Tsiviilasi nr 2-05-2465
Tsiviilasja number
2-05-2465
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
OÜ * hagi V.H vastu 8 206 krooni 67 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.06.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ * apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.02.2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ *, tema esindaja Angelina Aaman; kostja V.H ja tema esindaja Jelena Kulikova
Harju Maakohtu 08.06.2006 otsus osaliselt tühistada ja teha selles osas uus otsus hagi osaliseks rahuldamiseks. Välja mõista V.Hlt OÜ * kasuks üheksasada seitseteist (917) krooni ja 45 senti võlgnevust ja nelikümmend viis (45) krooni riigilõivukulu. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule kättetoimetamisest.
esitada vandeadvokaadi vahendusel 30 päeva jooksul arvates otsuse
Asjaolud Hagiavalduse kohaselt kasutab kostja omandiõiguse alusel eluruumi Tallinnas x koos
sellele vastava muu osaga elamust. Hageja õiguseellane AS E osutas ja vahendas kostjale kommunaalteenuseid kuni 31.10.2000, mille kohta oli poolte vahel 09.09.1997 sõlmitud hooldusleping. Lepingu p 2.1 kohaselt peab korteriomanik tasuma osutatud teenuste eest elamu haldajale iga kuu 20. kuupäevaks vastavalt esitatud arvetele. Lepingu p 4.2 kohaselt arvestatakse maksmisega viivitamisel viivist 0,15 % maksmata summalt iga viivitatud päeva eest kuni võla kustutamiseni. Kostja ei ole temale osutatud teenuste eest alates 1996. a. detsembrist regulaarselt arveid tasunud, mistõttu on säästnud oma vara hageja arvel 8 206,67 krooni ulatuses, sealhulgas põhivõlg 7 517,84 krooni ja viivisevõlg 688,83 krooni. Hageja palus TsK § 477 lg-tele 1 ja 6 tuginedes kostjalt välja mõista 8 206,67 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel tal hageja ees võlga ei ole ja hageja on esitanud nõude tõendamiseks ebaõigeid andmeid sisaldava koondtabeli üüriarvestuse ja laekumise kohta. Kostja on tasunud hooldus- ja kommunaalteenuste tasu arved 1997. a. veebruari, 1998. a. novembri, 1999. a. juuni ja novembri, 2000. a. veebruari ja juuni eest, mis hagejal on märgitud tasumata arveteks. Maksete tasumist tõendas kostja kohtule esitatud maksekviitungitega. Kostja ei tunnistanud, et tal oleks olnud 1996. a. detsembri seisuga hageja ees võlg 1 270,54 krooni. Hageja ei ole nimetatud võla olemasolu tõendanud, millest tulenevalt kogu järgnev võla- ja viivisearvestus on ebaõige. Hageja on talle ülekantud summadest ebaseaduslikult maha arvestanud viivise mitteeksisteeriva võla eest, millest omakorda tekkis võlg. Pooled ei ole kunagi kokku leppinud, et hagejale teenuste eest ülekantud summadest arvestatakse kõigepealt maha viivis ja seejärel kommunaalmaksed. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi 08.06.2006 otsusega rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt omandas kostja hagejalt 13.10.1997 ostu-müügilepingu alusel Tallinnas x asuva korteri nr 139. Samast kuupäevast kehtis ka poolte vahel 09.09.1997 sõlmitud elamu hooldusleping. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kostjal üürivõla olemasolu 1996. a. detsembrist kuni 1997. a. oktoobrini, mil kostja korteri omandas. Samuti on põhjendamata ja tõendamata kostja väidetav võlg hageja ees talle osutatud ja vahendatud teenuste eest 01.11.1997 kuni 01.10.2000. Hageja tõendist üüriarvestuse kohta 1997. a. jaanuarist kuni oktoobrini ja hooldustasude ning kommunaalmaksete eest 1997. a. novembrist kuni 2000. a. novembrini nähtub, et hageja on arvestanud tasumiseks kokku 37 416,94 krooni. Kostja on sellest tasunud 36 275,94 krooni kuni 2000. a. septembrini, seega täpselt hageja arvestatud summa ulatuses. Kostja ei ole väidetavalt hagejale tasunud 2000. a. septembris ja oktoobris osutatud teenuste eest. Kostja väitel on ta nimetatud kuude eest tasunud korteriühistule. Elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti 17.10.2000 alusel on x elamu üle antud korteriühistule x. Hageja ei ole tõendanud, missuguseid konkreetseid teenuseid ta 2000. a. septembris ja oktoobris kostjale vahendas, lisatud ei ole ühtegi kostjale esitatud arvet. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kohtu hinnangul on kostja oma kohustuse täitnud.
