(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
02.04.2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-11207 (endine nr 2/254-12543/05)
Tsiviilasi
OĂ (registrikood XXX) hagi VT(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) vastu 3 307,20 krooni saamiseks
mĂ€rkega: ei ela antud aadressil. Kohtule ei ole teada kostja teisi vĂ”imalikke kontaktaadresse. Ka politseile on kostja asukoht teadmata. KohtutĂ€ituri kaudu materjalide edastamine ei Ă”nnestunud. SeetĂ”ttu on kostjale kirjaliku vastuse nĂ”ue kĂ€tte toimetatud vĂ€ljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kĂ€ttetoimetatud. Kostja ei ole hagile ettenĂ€htud korras vastanud, vastamiseks ettenĂ€htud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel vĂ”ib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu pĂ”hjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus vĂ”ib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses mĂ€rgitud ja asjaoludega Ă”iguslikult pĂ”hjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on mÀÀranud vastamise tĂ€htaja, ei ole tĂ€htaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kĂ€tte vĂ€lisriigis vĂ”i kui see toimetati kĂ€tte avalikult. Kohus, hindamata tĂ”endeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse Ă”igusliku pĂ”hjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses mĂ€rgitud asjaoludega Ă”iguslikult pĂ”hjendatud. Poolte vahel 09.09.1999 sĂ”lmitud liitumislepingust nĂ€htub, et poolte vahel on vĂ”lasuhe. VĂ”laĂ”igusseaduse, tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse ja rahvusvahelise eraĂ”iguse seaduse rakendamise seaduse (VĂSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sĂ”lmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduses ning vĂ”laĂ”igusseaduses sĂ€testatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele vĂ”i toimingutele, mis on tekkinud vĂ”i tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. VĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping pĂŒsiva kohustuse vĂ”i korduvate kohustuste tĂ€itmisele suunatud leping. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingutest vĂ”i muudest alustest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised tĂ€ita nĂ”uetekohasel viisil ja kindlaksmÀÀratud tĂ€htajaks vastavalt seaduse vĂ”i lepingu sĂ€tetele, selliste sĂ€tete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nĂ”uetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ĂŒhepoolne keeldumine kohustise tĂ€itmisest ja ĂŒhepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitanud vĂ”lgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse vĂ”i lepinguga ei ole kindlaks mÀÀratud teistsugust protsendimÀÀra. VĂS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine vĂ”lasuhtest tuleneva kohustuse tĂ€itmata jĂ€tmine, sealhulgas tĂ€itmisega viivitamine. VĂS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse kĂ€esoleva seaduse §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nĂ€htud kĂ”rgem intressimÀÀr kui seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr, loetakse viivise mÀÀraks lepinguga ettenĂ€htud intressimÀÀr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagimaterjalidest nĂ€htuvalt vĂ”lgneb kostja hagejale 3 307,20 krooni, millest pĂ”hivĂ”lg moodustab 1 653,60 krooni ja viivised 1 653,60 krooni ning mida kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud tĂ”endite pĂ”hjal ei ole kostja kohustust tĂ€itnud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja tĂ€itemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jĂ”ustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmÀÀramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sĂ€testatut. Kohtukulude vĂ€ljamĂ”istmisel lĂ€htub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mĂ”istab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks vĂ€lja vajalikud ja pĂ”hjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mĂ”istab kohus teiselt poolelt
vĂ€lja vajalikud ja pĂ”hjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud Ă”igusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale vĂ”i kuni viis protsenti hagi rahuldamata jĂ€etud osast kostjale. Kohus leiab, et kostjalt tuleb vĂ€lja mĂ”ista hageja kasuks vĂ”lgnevus kokku summas 3 307,20 krooni. Kohus peab vĂ”imalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. VĂ€ljamĂ”istmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilĂ”iv 280,00 krooni, vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 100,00 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust Ă”igusabikulud 33,07 (3 307,20 x 1 %) krooni, kogusummas 413,07 krooni hageja kasuks. OĂ on tasunud XXX maksekorraldusega kohtutĂ€ituri tasu 295,00 krooni arvelduskontolt nr XXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, selgitusega âVT 2-05-11207 kohtutĂ€ituritasuâ. Kohus leiab, et kohtutĂ€ituri tasu summas 295,00 krooni tuleb hagejale tagastada, kuna kohtutĂ€itur ei ole kostjale hagimaterjale kĂ€ttetoimetanud ja kohus ei ole kohtutĂ€iturile tasu vĂ€lja maksnud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata tĂ€idetavaks. Kostja vĂ”ib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis mĂ€rgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nĂ”uetele ning sellega koos peab kostja esitama kĂ”ik asja ettevalmistamise lĂ”puleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tĂ”endid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilĂ”ivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vĂ€hem kui 200,00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000,00 krooni (TsMS § 142 lg 2), vĂ€lja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sĂ”ltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jĂ€tmiseks vĂ”i menetlustoimingu Ă”igeaegseks tegemata jĂ€tmiseks oli mĂ”juv pĂ”hjus vĂ”i mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ăhispangas (konto nr XXX) vĂ”i Hansapangas (konto nr XXX), mĂ”lemal viitenumber XXX. Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.