2-07-742/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Meelispaik oli meelelahutusüritusi korraldav ettevõte, mille tegutsemispaigaks oli Club Tallinn Tartus, Narva mnt 27 ja Pärnus Mere pst 22. Juhatuse liikme poolt väidetult on Firma maksejõuetuse põhjustanud möödunud perioodidel tehtud suured investeeringud rendipindadesse. Samuti väidab juhatuse liige, et ebaõnnestusid firma suvised projektid Pärnus, millised teenisid vaid kahjumit. Juhatuse liikme ajutisele pankrotihaldurile antud seletus oli osaliselt optimistlik leides, et OÜ Meelispaik kes 2002 aasta sügisel alustas, tõi eesti klubimaastikule väidetavalt uue kvaliteediga nii muusika kui üleüldise klubikultuuri. Juhatuse liikme väidetest nähtub, et esimese poole aastaga toodi Tartusse esinejaid ja artiste, kes pole varem Eestis käinud. Investeeriti palju programmi ja reklaami. 2003 aasta kevadel tekkis idee kolida suveks Tartust Pärnusse, kuna sarnaselt liikus ka klubi klientuur. Renditi pind Pärnu kuursaali küljes olevas Rannakinos. Ettevõtluse alustamiseks tehti ligi poole miljoniline investeering. Juhatuse liikme poolt ajutisele pankrotihaldurile antud seletusest nähtub, et 2003.a. suvi oli meeleolukas ja klientiderohke kuid väidetavalt kasumit teenida ei õnnestunud kuna eelnevad investeeringud viisid selle nulli. Samuti peeti juhatuse liikme poolt vajalikuks tagasi tulles Tartusse uuendada ka Tartu maja sisekujundust, järgneval kahel aastal oli eesti suvi väga külm ja vihmane, tagajärjeks enamus aega tühi klubi Pärnus ning kolmanda aasta sügiseks lõppes ka rendileping. Vaatamata eelnevatele kahjumitele otsustati juhatuse ja omanike nõupidamise tagajärjel minna suvel taas Pärnusse lootuses, et maja värskendamine ja eeldatavasti hea suvi kompenseerivad eelnevatel aastatel tekkinud kahjumi. Investeeriti taas ligi veerand miljonit. Suve ilm oli soe ja igati hea, samas aga leitakse juhatuse arvamuses, et Pärnu linn olevat kahe aasta jooksul läbi teinud muutuse, mille tagajärjel oli linna külastajate keskmine vanus paarikümne aasta jagu tõusnud ja klubi Tallinna kliente oli linnas väga vähe. Tagajärjeks kahjum ja ka võlgu jäämine majaomanikule. Lisaks olid täitmata ka kohustused Tartus rendileandja ja riigi ees. Juhatuse arvates oli neile suurt kahjumit põhjustav ka Tartus juba pool aastat tegutsenud tugev konkurent ööklubi Illusion. Konkurentsis püsimiseks uuendati juhatuse poolt järjekordselt sisekujundust milleks võeti ligi 300 000,00 krooni laenu M.M.. 10-ndal novembril 2006 sai OÜ Meelispaik Julianuse Inkassolt pankrotihoiatuse. Juhatuse selgitustest lähtuvalt üritati saada kokkuleppele maksegraafikus kuid Julianuse Inkasso polnud nõus võlgnevuse poole aastase ajatamisega ja soovis kahe kuu jooksul kogu võla tasumist mis oli ettevõttele üle jõu käiv. Tänasel hetkel OÜ Meelispaik majandustegevust ei toimu ja on selgunud, et ettevõtte varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõude rahuldamiseks, makseraskused on alalise iseloomuga, sest osaühingu varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna võlg ületab olemasolevat vara mitmekordselt. Olemasolevate andmete põhjal ja võlgniku juhatuse liikme poolt antud selgituste kohaselt puuduvad vahendid võlgniku tervendamiseks ja võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kõik eelviidatud juhatuse liikme väited väärivad tähelepanu kuid vajavad kontrollimist pankrotimenetluse käigus. Ajutise pankrotihalduri arvates on juhatuse liikme väited vastuolulised ja ei ole kooskõlas olemasolevate tõendite ja faktiliste asjaoludega. OÜ Meelispaik juhatuse liikme poolt pankrotihaldurile esitatud andmetest nähtub kõigi muude dokumentide kõrval ka alljärgnevad tehingud, millede tähendus ja põhjendatus vajab juhatuse liikme poolt pankrotimenetluse käigus selgitamist . Kui nähtuvalt juhatuse liikme väidetest teenis OÜ Meelispaik faktiliselt kogu oma tegevuse ajal kahjumit, siis samaaegselt on OÜ Meelispaik näiteks andnud laenu Exit Grupp OÜ-le vastavalt laenulepingutele 09.august 2003.a. 300 000.10.september 2003.a. 250 000.10.oktoober 2003.a. 200 000.01.november 2003.a. 300 000. 05.detsember 2003.a. 300 000.kokku

