Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

isegi mustlased. A.T. on seda, et ta eluruumi ei kasuta, kas ise tunnistanud. Samas väidab A.T. , et eluruumi kasutavad tema lapsed. A.T. ei ole täitnud ka nõuetekohaselt üürilepingust tulenevat kohustust tasuda üüri ja kõrvalkulusid igakuiselt ja lepingus kokkulepitud ajal. 01.11.2005 seisuga oli tema võlgnevus 6432,65 krooni, viimati tasutud 05.06.2005. Nii võlgnes 01.02.2006 seisuga A.T. 3004,18 krooni, viimane makse toimus tema poolt 06.12.2005. 19.04.2006 tasus kostja 1500 krooni, 19.05.2006 tasus 1200 krooni ja 27.06.2006 tasus 3600 krooni. Käesoleval ajal võlgneb A.T. hagejale hooldus- ja kommunaalmakseid 669,40 krooni. Kostjad ei ole korterit vabastanud. Üürilepinguga võttis kostja endale kohustuse kanda kõrvalkulud ja asjaga seotud maksude mittetähtaegse tasumise korral on üürileandjal õigus nõuda ja üürnikul kohustus maksta viivist 0,1% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates üüri maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Kostja ei ole täitnud endale üürilepinguga võetud kohustusi õigeaegselt, seega kuulub võlgu olev summa ja viivised kostjalt väljamõistmisele. Poolte vahel lõppes üürileping eluruumi kasutamiseks X Tartus 01.03.2005. Kostja A.T. ei ole hagejale eluruumi pärast üürilepingu lõppemist tagastanud, seega on kostja valdus eluruumile ebaseaduslik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS §-dest 309 lg 1, 334 lg 1, AÕS §-dest 34 lg 1, 80 lg 1 palub hageja hagi rahuldada ja mõista eluruum asukohaga Tartus X A.T. e, H.T. e, E.T., S.K. valdusest Tartu linna valdusse, eluruumi vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral tõsta A.T. , H.T. , E.T., S.K. eluruumist Tartus X välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning välja mõista A.T. elt hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus 669,40 krooni Tartu linna kasuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil hageja loobus üürivõla nõudest, kuna A.T. on pärast hagiavalduse kohtule esitamist üürivõla tasunud (tl 44). Kostjate vastuväited Kostjad ei tunnistanud nende vastu suunatud nõudeid. Kostja ja hageja on 28. veebruaril 1995 sõlminud eluruumi üürilepingu. Lepingu tähtajaks on märgitud 5 aastat, s.t leping kehtis kuni 01.03.2000. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 2.4 kohaselt „kui enne lepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse see pikenenuks järgnevaks viieks aastaks“. Ei kostjad ega hageja pole taotlenud lepingu lõpetamist ega uue sõlmimist. Järelikult oli üürileping sõlmitud kuni 01.03.2005. Alates 01.07.2002 kehtib võlaõigusseadus, mis reguleerib muu hulgas ka üürisuhteid. Käesolevale üürilepingule kohaldatakse VÕS-i vastavaid sätteid, kuid üürilepingust tulenevate erisustega. Nimelt ei pikenenud üürileping 01.03.2005 mitte tähtajatuks üürilepinguks, nagu tuleneb VÕS § 310, vaid tulenevalt üürilepingu punktist 2.4. tähtajaliseks üürilepinguks, sest selline õigus on üürnikul tekkinud enne 01.07.2002. Hageja lähtub eeldusest, et üürileping on lõppenud. Paraku eeldab see ka teise poole teavitamist (sama kehtiva üürilepingu punkt 2.4.). hageja väite kohaselt saatis ta kostjale teate üürilepingu lõpetamise kohta 28.12.2004. Sama tõendab ka hageja esitatud koopia Eesti Posti teatisest (koopia toimikus). Paraku tõendab nimetatud teatis ka asjaolu, et kostja „ei olnud kodus“ ja tähitud kiri on hoiutähtaja möödumisel hagejale tagasi saadetud. Rohkem katseid kostjat teavitada pole hageja teinud. Kiri tagastati Tartu Linnavalitsusse 29.01.2005, nagu selgub eelpoolnimetatud Eesti Posti teatiselt. Järelikult oli hagejal vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingule veel 1 kuu aega, et toimetada teade kostjani. Miks ta seda teinud pole, pole teada. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et hageja oleks teinud muid katseid kostjat informeerida. See viitab asjaolule, et pole tehtud mõistlikke pingutusi isikule vastava teabe edastamiseks. Niisiis on hageja istungil esitatud seisukoht, et „saadetud kiri on A.T. ele üle antud tähtkirjaga“ sulaselge vale, mis on vastuolus hageja enda poolt kohtule esitatud dokumentidega. Käesoleval juhul ei ole hageja teadet üürilepingu ülesütlemise kohta kostjale kätte toimetatud. Järelikult pikenes üürileping vastavalt hageja ja kostja puhul sõlmitud lepingu punkt 2.4.-le järgmiseks 5 aastaks, s.o kuni 01.03.2010.

