2-05-17737/1 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt erastas kostja hagejale asuva . sai hageja TSA ja PA kirjast teada, et eelnimetatud korter asub asuval kinnistul. Selle järgselt sai hageja teada, et T l ja kostja on sõlminud kinnistute kostjale mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nimetatud lepingu kohaselt andis T l kostjale mitterahalise sissemaksena üle ka asuva kinnistu. Kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja. Seega on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnustada tema kaasomandit asuvale kinnistule mõttelises osas. Samuti palus hageja tuvastada kostja nõusoleku hageja Tallinnas Mustamäe tee 69 asuva kinnistu mõttelises osas kaasomanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseks ja kostja mõttelises osas kaasomanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Kostja seisukoht Kostja tunnistas hagi. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on Harju Maavanema korraldusega antud asuv maa T l munitsipaalomandisse. T l on asuva kinnistu, mille kohta on avatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa (vana registriosa nr 7466), omanikuna kantud kinnistusraamatusse on pooled sõlminud ostu-müügilepingu, millega kostja müüs hagejale korteri koos sellele vastava muu osaga elamust, mis asub ja mis koosneb kolmest toast üldpinnaga 79,9 m2. Vaidlust ei ole poolte vahel, et asuv korter asub asuval kinnistul. on T l ning kostja sõlminud kinnistute aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu, millega T l andis kostjale üle mitterahalise sissemakse esemena aktsiakapitali suurendamiseks muuhulgas asuva kinnistu. Samas dokumendis sõlmisid T l ja kostja asjaõiguslepingu, millega T l andis kostjale üle muuhulgas asuva kinnistu omandi. Kostja on kantud kinnistusraamatusse asuva kinnistu omanikuna. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale müüdud korter, üldpinnaga 79,9 m2, moodustab mõttelist osa asuvast kinnistust. Kostja on hageja hagi tunnistanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Asjaõigusseaduse § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust

kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Seega tuleb hageja hagi rahuldada ning tunnustada hageja omandiõigust mõttelisele osale asuvast kinnistust. Kuna hageja soovib kinnistusraamatu kannet muuta, siis tuleb tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa kantakse hageja mõttelises osas kinnistu kaasomanikuna ja kostja mõttelises osas kinnistu kaasomanikuna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 41 190 krooni ja õigusabikulud 10 000 krooni. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 51 190 krooni. Indrek Soots kohtunik