Paralleelselt on aga suhteliselt palju küsimusi tekitavad ka erinevad alljärgnevad laenulepingud, millest faktiliselt ei nähtu laenude saamise tegelikkus, kasutamise põhjendatus ja suurus. OÜ Meelispaik poolt on alljärgnevate lepingutega fikseeritud laenu võtmine, kuid lepingute sisust nähtub, et tegemist oli juba varasemate aastate laenude kirjaliku vormistamisega, mille põhjendatus, tegelik suurus ja võimalike nõuete olemasolu käesolevaks ajaks ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmetest ei nähtu. 30.juuni 2003.a. AS-ilt Lõhmus Holdings 600 000.30.juuni 2003.a. AS-ilt Lõhmus Holdings 650 000.06.november 2003.a. Patrika OÜ 100 000.06.november 2003.a. Patrika OÜ 200 000.22.aprill 2004 AS Colordia 120 000.- (tagast. 10.05.06 10000.- kr) 27.mai 2006.a M.M. 283 000.1 953 000.Arvestades ettevõtte juhatuse seisukohta, et kogu tegevuse ajal ei ole väidetavalt õnnestunud kasumit teenida, siis vajavad taolised toimingud pankrotimenetluses põhjalikumat käsitlemist. Tuginedes PankS §-le 22 lg 5 peab ajutine pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine haldur on tuvastanud, et ettevõte oli makseraskustes juba pikemad aega, 2005.a. majandusaasta aruandes viitab juhatuse liige, et OÜ Meelispaik ei ole tegutsev äriühing, samas faktiline tegevus on üle antud teisele sama juhatuse liikme poolt juhitavale ja nähtuvalt avalikust infost suhteliselt edukalt tegutsevale äriühingule, kuid pankrotiavaldust ei esitatud juhatuse liikme poolt. Eeltoodud asjaolud annavad aluse ajutisele pankrotihaldurile väita, et juhatuse liige võib olla toimepannud KarS § 380 ettenähtud kuriteo. Samuti esineb andmeid, mis vajaksid võimaliku rahapesu- alaste kuritegude toimepanemise kontrollimist . Olemasolevate andmete alusel, arvestades seda , et juhatuse liige on faktiliselt sama tegevuse viinud teise tema juhitavasse äriühingusse võib olla juhatuse liikme poolt toimepandud ka raske juhtimisviga. Eelviidatud asjaoludest nähtuvalt on vajalik võlgnikul oma esitatud vara ja võlgade nimekirja osas anda kohtus vanne. Arvestades ülaltoodut on edaspidises menetluses tõenäoliselt vajalik juhatuse liikme suhtes kohaldada ärikeeldu. Tulenevalt asjaolust et andmed esitati juhatuse liikme poolt vahetult enne istungit , siis vajavad eelviidatud andmed pankrotimenetluses täpsemat kindlakstegemist. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS §-i 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksevõimetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kõige ülaltoodu alusel leiab pankrotihaldur, et OÜ Meelispaik tegevus on sisuliselt lõppenud, OÜ Meelispaik maksejõuetus on alalise iseloomuga ja kohus peaks välja kuulutama OÜ Meelispaik pankroti. III Kohtuistung 12.03.2007.a Kohtuistungil jäi võlausaldaja esitatud avalduse juurde. Võlgnik tunnistas võlga ja oma alalist maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Olev Kuklase. PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust

võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankroti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. PankrS § 10 lg 1, lg 2 p 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS §-s 15 lg 2 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel kohus ei algata pankrotimenetlust. Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku esindajad ning ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlausaldaja, võlgniku esindaja kui ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mis on kirjas eespool ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri ettekandele lisatud dokumentaalse materjaliga, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja on taotlenud võlgnikult välja mõista pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni (tl 3) ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiitkontole tasutud 15 000 kroonist (tl 54). Kohus, arvestades võlausaldaja taotlust, mõistab OÜ Meelispaik pankrotivarast OÜ Elmofox kasuks välja 16 114 krooni so. tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 14 514, 486 krooni kuulub võlausaldajale tagastamisele tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksust. PankrS § 23 lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsministeerium. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks kokku 14 514 krooni. Võlausaldaja ja võlgniku esindaja ei ole halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Olev Kuklase on andnud nõusoleku pankrotihalduri ülesannete täitmiseks. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustada OÜ Meelispaik juhatuse liiget Karl Kermes’t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- ja kutsetegevuse kohta on talle teadaolevat õiged.