Hageja on istungil väitnud, et kostja hoidus teadlikult kõrvale üürilepinguga seotud asjaoludest ja toimingutest. Poolte vahel sõlmitud ja endiselt kehtiva üürilepingu punkt 2.5. ütleb, et kui üürnik, vaatamata üürileandja poolt enne lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab eluruumi kasutamist, on üürileandjal õigus pöörduda kolme kuu jooksul kohtusse uue lepingu sõlmimiseks või lepingu lõpetamiseks. Selle õiguse mittekasutamisel loetakse leping pikenenuks järgmiseks viieks aastaks, kusjuures nimetatud tähtaja möödumisel ei ole üürnikul eesõigust uue lepingu sõlmimiseks. Hageja on teadlik, et kostja jätkab korteri kasutamist, sest esitas Tartu Elamuhalduse AS kaudu kostjale arveid. Üürilepingu väidetavast lõppemisest 01.03.2005 hoolimata on kostjale esitatud arveid nii 2005 märtsi, aprilli, mai ja ka juuni eest. Hageja on kohtule esitanud ka sellekohase tõendi, dokumendi pealkirjaga „Väljavõte hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest“. Oma õigust kolme kuu jooksul kohtusse pöörduda hageja ei kasutanud. Järelikult lõppes üürileandjal hagi esitamise tähtaeg 01.06.2005. Hageja pöördus kohtusse alles 17.10.2006, s.o ligi 1,5 aastat hiljem, kui oli selleks õigustatud. Hageja pole suvaline isik, kelle õigusalased teadmised on lünklikud, vaid miljardilise eelarvega kohalik omavalitsus, kus peaks piisama kvalifitseeritud spetsialiste. Kui hageja seda tähtajaliselt ei teinud, siis järelikult polnud tegemist kostja kõrvalehoidmisega üürilepingu sõlmimisest, vaid hageja on selle põhjenduse hiljem välja mõelnud, siiski oma väiteid millegagi põhistamata. Sõltumata sellest, kas kostja hoidis kõrvale või mitte uue üürilepingu sõlmimisest, on ka sellisel juhul üürileping pikenenud vastavalt hageja ja kostja puhul sõlmitud lepingu punkt 2.5-le järgmiseks 5 aastaks, s.o kuni 01.03.2010. Väide, et A.T. ja tema lapsed ei kasuta eluruumi, on tõendamata. Anonüümsete majaelanike väiteid on peetud tõeseks ilma eelnevalt kontrollimata. Samuti on alusetu väide, et eluruumi on välja üüritud, mingisugust allüürilepingut ei ole sõlmitud. Korteris on viibinud ajutistel ja lühiajalistel külaskäikudel A.T. e sugulased ja laste sõbrad. Vastav sõprade ja sugulaste lühiajaline majutamine on lubatud tulenevalt üürilepingu punktist 6.1. Alusetu on väide, et A.T. on tunnistanud, et ta eluruumi ei kasuta. Nimelt ei kasuta A.T. eluruumi ainult mõnel päeval nädalas, nädalavahetustel, kui ta viibib sugulaste juures maal ja sedagi mitte igal nädalavahetusel. Eluruumis viibivad pidevalt A.T. e lapsed E.T., H.T. ja S.K.. Võlg ulatuses 669,40 krooni ning viivised puuduvad, kuna need on tasutud, nagu selgub ka hageja esitatud tasumise väljavõttest. Hageja väited kostjate vastuväidetele Üürileping pikenes 2000. aastani, p 2.5. kinnitab, et kui üürnik jätkab eluruumi kasutamist, pikeneb üürileping 5 aasta võrra, kuid ainult järgmiseks viieks aastaks, s.o ühe korra. Üürileping on lõppenud. 