Tsiviilasi nr.2-06-31777/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 30.märts 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi aktsiaseltsi hagi hüvitamises
osaühingu
vastu
9 962.90
krooni
väljamõistmises
ja
kohtukulude
hageja AS, istungil osales volitatud esindaja, RM kostja OÜ istungil osales volitatud esindaja, advokaat KV asjaolud Hageja osutas kostjale meelelahutus ja toitlustusteenust ja esitas arve Arve on esitatud kostjale osutatud teenuse eest 4 610 krooni tasumiseks . Viivitusintressi määr on arves näidatud 0,5% päevas. Hageja on esitanud kostjale pretensiooni (nõudekirja) arve tasumiseks. Samas on teatud kostjale hageja huvides toimuvast sissenõudmismenetlusest ja sellega seotud kuludest. Hageja on sõlminud osaühinguga partnerlepingu sissenõudmisteenuse osutamiseks. Hageja on tasunud osaühingule inkassoteenuste eest 961.00 krooni. AS-i sissetuleku orderi
kviitungi järgi on hageja arve
tasutud .
hageja nõue Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt 9 962.90 krooni väljamõistmist ja kohtukulude hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud maksmata osutatud teenuse eest 4 610 krooni. Kohustuse täitmisega viivitamise eest nõudis hageja kostjalt viivitusintressi 3 641.90 krooni. Hageja väidab, et sõlmis kostjaga teenuse osutamiseks kokkuleppe. Kostja on võlga tunnistanud, kuid viivitanud selle tasumisega. Hageja väidab, et kostja peab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest tasuma
viivitusintressi. Hageja on nõude esitamisel lähtunud viivise määrast - 0,5% päevas. Hageja möönab, et ei ole sõlminud kostjaga viivise määras kokkulepet. Hageja väidab, et kostja põhjustas kohustuse rikkumisega hagejale kahju 961.00 krooni. Sissenõudmisteenuse ostmine oli tingitud kostja käitumisest. Teiselt juriidiliselt isikult teenuse ostmise juures ei oma tähendust asjaolu, et hageja juhatuse liikmel on kõrgem juriidiline haridus. 31.jaanuari 2007 avalduses loobus hageja nõudest osaliselt seoses kostja poolt nõude rahuldamisega. Hageja toetas nõuet kahju hüvitamise ja viivitusintressi nõudes. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja möönab, et hagi esitamise ajal võlgnes ta hagejale tasu osutatud teenuse eest. Põhikohustus on täidetud . Kostja möönab, et oli kohustuse täitmisel viivituses, kuid väidab, et hagejal oleks nõudeõigus üksnes seadusjärgsele viivisele. Pooled ei ole viivise tasumises ja selle määras kokku leppinud. Hageja poolt nõude aluseks võetud viivise määr ületab oluliselt seadusjärgse viivise määra. Kostja peab nõutavat viivist ülemääraseks ja palub kohtul viivise nõuet vähendada. Kostja pole kohustuse täitmisest keeldunud, vaid on püüdnud vaidlust lahendada kokkuleppel. Kostja väidab ka, et hageja kahjunõue on tõendamata ja põhjendamata. Avalduses esile toodud kahju on hinnatav menetluskuluna, mille sissenõudmine kahju hüvitisena ei ole võimalik. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on osutanud kostjale teenust; kostja on teenuse pretensioonideta vastu võtnud. Seega on poolte vahel tekkinud töövõtulepingul põhinev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 635 järgi kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. 1 p. 1, p. 3 ja p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja esitas hagi kohustuse täitmises. Pooltel puudub vaidlus teenuse maksumuses. Hageja on esitanud kostjale teenuse eest arve summas 4 610 krooni tasumiseks, mille kostja on menetluse kestel tasunud. Kohtuistungil hageja ei toetanud kohustuse täitmise nõuet. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist 4 610 krooni väljamõistmiseks põhineb seadusel ja tuleb kohtu poolt vastu võtta ning selles osas menetlus lõpetada. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et kostja on kohustuse täitmisel viivitanud; samuti selles, et pooled pole sõlminud viivise määras kokkulepet. VÕS § 82 lg. 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist; kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, kui pole kokkulepitud
