Käendus Hageja sõlmis 27.07.2005 kostja J N käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr xxxkp ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 67 000 krooni ning käenduse tähtajaks 01.12.2007. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui 5(6)
käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja N vastuväite kohaselt kohustus ta vastutama üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Samas nähtub käenduslepingu p-st 2, et käendaja vastutus on tingimusteta. Vastuseks kostja N väitele, et eesti keele oskuse puudumise tõttu ei saanud ta lepingu tekstist piisavalt aru märgib kohus, et hagejal ei lasunud kohustust lepingu tõlkimiseks ning lepingu teksti halva mõistmisega seotud riski kandis täielikult kostja, kes lepingu allkirjastas, seega on alusetu kostja vastuväide käenduslepingu tühistuse kohta. Käenduslepingu alusel vastutab kostja N kõikide kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige põhisumma, viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest kuni kokkulepitud käenduse piirsummani 67 000 krooni. Võlgnevus kokku Kokku on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhisumma 30 000 krooni, intress 4350 krooni, leppetrahv 6000 krooni, viivis 30 000 krooni, kokku 70 350 krooni. Sellest 67 000 krooni tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt ning 3 350 krooni kostja D ainuisikuliselt. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-153-04 selgitanud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostjate poolt solidaarselt. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Peeter Pällin Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.