27.12.2004 on Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond saatnud kostjatele kirja, kus on palutud eluruum vabastada hiljemalt 02.03.2005 või tulla kaks kuud enne üürilepingu lõppemist taotlema üürilepingu pikendamist. See teatis on saadetud tähtkirjaga, seda ei ole kätte saadud. Sellisel juhul saadetakse kiri ka lihtkirjaga, ei ole vastust, et seda ei oleks kätte saadud. A.T. ei ole tähtajal üürilepingu pikendamist taotlenud. Ta ei ole üldse üürileandja poole pöördunud, kuigi teab, et linn on üürileandja. Üürilepingu ülesütlemine ei ole erakorraline, vaid tähtaja möödumise tõttu. A.T. on pidevalt olnud üürivõlas, ei ole täitnud nõuetekohaselt lepingu tingimust tasuda igakuiselt üüri, mis peab olema tasutud 25. kuupäevaks. Kostja ei ole seletanud, miks talle ei ole olnud võimalik kätte toimetada kirju ja teateid antud asjas.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Eluruumi üürilepinguga nr 24092 (tl 7-8) on tõendatud, et Tartu linna ja A.T. e vahel on sõlmitud 28.02.1995 eluruumi üürileping X Tartus asuva eluruumi kasutamiseks tähtajaga kuni 01.03.2000. Kuna pooled on sõlminud üürilepingu, reguleerides muu hulgas üürilepingu pikendamisega seotud küsimusi, kuuluvad kohaldamisele poolte vahel kokku lepitud üürilepingu sätted. Eluruumi üürilepingu punkti 2.4. kohaselt kui enne lepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, loetakse see pikenenuks järgnevaks viieks aastaks. Lepingu punkti 2.5. kohaselt kui üürnik, vaatamata üürileandja poolt enne lepingutähtaja möödumist tehtud ettepanekule hoiab kõrvale uue lepingu sõlmimisest, kuid jätkab eluruumi kasutamist, on üürile andjal õigus pöörduda kolme kuu jooksul kohtusse uue lepingu sõlmimiseks või lepingu lõpetamiseks. Selle õiguse mittekasutamisel loetakse leping pikenenuks järgmiseks viieks aastaks, kusjuures nimetatud tähtaja möödumisel ei ole üürnikul eesõigust uue lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et A.T. ega sõlmitud eluruumi üürileping nr 24092 eluruumi X Tartus kasutamiseks on pikenenud järgnevaks viieks aastaks, see on kuni 01.03.2010. Kohus ei nõustu hageja esindaja väitega, et üürileping pikenes 2000. aastal eluruumi üürilepingu punkti 2.5. kohaselt ühekordselt. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja või kostja oleks taotlenud lepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist, mistõttu pole ka tõendatud, et kostja oleks 2000. aastal hoidnud kõrvale uue lepingu sõlmimisest. Sellest tulenevalt nõustub kohus kostja väitega, et eluruumi üürileping pikenes 2000. aastal järgnevaks viieks aastaks eluruumi üürilepingu punkti 2.4. alusel. Kohus ei nõustu hageja esindaja väitega, et eluruumi üürilepingu punkt 2.4. räägib ühekordsest üürilepingu pikendamisest. Nimetatud sättest ei tulene, et sätte mõte oleks lepingu pikendamine üksnes ühel korral. Kohus leiab, et eluruumi üürilepingu punkti 2.4. alusel on võimalik üürilepingu pikenemine korduvalt. Kohus leiab, et ka 2005. aastal pikenes eluruumi üürileping eluruumi üürilepingu punkti 2.4. alusel, kuna pole tõendatud, et kostja oleks tulenevalt