teisti. Hageja on esitanud tasunõude (arve ). Arve on esitatud kostjale osutatud teenuse eest tasumiseks . Pooled pole kokku leppinud tasu maksmise tähtajas, seega tuleb lähtuda seaduses sätestatust. Teenus on osutatud (töö on valminud . VÕS § 637 järgi muutus hageja tasunõue seega sissenõutavaks . Hageja on tasu nõudes (arves) andnud kostjale tasumiseks mõistliku maksetähtaja. Kostja pole neid asjaolusid vastuväidete või tõenditega kummutanud. Eelneva alusel langes kostja kohustuse täitmisel viivitusse 8.maist 2006; viivitus kestis kuni , s.o. 8 kuud (245 päeva). Pooltel puudub vaidlus selles, et viivise määras kokkulepe puudub. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal on õigus seadusjärgsele viivitusintressile. VÕS § 113 lg. 1 järgi peab võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõudmisel tasuma viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav vastava perioodi intressimäär (VÕS § 94), millele lisandub seitse protsenti aastas. Vaidlusalusel perioodil oli seadusjärgne viivitusintress - 9,25% aastas (0,0253 % päevas), - 9,75% aastas (0,0267 % päevas) ja sealt edasi 10,5% aastas (0,0288 % päevas). Lähtudes põhikohustuse ulatusest ja seadusjärgse viivitusintressi määrast on hagejal nõudeõigus viivisele kogusummas (1,166 x 54 päeva + 1,231 x 184 päeva + 1,328 x 7 päeva) krooni. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg. 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist võlaõigusseaduse § 162 järgi. VÕS § 162 järgi võib kohus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni, arvestades seejuures kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et seadusjärgne viivitusintress pole vaidluse asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ja viivise vähendamiseks alust ei ole. Hageja nõuab kahju hüvitamiseks kostjalt 961 krooni. Hageja väidab, et on kandnud kostjalt tasunõude saamiseks kulutusi. VÕS § 128 järgi kuulub muu hulgas hüvitamisele otsene varaline kahju, s.h. mõistlikud kulutused hüvitise saamiseks ja hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja kulutused kostjalt võla sissenõudmiseks on põhjuslikult seotud kostja õigusvastase käitumisega. Lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine on võlasuhetes hinnatav õigusvastase käitumisena. Kostja saanuks hageja kulutused ära hoida kohustuse kohase täitmisega. Kostja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema, et tasu maksmise kohustuse rikkumise korral võib hageja pöörduda võla sissenõudmiseks vastavat teenust osutava isiku poole; seega on kahju hüvitamise nõue kooskõlas VÕS §-ga 127 lg. 3. Juhul, kui kostja poleks kohustust rikkunud, ei oleks hageja inkassoteenusele kulutusi teinud. Hinnates võlgnetava summa ja kantud kulutuste suhet leiab kohus, et kulutused on mõistlikud. Kahju hüvitamise nõudes ei oma tähendust hageja juhatuse liikme seotus inkassoteenust osutava ettevõtjaga.
Eelneva alusel leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega
tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 750 krooni.
Hageja on tasunud õigusabi eest osaühingu menetluses osalemise eest 3 776 krooni. Kostja on tasunud kaja esitamisel
arve
maksekorraldusega
Kostja on tasunud advokaadibüroole
alusel hagiavalduse koostamise ja kautsjoni 200 krooni.
õigusabi eest 10 125.00 krooni.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud neid kandnud poolte endi kanda. Kohus arvestab menetluskulude jaotuse määramisel nõude osalist põhjendamatust ning hagist loobumist seoses nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist (TsMS § 168 lg. 5). resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163; 168 lg. 5; 230; 428 lg. 1 p. 3; 429; 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3 p. 1; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 94; 101 lg. 1 p. 1, 3 ja 6; 113 lg. 1 ja lg. 8; 162; 127; 128; 635 ja 637 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja osaühingult viiskümmend üheksa) krooni.
aktsiaseltsi
kasuks
1 259.75
(üks
tuhat
kakssada
Jätta kohtukulud neid kandnud poolte endi kanda. Võtta vastu hageja loobumine hagist ja lõpetada osaühingu vastu 4 610 krooni väljamõistmises.
menetlus
aktsiaseltsi
hagis
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.