2-05-19629
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Epp Haabsaar
Otsuse avalikult teatavaks
02. aprill 2007.a, kohtukantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-19629 (endine nr 2/27-25677/05)
Tsiviilasi
AS`i hagi LT`i vastu 9 345,55 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hageja lepinguline esindaja OÜ Kostja LT
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
2-05-19629 (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused esitas AS kohtule hagi LT`i vastu 9 345,55 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingud, mille lahutamatuks osaks on Elektrienergia ostu-müügi üldtingimused. Tuginedes üldtingimuste punktile 13 muutis hageja üldtingimused Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimusteks. Vastavalt lepingule ja tüüptingimustele kohustus hageja müüma tarbijale elektrienergiat ning kostja kohustus tasuma kasutatud elektrienergia eest hageja poolt esitatud arvete alusel ning nendel näidatud tähtpäevaks. Kostja oma kohustust ei täitnud ning jäi hagejale võlgu 4 478,60 krooni, mille tulemusel hageja katkestas kostja elektrienergiaga kasutamise. tuvastas hageja kostja omavolilise elektrienergia tarbimise. Kostja oli omavoliliselt taastanud elektrienergiaga varustatuse ning rikkunud plomme, mis tüüptingimuste punkti 7.6 järgi määratletakse omavolilise tarbimisena. Hageja esindaja koostas sündmuskohal kontrollaktid elektrienergia omavolilise tarbimise kohta. Kostja omavoliline elektrienergia tarbimine katkestati. Lähtudes tüüptingimustes toodud arvestusest tuli omavoliliselt tarbitud elektrienergia maksumuseks 3 838,40 krooni. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud tüüptingimuste punktist 9.4 tulenevalt viivist määraga 0,15% õigeaegselt maksmata summast päevas. Seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 1 038,55 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 9 345,55 krooni (põhivõlg 8 307,00 krooni ja viivis 1 038,55 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukuluna tasutud riigilõivu 700,00 krooni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagimaterjalide kättetoimetamisest 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
2-05-19629 Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama sätte lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu. Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 1 sätestab, et elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on omavoliline, kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või kui mõõteseadme toimimist mõjutatakse muul viisil. Sama paragrahvi lg 1 p 3 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine omavoliline, kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Elektrituruseaduse § 68 lg 3 järgi hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja omavoliliselt kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse omavolilise kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 9 345,55 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 700,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati.
Epp Haabsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.