eluruumi üürilepingu punktist 2.5. vaatamata hageja ettepanekule hoidnud kõrvale uue lepingu sõlmimisest. Vastavalt TsÜS § 69 lõikele 2 on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on esitanud teate üürilepingu lõppemise kohta 27. detsembrist 2004 (tl 11), mis sisaldab teavet üürilepingu lõppemise kohta 01.03.2005 ja võimaluse kohta üürilepingut pikendada, mida võiks käsitleda hageja tahteavaldusena, ent samuti on hageja esitanud kohtule tõendi Eesti Posti teatise näol (tl 13), mille kohaselt kostja „ei olnud kodus“ ja millest nähtuvalt on tähitud kiri hagejale hoiutähtaja möödumisel tagasi saadetud. Hageja ei ole tõendanud, et teave oleks kostjale edastatud viisil, mis andnuks kostjale mõistliku võimaluse sellega tutvuda. Väidetav lihtkirja saatmine kostjale pole leidnud tõendamist. Kostja väitel on maja alumine uks lukus, samas on võimalik jätta päevasel ajal teadet Tartu Puuetega Inimeste Koja Päevakeskusesse. Hageja ei ole tõendanud, et kostjat oleks püütud teavitada telefoni teel, kuigi tulenevalt asjaolust, et kostja väitel helistati talle enne hagi esitamist, võib eeldada, et hagejale oli teada kostja telefoninumber. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja ei edastanud teavet üürilepingu lõppemisest ja üürilepingu pikendamise võimalusest kostjale viisil, mis andnuks kostjale mõistliku võimaluse ettepanekuga tutvuda, tuleb lugeda eluruumi üürileping pikenenuks eluruumi üürilepingu punkti 2.4. alusel kuni 01.03.2010. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et isegi kui asuda seisukohale, et kostja on vaatamata hageja ettepanekule hoidnud kõrvale uue lepingu sõlmimisest, oleks eluruumi üürileping pikenenud järgnevaks viieks aastaks ehk kuni 01.03.2010 lepingu punkti 2.5. alusel, kuna hageja ei pöördunud kolme kuu jooksul kohtusse lepingu lõpetamiseks vaatamata sellele, et kostjad jätkasid eluruumi kasutamist. Hageja pöördus kohtusse alles 18.10.2006, seega üle 1,5 aasta hiljem, kui tal selleks üürilepingu lõpetamiseks vastavalt eluruumi üürilepingu punktile 2.5. õigus oli. Kuna kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud eluruumi üürileping on pikenenud viieks aastaks, see on kuni 01.03.2010, valdavad kostjad eluruumi õigusliku alusel, s.o kehtiva eluruumi üürilepingu alusel, mistõttu tuleb hageja nõue AÕS § 80 alusel eluruumi, asukohaga X Tartus, kostjate valdusest hageja valdusse väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Kuna hageja esindaja on kinnitanud, et antud juhul ei ole tegemist erakorralise üürilepingu ülesütlemisega, vaid üürilepingu ülesütlemisega tähtaja möödumise tõttu, ei oma antud asja lahendamisel tähendust hageja väited kostja poolt eluruumi väidetava allüürile andmise kohta. Kuna hageja on loobunud üürivõla nõudest kostja vastu, sest kostja A.T. on pärast hagiavalduse kohtule esitamist üürivõla tasunud, puudub kohtul alus selle nõude rahuldamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostjate menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.