Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja ostis 09. juulil 1998 Tartus, X 17 1⁄2 kinnistu kaasomandist, kinnistusraamatu registriosa nr 1763. 30.06.1999 sõlmis hageja kostjaga kokkuleppe kinnisasja valdamise ja kasutamise korra kohta, mis on kantud kinnistusraamatusse.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja, E.P., poolt esitatud vastusest hagiavaldusele nähtub, et temale kuulub X 17-2 asuv korter alates 18. märtsist 1986.a. Tartu Linna Veevarustuse ja kanalisatsiooni Tootmisvalitsusega sõlmis ta lepingu 08.septembril 1986.a. Nimetatud lepingu alusel tasus ta kuni 2001.a-ni vastavalt veevärgi poolt esitatud arvetele vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest. Hageja ja tema vahel on sõlmitud krundi kasutuskorra plaan, millel on fikseeritud kinnistu kasutamiskord. Vaidlusalune peaveemõõtja paiknes temale kuuluvas elamu keldriosas juba 1986 aastal, kui ta selle korteri ostis. Samas kohas paikneb peaveemõõtja tänaseni. Ü.S. poolt Tartu Veevärgiga 11. mail 2001.a sõlmitud kliendilepingust vee tarbimise kohta X 17 elamus sai ta teada mitu kuud hiljem. Ta ei tea tänaseni, miks AS Tartu Veevärk lõpetas tema kui kliendiga suhtlemise 2001. aastal ja sõlmis uue kliendilepingu kogu maja vee tarbimise kohta Ü.S. . AS Tartu Veevärk saadab igakuiselt arved X 17 tarbitud vee kohta Ü.S. . Kuni 2006.a kevadeni käis AS-i Tartu Veevärk esindaja iga kuu X 17 elamus kohapeal ja tema juuresolekul fikseeris peaveemõõtja näidu. Alates 2006.a kevadest helistab ta ise AS-i Tartu Veevärk ja teatab peaveemõõtja näidu ja AS Tartu Veevärk esitab selle näidu alusel arve Ü.S. .

KOHTUISTUNG

Hageja, Ü.S. , poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et X tn. 17 kinnistu krt. 1 ja krt. 2 on neil kostjaga kaasomandis ja kinnistu on jaotatud maakasutuslepinguga. Kliendileping AS-ga Tartu Veevärk on sõlmitud 2001.a. mais kinnistu osas. Peaveemõõtja peaks paiknema kostja köögis, sealt

edasi tuleb veetoru tema majaossa. Päris algusest peale on arveldatud nii, et kostja vaatab kuu lõpus või kuu alguses peaveemõõtja näidu ja teatab AS-le Tartu Veevärk täiskantides. Sealt lahutab ta oma tarbitud vee hulga oma näitude järgi, ta kirjutab vasakusse nurka enda tarbitud vee ja kostja tarbitud vee hulga, ja arvestab välja tarbitud vee hulga ja maksumuse mõlema korteri peale. Seejärel edastab ta selle kostjale ja seal on peal kahe korteri tarbitud vee hulk ja maksumus. Võlgnevus tekkis alates 22.09.2004.a ja paisus eriti suureks detsembris 2004.a ning AS Tartu Veevärk on saatnud meeldetuletused, et kui ei tasuta võlgnevust, siis vesi sulgetakse. Ta on korduvalt käinud AS-s Tartu Veevärk selgitamas, et võlgnik ei ole tema, vaid kaasomanik E.P. Aasta tagasi maikuus avastas ta, et vett ei ole, kostja oli keeranud vee kinni. Ta palus kostjat kontrollida, et äkki on kraanil midagi viga, E.P. teeskles, et ei tea midagi. Seejärel pidi ta pöörduma politsei poole, kes käis kostja korteris ja keeras oma käega lahti kraani, mille kostja oli sulgenud. Hageja soovib ligipääsu peaveemõõtjale, kuna soovib, et kostja ei tekitaks talle võlgnevusi. Kostja, E.P. poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et peaveemõõtja asub tema eraomandis ja võõraid ta oma kinnistule ei luba. AS Tartu Veevärk on õigustatud seda kontrollima. Kui hageja ei ole nõus tema poolt esitatud andmetega, peaks ta esitama avalduse AS-le Tartu Veevärk, kellega koos siis kontrollida veemõõtjate näite. Peaveemõõtja asub tema keldris, samuti asub seal tema enda veemõõtja. Peaveemõõtja näidu esitab ta AS-le Tartu Veevärk. Seejärel AS Tartu Veevärk esitab arved hagejale. Kinnistul on arvestatud ühe omanikuga, arved tulevad ühele omanikule. Hageja paneb arved tema postkasti, arvetel on terve maja vee summa, enda näitusid ei ole hageja arvetele märkinud, on ainult summa märkinud, mille alusel mingi summa on arvutatud, seda ei ole. Tema peab arvet näitude osas. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaõigusseaduse § 71 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Seega kaasomandi puhul kuulub igale kaasomanikule teatud osa ühisest valdamis-, kasutamis- ja käsutamisõigusest. Kusjuures asja valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 1 kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Asjaõigusseadus ei sätesta, et kaasomanike kokkulepe peaks olema tõestatud notariaalselt, seega kehtib vormivabadus. Antud asjas on kinnistu kaasomanikud kokku leppinud kinnisasja ja sellel oleva ehitise valdamise ja kasutamise korra suhtes vastavalt 30. juuni 1999.a lepingu punktile kolm ja lepingu lisaks olevatele plaanidele. (tl 23). Hageja palub juurdepääsu luba kinnistule tulevale veetrassile Tartu Veevärgi poolt paigaldatud peaveemõõtjale. Hageja ei soovi kohtu poolset otsust kostja, E.P. käitumise osas. Kostja leiab, et kuna peaveemõõtja asub tema eraomandis, siis võõraid ta oma kinnistule ei luba. Kohus on seisukohal, et kuna kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast, siis kostja väide selle kohta, et peaveemõõtja asub tema eraomandis on asjakohatu. Nii hageja kui ka kostja poolt antud seletusest nähtub, et kostja ei luba hagejat elamus asuva peaveemõõtja juurde. Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kassomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega kuna tegemist on kaasomanikega, siis tuleb kohaldamisele Asjaõigusseaduse § 50 sätted kaasvalduse kaitse osas.

