KÜ Ahtme Maleva 10 hagi S. D. vastu 10 014,78 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
20. märts 2007. a
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Ahtme Maleva 10 (RK...; postiaadress: Maleva 10-62, Kohtla-Järve 31022, Ida-Virumaa)
Hageja esindajad:
P. P. (IK...), volikirja alusel G. T.(IK ...), volikirja alusel
Kostja:
S. D. (IK...; elukoht: ...)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista S. D. KÜ Ahtme Maleva 10 kasuks 10 014 (kümme tuhat neliteist) krooni ja 78 senti.
Menetluskulude jaotus Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas hageja kohtuvälised menetluskulud peab kandma kostja. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja S. D. jätnud õigeaegselt tasumata hooldustasu, veevarustuse, kütte ja sihtmakse (gaasikatla paigaldamise eest). Kostjale kuulub korteriomand aadressil ..., kostja on korteriühistu liige. Maleva 10 elumaja haldamist teostab korteriühistu Ahtme Maleva 10 alates 01.04.2004. a, hooldustasu suuruseks on üldkoosoleku 25.08.2005. a otsusega määratud 3,50 kr/m2 ning alates 01.11.2005. a 4,50 kr/m2. Vee tarnimiseks on korteriühistu sõlminud lepingu AS-ga Viru Vesi. Korteriühistu 05.12.2004. a üldkoosoleku otsusega on elamu keskküttesüsteemi korrastamiseks otsustatud paigaldada gaasikatel ning korteriomanikele kehtestati täiendav sihtmakse. Korteriühistu 02.10.2005. a üldkoosoleku otsusega on elamu elektrisüsteemi remondiks kehtestatud täiendav sihtmakse 885 krooni. Kostja võlgneb hagejale seisuga 31. mai 2006. a 11 696,65 krooni.
II Kostja vastus
2.Kostja oma kirjalikus vastuses (tl 49) tunnistas hagi osaliselt. Kostja märkis, et tema korterisse on paigaldatud elektrikütte, kuid talle esitatakse arveid gaasiseadmete paigaldamise eest. Kostja on mitmel korral teinud hagejale ettepanekuid ümberarvestuste tegemiseks.
III Kohtuistung 16.01.2007. a
3.Hageja esindaja jäi nõude juurde ning selgitas, et hageja on arvestanud kostjale soojusenergia tarbimist koefitsendiga 15% vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusele nr 44 11. novembrist 1998. a. Kuna kostja on Maleva 10 asuva elamu ühe korteri (nr 53) omanik, on ta kohustatud kandma ka elamu mõtteliste osade kütmiseks kulutatud kaudse soojusenergia tasumisest. Tasu arvestatakse 9,42 m2 eest.
4.Kostja selgitas, et ta on nõus maksma korteriühistule võla, kuid pole nõus tasuma soojusenergia eest ja sihtmakset gaasikatla paigaldamise eest. Viimati maksis kostja korteriühistule 05.05.2005. a 4 353,75 krooni.
IV Kohtuistung 20.03.2007. a
5.Kohtuistungil hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi.
6.Kostja jäi oma vastuväidete juurde.
V Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga ..., korteri reaalosa suurus on 628/40857, korteri üldpinna suurus on 62,8 m2. Elumaja haldamist teostab KÜ Ahtme Maleva
9.Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab. et antud juhul kuulub kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 628/40857 mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et tema korterist on küttekehad eemaldatud ning kostja kütab korterit elektriga.
10.Ühtsest küttesüsteemist välja lülitatud korterite osaluse määramisel maja küttekuludest tuleks arvestada reaalset olukorda arvesse võtvate arvutustega (trepikodade, teiste ühisruumide ja ruumide, kus paiknevad küttetorustikud, soojuskadudega), arvestada kortereid läbivate küttetorustike soojuskadudega. Sarnastes tsiviilasjades on kohtule esitatud Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste arvamuse, mille kohaselt soovitav oleks teha soojustarbimise reaalne analüüs soojustarbimise alusel, kasutades tarbimisandmeid enne ja peale korterite väljalülitusi. Hinnanguliselt, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20...70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevatest tingimustest.
11.Kostja selgituste kohaselt kostja ei ole tellinud eksperdiarvamust selle kohta, milline protsent kütmise täiskoormusest kulus maja kaasomandisse kuuluva osa kütmiseks. Seega puudub võimalus täpselt tuvastada korteri soojuskoormuse muutuse ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestust (et see oleks väiksem kui Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega kehtestatud 15%). Kohtla-Järve Linnavolikogu 11.11.1998. a määrusega nr 44 kinnitatud kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskiri Kohtla-Järve linnas sätestab, et elektriküttele ümberehitatud hoone (korteri) osas omanik on kohustatud hoone valdajale maksma üldkasutatavate ruumide kütmise, korterist läbivast soojatorustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15% 1 m2-le arvestatud kütte maksumusest.
12.Sarnastes vaidlustes on kohus kohaldanud 15% väiksemat protsenti, kui üldisest küttesüsteemist välja lülitunud korteriomanik on kohtule esitanud konkreetse korteri kohta tehtud asjatundja arvamuse, mis peegeldaks tegelikku olukorda (Ida-Viru Maakohus 07.10.2005.a, tsiviilasi nr 2-185/05, AS Kohtla-Järve Soojus vs V..; Viru Maakohus 01.02.2006. a, tsiviilasi nr 2-05-15351, AS Kohtla-Järve Soojus vs S..).
13.Kostja ei ole nõus tasuma sihtotstarbelist makset maja gaasikatla paigaldamisel. Ahtme Maleva 10 KÜ põhikirja punktidest 3.2.1, 3.2.7, 3.2.8, 5.3, 5.4, 5.6, 5.7, 6.2.7 tuleneb, et ühistu liige on kohustatud täitma ühistu üldkoosoleku otsuseid, tasuma esitatud arveid, kusjuures põhikiri näeb ette ka esitatud arvete vaidlustamise korra. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust (vt tl 39) kohtus vaidlustanud (KÜS § 13 lg 3). Sihtotstarbelisi makseid (kapitalide ja fondide moodustamine) võib kehtestada ühistu üldkoosolek. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 ` lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest /---/. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
VI Menetluskulude jaotus
14.Hageja taotleb hageja kantud menetluskulude hüvitamist.
15.TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, sealhulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.