2(5)
Viivise nõue on samuti põhjendamatu. Hageja poolt 1997. a. jaanuarist kuni 1999. a. märtsini esitatud arvetel ei ole maksetähtaega märgitud. Kostja on kõik nimetatud arved tasunud jooksva kuu jooksul, sealhulgas enamuse neist enne 20-ndat kuupäeva (tlk 45-62). Alates 1999. a. aprillist on hageja märkinud arvetele maksetähtajaks kuu viimase päeva (tlk 63-79). AS P ja AS E kinnitusel on kõik arved tasutud tähtaegselt. Seega on ainetu hageja väide, et kostja ei tasunud üüri ja teenuste eest iga kuu 20-ndaks kuupäevaks, mistõttu arvestati talle viivis. Hageja on omaalgatuslikult väidetava viivise katteks kostja poolt tasutud maksetest maha arvestanud kokku 4 585,89 krooni, viidates AS E 14.06.1999 käskkirjale nr 50, mis kehtestas, et üürnikelt ja eluruumi omanikelt hoolduslepingu alusel teenuste osutamisel laekunud summadest kustutatakse kõigepealt viivis, seejärel üürivõlg ja tasu teenuste eest. Poolte vahel sõlmitud hooldusleping sellist sätet ei sisalda. Lepingu p 6.2 kohaselt võib lepingut muuta või täiendada poolte kokkuleppel. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud. TsK § 174 järgi ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. AS E nimetatud käskkiri on vastavalt TsÜS §-le 66 tühine. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 08.06.2006 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta kohtukulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus rikkunud menetlusõiguse norme ja ei ole tõendeid õigesti hinnanud. Kohus on alusetult leidnud, et hagi on tõendamata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Hageja tõendas kohtule esitatud dokumentidega oma kulutusi seoses Tallinnas x asuva elamu haldamisega ning korteri nr 139 võlgnevuse olemasolu. OÜ * palus hagiavalduses kostjalt välja mõista hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevuse 8 206,67 krooni, sealhulgas põhivõlg 7 517,84 krooni ja viivisevõlg 688,83 krooni. Hageja õiguseellane AS E osutas ja vahendas elamu haldajana kostjale elutegevuseks vajalikke teenuseid ning tulenevalt eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg-st 1 ja § 151 lg-st 1 ja poolte vahel 09.09.1997 sõlmitud hoolduslepingu p-st 2.1 oli kostja kohustatud teenuste eest tasuma iga kuu 20. kuupäevaks talle esitatud arve alusel. Hageja tõendas, et kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja raamatupidamise andmetest ja kostja esitatud maksekviitungitest nähtub, et V. H on korduvalt viivitanud maksetega ja tasunud arveid osaliselt või jätnud neid täiesti maksmata. Alates 1999. a. aprillist, kui maksetähtajaks hakati määrama jooksva kuu viimast kuupäeva, tasus kostja arved küll õigeaegselt (välja arvatud 2000. a. veebruar), kuid ikkagi osaliselt, mistõttu võlgnevus kasvas edasi ja elamuhaldajal oli õigus arvestada tasumata summadelt viivist. Isegi viivisenõude arvestamata jätmisel moodustaks kostja võlgnevus hooldus- ja kommunaalteenuste eest perioodil 1995. a. detsember kuni 2000. a. november 2 931,95 krooni, sealhulgas 1995. a. detsembrikuu eest võlg 1 446,87 krooni ja perioodil 1996. a. jaanuar kuni 2000. a. november arvete mittenõuetekohase maksmise tuemusena tekkinud võlg 1 485,08 krooni. 17.10.2000 koostatud elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et AS E hooldas x asuvat elamut kuni 31.10.2000. Nimetatud akti p 3 kohaselt pidi üleandja lõpetama elanike teenindamisega seotud lepingud 31.10.2000 seisuga ning 3(5)
akti p-de 5.1 ja 5.2 kohaselt kuulus hooldus- ja kommunaalmaksete võlanõue kuni 01.11.2000 AS-le E. Seega olid elanikud kohustatud novembris esitatavate arvete alusel tasuma oktoobrikuu kommunaalteenuste eest hageja õiguseellasele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kohtukulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja ja tema esindajarahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnkohus leidis, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud väidet, nagu oleks kostjal olnud 1996.a. detsembri seisuga 1270,54 kr. suurune üürivõlgnevus. Kostja sellist võlgnevust ei tunnista. Allkirjastamata üüriarvestuse tabel, millele apellant viitab, ei ole dokumentaalseks tõendiks, ja muid tõendeid hageja selle väidetava võlgnevuse kohta ei ole esitanud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et jaanuarist 1997 kuni septembrini 2000 on hageja tasunud täielikult ja tähtaegselt kogu talle sellel perioodi arvestatud maksed. See on tõendatud kostja esitatud arve-kviitungitega koos tasumise märkega. Hageja arvestas seega alusetult kostjale viivist tõendamatuks jäänud 1996 detsembrikuu võlgnevuse eest ja maksetega hilinemise eest, samuti luges alusetult kostja makseid viivise katteks. Kuivõrd võlgnevust ei olnud ja kostja tasus arved tähtaegselt, siis on alusetu ka kostja nõue perioodi eest kuni 2000.a. septembrini. Viimase makse teostas kostja hagejale 2000.a. augustikuu eest. Kostja võtab õigeks, et ta alates septembrist 2000 hagejale hooldus ja kommunaalkulusid ei tasunud. 17.10.2000 koostatud elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt lõpetas hageja elamu ekspluatatsiooni ja teenindamisega seotud lepingud 31.10.2000. See tähendab, et kuni viimatinimetatud kuupäevani osutas hageja kostjale teenuseid ja kostja oli vastavalt pooltevahelisele hoolduslepingule kohustatud tasuma hooldus ja kommunaalmakseid hagejale. Üüriarvestuse tabeli kohaselt arvestati kostjale 2000.a. septembri ja oktoobrikuude eest tasumiseks kokku 917, 45 kr. Seega ei ole selle summa väljamõistmata jätmise osas otsus õige, otsus tuleb selles osas tühistada ja hagi 917,45 kr. ulatuses pooltevahelise hoolduslepingu alusel rahuldada. Hagi esitamise ajal oli riigilõiv sellelt summalt 54 kr. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab kolleegium varem kehtinud TsMS § 60 lg.1 kohaselt poolte apellatsioonimenetluse kohtukulu nende endi kanda.
4(5)
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.