Kaasomanikul on õigus nõuda, et asja valitsemine toimuks kõigi kaasomanike õiglaselt hinnatud huvides. AS-i Tartu Veevärk poolt Ü.S. esitatud meeltetuletusega 21. aprillil 2006.a (tl 9) ja arvetega (41-71) on kohtus leidnud tõendamist asjaolu, et hagejale on esitatud AS-i Tartu Veevärk poolt võlgnevuse nõue. Seega kostja oma käitumisega, millega ta takistas hageja juurdepääsu peaveemõõtjale, on rikkunud hageja huve, kuna hageja ei ole saanud kontrollida, asjaolusid, mis on võlgnevuse tekkimise põhjuseks AS-i Tartu Veevärk ees. Seega toodud eelnevast, on kostja kohustatud tagama juurdepääsu hagejal peaveemõõtjale ja sellega mittenõustumisel, on pooltel õigus kasutuskorda muuta. AS-i Tartu Veevärk ja Ü.S. vahel 13.10.2000.a sõlmitud lepingu p. 8 (tl 8) kohaselt veevärk esitab kliendile arved vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest igakuiselt või kord kvartalis, sõltuvalt teenuse tarbimise suurusest, vastavalt veevärgi arvete koostamise plaanile, hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. (tl 8-9). Antud asja juurde esitatud AS-i Tartu Veevärk arvetest (tl 10-14; 41-56; 5871) nähtub, et arve summa tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 20-ks kuupäevaks ja arved on AS-i Tartu Veevärk poolt saadetud iga kuu viimasel kuupäeval. Seega lähtudes maksetähtajast on kohus seisukohal, et E.P. on kohustatud tagama Ü.S. juurdepääsu peaveemõõtjale kolme päeva jooksul arve saabumisest. Kostja poolt antud seletusest nähtub, et tal on olemas enda veemõõtja ja seetõttu on hageja nõue, mille kohaselt peaks ta paigaldama veemõõtja oma majaossa tulevale veetorule, põhjendamatu. Hageja oli kohtuistungil kostja väitega nõus ning soovis juurdepääsu ainult peaveemõõtjale. Samuti nähtub OÜ Aadori poolt 15.06.2004.a koostatud aktist (tl 30), et aadressil X 17-2, Tartus on paigaldatud külmaveemõõtja ja soojaveemõõtja. Seega on leidnud tõendamist, et E.P. on paigaldanud oma veemõõtjad ja hagejal selles osas nõue puudub. Hageja palub AS-i Tartu Veevärk poolt esitatud arve tähtajaks maksmata jätmisel katkestada vee edastamine E.P. kuni E.P. poolt maksevõlgnevuse likvideerimiseni. Kliendilepingu on AS Tartu Veevärk sõlminud Ü.S. 13.10.2000.a. Vastavalt sõlmitud lepingu p.-le 18 (tl 8) on Veevärgil õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või reovee vastuvõtmine, kui klient on jätnud arve tähtajaks tasumata. Seega tulenevad AS-i Tartu Veevärk õigused vee peatamise kohta AS-i Tartu Veevärk ja kliendi vahel sõlmitud lepingust. Hageja ei saa nõuda antud asjas AS-ga Tartu Veevärk sõlmitud lepingutest tulenevate sanktsioonide kohaldamist E.P. suhtes. Antud asjas ei ole vaidluse pooleks AS Tartu Veevärk, vaid vaidluse esemeks on kaasomanikevahelised suhted. Seega jätab kohus hageja sellesisulise nõude rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tartu Maakohtu määruse 19. juuli 2006.a on hageja tasunud riigilõivu 200 krooni mittevaraliselt hagilt. Kohus on asja arutades seisukohal, et tegemist on hagimenetlusega, millelt vastavalt TsMS § 132 lg 1 järgi loetakse mittevaralise hagi puhul hagihinnaks 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi tasutakse hagilt hinnaga 15 000 krooni riigilõivu 1000 krooni. Seega on hageja jätnud tasumata riigilõivu summas 800 krooni. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestades hageja esitatud nõuete rahuldamise ulatust on seisukohal, et on põhjendatud jätta menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda. Samas on kohus kindlaks teinud et hagejal on riigilõiv summas 800 krooni tasumata, mis moodustab hagilt tasumisele

kuuluva riigilõivu summa 80%, siis kuulub menetluskulude kindlaksmääramise määruses hageja poolt tasumata riigilõiv summas 800 krooni kostjalt riigituludesse väljamõistmisele. Hageja poolt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.